kriitiline analüüs tegevuse analüüs (50–100-sõna) 9. Manipuleerimine 2 argumentat- Õ lk 48–51, persooni- Teksti vastuvõtt Õpilane sioon, induktiiv- looga ajaleht ajakirjandusteksti argumentatsiooni tunneb argumentatsiooni osi LÕIMING ne, deduktiivne, hindamine eristab argumentatsiooni demagoo- Teabekeskkond: infokeskkonna demagoogia, manipuleerimisvõtete tuvastamine giast ja manipulatsioonist kriitiline analüüs manipulatsioon ajakirjandustekstides tuvastab tekstis manipuleerimis-
Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon Alustab empiirilisest, andmekogumisest, analüüsist, selle töö käigus tekivad uued teooriad. Genereerime hüpoteese, teooriaid, uut teadmist. Fenomenoloogid kritiseerisid positiviste, et need ei uuri fenomene, vaid oma kontseptsioone. · Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) Teooria mõjutab ka empiiriat. · Abduktsioon (C. S. Peirce) ,,Mõtte loominguline hüpe", mille käigus uurija äkki saab aru, kuidas üksiku sündmuse või juhtumi kaudu võib seletada nähtust laiemalt. Olukord, kui esmaste andmete analüüsi (induktsiooni) käigus tekib oletus/hüpotees, mis sobib mingi üldise seaduspärasuse testimiseks, mida reegline tehakse deduktiivselt.
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Seadus on suunatud üldisele hüvele Seaduse saab kehtestada see, kes valitseb ülduse üle Seadus peab olema avalikult teatavaks tehtud Seadus ja õigus ei ole ühesed Õigus sünnib seaduse ühiskonna kasuks tõlgendamise läbi. Ei piisa õigest seadusest, õige peab olema ka selle tõlgendamine – rakendamine. UUSAEG – iseloomustab individualism Vaidlsutatakse objektiivne ja universaalne maailmakord. Deduktiivne lähenemine asendub induktiivsega. Indiviidi kultuse äärmuslikud mõõtmed. Nominalismi esilekerkimine – Occami William (1290 – 1349) Ei ole universaalseid seadusi, reegleid - Universaalid kujutavad endist üksnes üldmõisteid, sõnu – nomina Silmnähtavalt on olemas üksnes indiviidid - Indiviidididest piisab tegelikkuse seletamiseks ja asjatuid oletusi tuleb vältida. - Occami habemenuga.
Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes:
konkretiseeruma tingimused evolutsiooniõpetuse tekkeks, aga ka universaalsete meetodite kasutuselevõtuks bioloogias. 12. Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist Bernardi sõnum 1865, ,,Sissejuhatus eksperimentaalmeditsiini uurimisse": · Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma; · Autoriteedid (skolastika) peavad taganema (eksperimentaalselt tõestatud) faktide ees; · Induktiivne ja deduktiivne meetod (teooria ja fakt) peavad olema katseliselt tõestatud; · Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast; · Teooria on tõestamist leidnud hüpotees; · Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine- otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi. Deduktsiooni korral kulgeb mõte milleltki üldiselt üksikule, induktiivse järelduse korral vastupidi- üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks.
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase kommunikatsioonimudeli kohaselt saatja, sõnum ja vastuvõtja). Veenmise puhul on olulised kõneleja iseloomuomadused, emotsionaalse atmosfääri loomine, et viia kuulajad sobivasse meeleolusse...
