tunnistuslik teadmine. Kohtus tunnistusliku teadmise kaudu kohtunik võtab vastu enamasti. (kui loen 10 aastat hiljem oma päevikut, annan endale tunnistust ...) 3) sisevaatlus, kuidas me tajume oma teadvusseisundeid, uskumusi – oluline sisekaemus ettevaatamatusdelikti puhul – kas nägi ette sündmust või mitte, seda tuleb hinnata. 4) mälu B) Järeldusliku teadmise allikad: 5) induktsioon ehk empiiriline tähendus – selle aluseks loogilised skeemid, aga ta on alati loogiline 6) deduktsioon ehk loogiline tõestus – ainuke paratamatult tõene, kui tehtud õigesti. 7) konduktiivne ehk lähendav järeldamine – laialivalguv see (nt tõmban maha vasturääkivused tekstis, saan kohe teadmist juurde sellega); 8) aprioorne (ehk kogemuse eelne) analoogia (analoogia objekt ja analoog) – aprioorne seetõttu, et järeldus loogiline. Meil pole kindlust, et rotil uuesti katset korrates saame sama tulemuse.
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
MEETOD SISU 1. TEADUSLIK Analüüsist(majandus) mitte asjakohaste nii majanduslike kui ka ABSTRAKTSIOON mittemajanduslike faktorite kõrvalejätmine ANALÜÜS Terviku üksikosade eraldi uurimine 3. SÜNTEES Vaadeldava nähtuse üksikosade ühtseks tervikuks ühendamine 4. INDUKTSIOON Teaduslik järeldus, mis kujutab endast faktidelt üldistustele liikumist 5. DEDUKTSIOON Järeldus, mis kujutab endast üldiselt üksikutele reaalsetele faktidele liikumist 6. VÕRDLUS Vaadeldavate nähtuste sarnasuse ja erisuse määramine 7. ANALOOGIA Ühe või rea tuntud nähtuse omaduste ülekandmine tundmatule 8. «CETERIS PARIBUS» Kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a. uuritav muutuja) on konstantsed 9. MAJANDUSLIK Majanduslike nähtuste formaliseeritud kirjeldamine
hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 1. Sofistide mõju Antiteetiline väljendus Vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest sobivast argumendist, ,,seda mida vaja" [ta deonta]) Sofistide suhtes ktiitiline Tõenäosuse argument (eikos) 2. Hippokraatikute mõju Sõda kui haigus (nt kodusõda) Jumalikest põhjustest loobumine Deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal Usaldust arstikunsti vastu ei olnud 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 19. saj keskpaik 20. saj keskpaik: ,,teaduslik ajalugu" soosis Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks 20. saj II pool ja 21. saj: postmodernistlik lähenemine, tõe subjektiivsus, kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44
Välistest ilmingutest tekib esmalt läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. Mõistus seob omaltpoolt need kaemused 12 kategooriast lähtudes. Tulemuseks on empiirilised mõisted. Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ja mõistuse vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Nende mõistete süstemaatilisesse uurimise Kant enam ei lasku. Sama vähe tegeleb ta kategooria definitsiooniga. c) PUHASTE MÖISTUSE MÖISTETE DEDUKTSIOON Peaküsimus seisab meie jaoks veel ees: Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori, seega enne igasugust kogemust meie mõistuses, võivad suhestuda meie kogemuse objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J
(Platonil mõistuslikult, meenutamise teel surematu hinge saadud ,,mälestuspildid" esemetest lõpmatult ,,kaugel" olevate ideede kohta.) Aristotelese järgi edeneb uurimistöö vaatlusandmete induktiivse üldistamise ja neist üldväidetest deduktiivsete tuletuste vaheldumises. Induktsioon on järeldamise viis üksikult üldisele; järeldamine antud klassi ühe osa elementide teadmise põhjal kogu klassi kohta. Deduktsioon on üldist laadi eeldusväidetest vähem üldise väite loogiline tuletamine. Teaduslik uurimine on niisiis induktiivne, üldistav liikumine faktide fikseerimiselt üldiste printsiipide sõnastamiseni ja sealt deduktiivse tuletamisega faktide juurde tagasi. Teaduslik seletus on saavutatud alles siis, kui fakte, empiirilisi andmeid suudetakse seostada üldiste printsiipidega. Uurimisobjektide sarnased tunnused võimaldavad neid klassifitseerida ning saadud klasse ehk liike omavahel
ütles, et raamatutega ei saa dialoogi pidada, vaid ta vastab ikka sama) ning tema elust on ainsad märkmed teinud Platon. -) Ta oli kiviraiduri ja ämmaemanda poeg ning hiljem juba üsna vanalt oli ta abielus Xanthippega, kes oli Platoni sõnutsi väga kuri naine. -) Maieutika idee, et tõde on varjatud iga inimese meeles sünnipäraselt, kui vastata esitatud küsimusele arukalt. *) Induktsioon mõtlemine üksikult üldisele. *) Deduktsioon üldiselt üksikule. -) Sokrates kasutas üldiselt induktsiooni kirjeldamaks midagi, tõi ta alati kindlaid üksikute situatsioonide pakkumisi, mitte ei rääkinud asjadest kohe üldiselt. -) Sokrates oli 70-aastane, kui talle esitati süüdistus aseebias (riigi jumaluste teotamine või salgamine) ja Atheena noorsoo rikkumises ning ta mõisteti ka süüdi kaitse kõnena ütles ta, et tema on rahva valgustaja ja karistuseks võiks talle määrata tasuta lõuna linna kulul.