Uurija loodud/osaleja loodud (researcher-generated/participant-generated) Empiirilised/spekulatiivsed (empirical/speculative) 2. Teada peamisi keeleteaduses kasutatavaid kvantitatiivseid meetodeid. Tunda nende erinevusi. Teada võimalusi, kuidas siduda eri meetodeid erinevate keeleteaduse harudega. Kvantitatiivne uurimus – keskendub sellele, kui palju või kui mitu tunnust või eset on. Võimaldab võrrelda suhteliselt suurt hulka inimesi/asju. Enamasti deduktiivne. Kvalitatiivne uurimus – hõlmab mustreid ja struktuure ning seda kuidas miski on. Enamasti induktiivne. Induktsioon – teooria luuakse uurimistulemuste põhjal. Kvalitatiivsed uurimused on induktiivsed. Deduktsioon – hüpotees luuakse olemasolevate teooriate põhjal ja uuringu käigus kinnitatakse või lükatakse ümber. Kvantitatiivsed uurimused on deduktiivsed. Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida
täiendades, laiendades ja puhastades vanu ning olemasolevaid teooriaid. Uurija vaatleb ja registreerib usaldusväärselt nähtu ilma igasuguse eelarvamuseta. Mõned vaatlustulemused tehakse kindlaks kui tõesed ja nad moodustavad teooriate ja reeglite (seaduste) aluse. On olemas kaks viisi kindlaks määrata, mis on õige või vale, ja teha järeldusi: induktsioon ja deduktsioon. Induktsioon põhineb empiirilisel nähtusel, sellal kui deduktiivne rajaneb loogikal. Induktsiooniga teeme me üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest. See protsess kulgeb eeldusest järelduseni ja seda võib illustreerida järgmiselt: Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide psühholoogilised probleemid sõltuvad nende kogemustest lapsepõlves. Järeldus: Kõik psühholoogilised probleemid põhinevad lapsepõlve kogemustel. Oluline on märkida, et kunagi ei või olla 100% kindel induktiivsetes järeldustes, sest
vastavusreeglid, mis sisaldavad nii vaadeldavaid ja teoreetilisi tingimusi. Kooskõla tekkimine. Vaadeldav on mõõdetav. Vastavusreeglid – loob seose päris objektide, protsesside jm ja abstraktse teooria mõiste vahel. Analüütiline (kogemusest sõltumatu) ja sünteetiline (sõltub kogemusest). Vastavusreeglid annavad empiirilise tähenduse teoreetilistele tingimustele ja on analüütilised. Teoreetilised aksioomid väljendavad teooria vaadeldavust ja on sünteetilised. Teooria peab olema deduktiivne süsteem (mitte pragmaatiline). Kõik pole tõestatav ja kontrollitav. Saab esitada igasuguse hüpteesi – loeb loogiline seos hüpoteesi ja empiirilise tõendi vahel. Vastavusreegel – iga väide vaadeldavates tingimustes on kirjeldatav teoreetiliste tingimustega (mitte vastupidi). Defineeritud mõisted ehk teoreetilise seaduse tingimused. Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu.
tulemuste osa neljal leheküljel, üldistavate järelduste osa ühel leheküljel. Lisasid on nelja lehekülje jagu. 4 Metoodika Töö tugineb vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooriale, mis on liberalismi teooria nelja suurima alajaotuse üks lähenemisviise. Lähtuvalt sellest on läbiviidav empiirline pilootuuring deduktiivne. Töös kasutatav andmete tüüp saab olema meediamonitooring. Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, reaalselt rakendatav andmete kogumise meetod, et saada asjakohaseid tulemusi. Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Edukas reklaam: 1) Toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. 2) Kontsentreeritult esitatud kirjeldus (kujutus) antud nimetusega kaudast, tema omadustest, tema “maailmast” ni...
• Miks kasutatakse hüpoteese just kvantiatatiivis? – Tihti olemas selge teooria, mis toob välja selged seosed muutujate vahel. Järelikult on mõistlik neid seoseid hüpoteese kasutades testida • Kvalitatiivse uurimisstrateegia puhul eriti hüpoteese ei kasutada: – Siiski on uurijal olemas teatud oletused võimalike seoste kohta (varasema kirjanduse ja teooriate baasil), kuid ta ei pane neid kirja ranges hüpoteesi vormis • Kvalitatiiv – tihti induktiivne, vahel ka deduktiivne (kuid enamasti ilma hüpoteesideta) • Kvantitatiiv – enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega Uued mõisted • Läbilõike-uuring – uurimine nüüd ja praegu • Longituud-uuring – uurimisse lülitub ajaline dimensioon (ajaperioodide võrdlus, lähiminevik, jne.) • Juhtumiuuring – enamasti ühe juhtumi sügavuti uurimine • Võrdlevuuring – juhtumite (nt. riikide) võrdlemine, eesmärgiga tuvastada sarnasusi/erinevusi