- Esindavus – kalduvus ignoreerida matemaatilisi baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada kogemusliku reegli alusel JÄRELDAMINE Mõttetegevus mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks, et jõuda tulemuseni (järeldustele). See tegevus peab olema suunatud vähemalt ühele eesmärgile. Tegevus ei tohiks minna vastuollu loogika reeglitega - Eristatakse deduktiivset ja induktiivset järeldamist - Deduktsioon on loogiline operatsioon milles suundutakse üldiselt konkreetsele - Deduktiivsel järeldamisel määratakse kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Deduktiivse järeldamise urimisel toetutakse loogikale, eelkõige propositsioonilisele. - Deduktiivse järeldamise kolm tüüpi: tingimuslik järeldamine, järeldamine valikuprobleemis, süllogismide lahendamine
Hobbes sündis aastal, mil Hispaania laevastik ohustas Inglismaa rannikut. Selliste põhitõdede kaudu seletab Hobbes ka ühiskonna teket. Teaduslik meetod · Kui Machiavellit võib pidada esimeseks kaasaja poliitiliseks mõtlejaks, siis Hobbesi võib pidada esimeseks kaasaegse poliitikateaduse rajajaks. Järgib väga rangelt teaduslikku metodoloogiat. Descartesi ja Galileo eeskujul leiab, et ainult deduktsioon saab anda meile kindlaid tõdesid, kuigi teooriate tõde saab illustreerida või näidata ka nähtavate mõjude kaudu. Deduktsioon on meile korrektsed eeldused ning need tulenevad enesestmõistetavatest aksioomidest.14 Galileo nägemus füüsilisest reaalsusest: universum pole midagi muud kui vaid ühetaoliste/muutumatute/samakujuliste (uniform) mateeria lakkamatu liikumine. Kogetavate objektide erinevus tuleneb selle liikuva mateeria paljudest kombinatsioonidest, kuidas see mateeria
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
gaaside kineetilisele teooriale – seadused, mis puudutavad gaaside temperatuuri, rõhku ning ruumala, saab tuletada, kui eeldada, et gaas koosneb molekulidest ning et gaasi temperatuur sültub nende molekulide liikumisest jne. temperatuur polnud muud kui molekulide liikumise teatud omadus. Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate. Teooria T on redutseeritav teooriale T*, kui T on loogiliselt tuletatav T*st ja sillaseadustest. Sillaseadused
• Normatiivsed teooriad: inimesed käituvad enamasti ratsionaalselt ja valivad parima variandi • Inimene käitub otsuseid vastu võttes üllatavalt ebaratsionaalselt. – Mänguri viga – Kalduvus näha ja oodata korrastatust juhuslikes kujundeis – Objektiivne väärtus vs subjektiivne kasulikkus Oodatud kasulikkus = (teatud tulemuse tõenäosus) x (tulemuse kasulikkus) Järeldamine • Deduktiivne – deduktsioon on loogiline operatsioon, mille käigus liigutakse üldiselt üksikule. Deduktiivne järeldamine on niisugune mõtlemise liik, kus järeldus tuleneb loogilistest eeldustest. Kui eeldused on õiged, siis on ka järeldus tingimata õige. • Induktiivne – üksikvaatlustelt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele, mis ei pruugi tõesed olla. 1. Tingitud järeldamine - Kas inimeste mõtlemine on loogiline? Eeldus: - Kui sajab saab Fred märjaks. Sajab
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas peamiselt kolme liiki. Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud
Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas peamiselt kolme liiki. Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud
Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas peamiselt kolme liiki. Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