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4. transpositsioon: muutmine + ümberpööramine + muutmine. ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4/14 12. LIHTNE KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EELDUSTE JA TERMINITE REELGID. Kategooriline süllogism on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin – keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4. transpositsioon: muutmine + ümberpööramine + muutmine. ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4/14 12. LIHTNE KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EELDUSTE JA TERMINITE REELGID. Kategooriline süllogism on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks
filosoofiline tähendus). Jaotab teaduse arengu 5 perioodi: paradigma eelne, normaalne, kriisi, revolutsiooniline ja revolutsiooni järgne periood. K. Popper on internalistide esindaja. K.Popper sai tuntuks oma teadusteoreetiliste töödega. Oma "Uurimise loogikas" käsitleb ta põhjalikult induktsiooni tunnetuslikke võimalusi. Koos Humiga eitab ta võimalust nagu võiks paljudest juhtumitest tuletada mingit seadust. Induktiivne otsus ei ole loogiliselt paratamatu. Küll on aga deduktiivne lähenemine "modus tollens" puhul kehtiv. Kui p tuletatav t-st (p järelduslause lausete süsteemist t), ja p vale, siis on ka t vale. Seega ei sõltu loodusteaduste ja metafüüsika erinevus mitte induktiivsest lähenemisest, vaid selles, kas antud lausete empiiriline falsifitseerimine (ümberlükkamine) on põhimõtteliselt võimalik. Mingi teooria sisu on kahekordselt määratletav: Loogiline sisu on kõigi lausete hulk, mis on antud teooriast
kohustuslikkus, prima facie kohustuslikkuse hindamine. Õiguse allikate iseloomustus. 11 12 Tõlgendusargumendid: semantilised argumendid (lingvistiline) - kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid; süntaktilised ehk grammatilised argumendid (lingvistiline); loogilised argumendid - mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustamine; juriidilised argumendid - tõlgendusargumentide põhirühm: seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents) teleoloogilised argumendid - pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele (reaalsed argumendid) ja tagajärgedele, mis tõlgendusvõimaluse valikust võivad tekkida; väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad);
liikmesoleku kohta. Analüüsin andmeid ja ei leia mingit seost võimude usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel. Panen Putnam'i teooria kahtluse alla (ja pakun uue seletuse) Hüpoteesidest taas Hüpoteesid seostuvad: kvantitatiivse uurimisstrateegia ja deduktiivse lähenemisega Miks kasutatakse hüpoteese just kvantitatiivis? Kvalitatiivse uurimisstrateegia puhul eriti hüpoteese ei kasutata Kvalitatiiv tihti induktiivne, vahel ka deduktiivne (kuid enamasti ilma hüpoteesideta) Kvantitatiiv enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega 5. LOENG KVANTITATIIVSE UURIMISTÖÖ ALUSED Märksõnad Palju uuritavaid juhtumeid Üldistamine suure pildi nägemine, Üldiste mustrite ja seoste välja toomine Teooriate testimine läbi hüpoteeside Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhe Mõõtmine ja operatsionaliseerimine Statistiline andmeanalüüs Arv on argument
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tänu keelele on võimalik mõisteliselt tunnetada ja kirjeldada tegelikkust. Aitab kaasa isiksuse formeerumisele
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge
näol sõltuvalt ühest või mitmest faktorist-argumendist. Paljudel juhtudel keeruliste majanduslike näitajate komplekside tundmaõppimisel kasutatakse nn. üksteisega seotud võrrandite süsteemide väljatöötamist. Statistilise mudeli ülesehitamise ja kasutamise protsess prognoosimises hõlmab alati võrrandi vormi valikut, mis kirjeldab nähtuste dünaamikat või seost ning selle parameetrite hinnangut. 2. deduktiivne avastatud statistiliste seadupärasuste põhjal määratakse kindlaks prognoosi tunnuse oodatud tähendus. Peab märkima, et saadud tulemusi ei saa vaadelda kui lõplikke. Nende hindamisel ja kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu faktoritele, tingimustele ja piirangutele, mida ei oldud Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 17 arvesse võetud statistilise mudeli loomisel. Samuti peab toimuma avastatud statistiliste
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse
tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse
o Kvalitatiivsed kriteeriumid Eesmärgiline ülesannete jaotus Harmoniseerumine – kooperatsiooni tagamine Vajadustele vastav kommunikatsioonisüsteeem Otsustamise kvaliteet Tõhusus ressursikasutus Motivatsioon ja rahulolu Kohanemisvõime ja stabiilsus o Kujundamise meetodid Deduktiivne (konseptuaalne) – üldiselt üksikule (+) Võib viia põhimõtteliselt uute lahendusteni (-) Lahendused võivad osutuda elukaugeteks Induktiivne (empiiriline) – üksikult üldisele (+) Muudatused võivad osutuda realistlikuks (-) Piirdub ainult muudatustega o Kujundamise etapid Lähteolukorra analüüs – keskkonnaanalüüs
tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse
III. Vägivallatuse moraalsuse aste - Naine ei pruugi kunagi sinna jõuda, kuid sinna peaks jõudama - Printsiip endal ja teistel peab hea olema - Kuidas vastutust valikute tegemisel doseeritakse Gilligan vs Kohlberg hoolimine, vägivallast hoidumine vs õiglus Moraalse kohustuse tegurid : suhted vs põhimõtted moraalsete dilemmade iseloom : oht tasakaalule ja suhetele vs vastandlikud õigused dilemmade lahendamise kognitiivne protsess: induktiivne mõtlemine vs deduktiivne mõtlemine filosoofiline orientatsioon: fenomenoloogiline vs ratsionaalne Gilligani kriitika - ei ole piisavalt esitlenud oma uurimus andmeid - on kasutanud ebamääraseid metoodikaid - tema töid on raske korrata -liiga väikse valimiga tehtud uurimused
Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, 17. Teaduslik uurimus. 1) Teha vaatlusi 2) luua teooria, seadusi 3) genereerida hüpotees4) testida eksperimenteerides 5) tagasi lükata/parandada teooriat Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid: a) Induktiivne lähtumine üksikjuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja
Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumentide põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus
[11]Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) 15-aastaselt läks ülikooli, 20-aastaselt esitas õigusteaduse doktoriväitekirja. 1667-1672 Mainzi kuurvürsti teenistuses. Avastas mh diferentsiaalarvutuse. 1676 kohtus Amsterdamis Spinozaga. Samast aastast surmani oli Braunschweigi hertsogi raamatukoguhoidja. Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L. arvas, et võimalikuks sidemeks metafüüsiliste printsiipide ja empiiriliste seaduste vahel on range deduktiivne seos,[12] pidas ta matemaatilist meetodit maailma seletamiseks siiski ebapiisavaks. Juba Blaise Pascal (1623-1662) lisas abstraktse loogilise mõtlemise meetoditele (geomeetrilisele vaimule) väärtushinnangutest juhitud "ärksuse vaimu" (esprit de finesse). L. arvates mehaanika ja liikumisseaduste esmane põhjus ei saa leiduda matemaatikas, sest liikumisel on alati eeldatav mingi eesmärk. Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus
mudelis alles viimasena, normi subsumeerimine esimesena. Kui seadusandja on tabanud väärtuse olemuse ja selle õnnestunult seaduses sõnastanud, siis on ka seadusega seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht. Püüeldakse õiglase otsustuse järele, samas püütakse siduda seda seadusega seotud raamidega. Kohtunik pole otsustamisel vaba. Ta on ühelt poolt seotud otsustamise kohustusega ja teiselt poolt ka kehtiva õigusega. Parim tee seaduslikul alusel otsustamiseks on traditsiooniline deduktiivne rakendusmudel, e subsumeerimine. Tuleb leida side seaduse semantilise kuju ja seadusandja tahte vahel. See kindlustab kaasustele võrdse lähenemise. See on skemaatiliselt lihtne tee väikse eelduse hõlmatusel suurest eeldusest järgneb sünteesina järeldus. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see vajalik, et tagada võrdsuse printsiip ja õiguskindlus. Väidetakse veel, et küsimuse aitab lihtsalt lahendada hoolikas normi valimine
korral eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Mõtlemisvormid (struktuur, ülesehitus)- sellega tegeleb loogika- õige mõtlemisõpetus 1) Mõiste - mingite oluliste tunnuste kogum, ilma milleta see mõiste kaotab tähenduse. 2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi. 3) Järeldus - mõtlemise vorm, mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uusi teadmisi. Liigitus: 1) deduktiivne - mõtte liikumine üldiselt üksikule 2) induktiivne- üksikult üldisele. J. Piaget- tuntuim lastepsühholoog. Tema meelest toimub mõtlemine etappide kaudu (4), need kõik on erineva kvaliteediga 1) Sensomotoorne etapp (sens- meel, motoorika- liikumine)- sünnimoment kuni 2. eluaasta. Sellevanuse lapse mõtlemine toimub erinevate toimingute käigus ja moodustub vundament hilisematele vaimsetele protsessidele. 2) Operatsioonide eelne etapp- 2-7 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
