Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"dbm" - 37 õppematerjali

dbm on lihtne andmebaasihaldur, mis kasutab otsinguoperatsioonide kiirendamiseks paisktehnikat. Projektilt GNU on tasuta DBM-i teostus gdbm, mis kuulub enamiku Linuxi versioonide koosseisu.
thumbnail
5
doc

Mürad võimendis - Labor nr 4

Vaatlesime programmiga AppCAD 12,2 kuni 12,7 GHz sagedusvahemikus töötava digitaalse satelliidisüsteemi vastuvõtja sisendis asuva madala müratasemega vastuvõtja mudelit. See omakorda koosnes kaheastmelisest eelvõimendist (A-36), segustist ning vahesagedusvõimendist (I-54) (vt joon 1.). Joonis 1. Madala müraga eelvõimendi plokkskeem. Lähteandmed: Võimsus sisendis -60 dBm Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui

Informaatika → Raadiosageduslik skeemitehnika
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Traadita kohtvõrk WLAN

4.Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks ? Kasutuses on kanalid 1,3,6,7,11,36,40,44 ja 48. 5. Individuaalülesanne Shannoni valem sidekanali läbilaske arvutamiseks: R = W log2 (1+S/N) Lähteandmed: R ­ edastuskiirus [Mbit/s]; W ­ sagedusriba laius [MHz]; S ­ signaali võimsus; N ­ müra võimsus; S/N ­ signaali ja müra suhe kordades. Matrikli viimane number on 5. Seega teada on: R = 100 Mbps N = - 85 dBm S/N = 29 dB Leida tuleb: W = 20 MHz (100/log230) S = -56 dBm S = 2.51 * 10-6 mW N = 3.16 * 10-9 mW S/N S/N[dB] = S[dBm] - N[dBm] 29 = S ­ (-85) S = -56 N[mW] = 10(N[dBm]/10) = 10(-85/10) = 101/1085 = 3.16*10-9 S[mW] = 10(S[dBm]/10) = 10(-56/10) = 101/1056 = 2.51*10-6 Matrikli viimane number on 3. Seega teada on: W = 100 MHz N = -69 dBm S = 0,0025 mW Leida tuleb: R (Mbps) = 607,47 Mbps S (dBm) = -2,6 S/N (dB) = 66,4 dB N (mW) = 1,25 * 10^(-7) mW

Informaatika → Side
120 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Side eksami küsimused/vastused

bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)?

Infoteadus → Sissejuhatus infoteadustesse
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud“

................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning teostasime uued seadme väljundvõimsuse P2 [dBm] mõõtmised vastavalt punktile 5. 7

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
23 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud - Labor nr 1

Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud.

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
56 allalaadimist
thumbnail
5
doc

WiFi - Traadita lokaalvõrk

Kanal Channel 9 (sagedusel 2.452GHz) Signaali tugevus Signal Excellent Juurdepääsup. IP AP IP 193.40.252.145 Ping ajalimiit ping timeout 3000ms Ping intervall ping interval 250ms 3. Side kvaliteedi parameetrite hindamine Muutuja levi klient-arvuti testipartner -56 dBm -58 dBm Signaal -75 dBm -77 dBm -78 dBm -76 dBm -93 dBm -98 dBm Müra -92 dBm -94 dBm -92 dBm -99 dBm 36 dB 40 dB S/N 18 dB 16 dB

Informaatika → Side
100 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Side 6 labor: Mobiilside kärgvõrk aruanne

Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0

Informaatika → Side
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Side 4 labor (WLAN)

võimsuse nivoo; N - müra võimsuse nivoo; S/N - signaali ja müra suhe kordades Suurus Ühik Matrikli viimane nr 8 R Mbps 1,18 W MHz 1 S dBm 1 N dBm 0 S/N dB 1 S mW 1,26 N mW 1 Küsitud: R =? (Mbps) N =? (dBm) S =? (mW) N =? (mW) Antud: W = 1 MHz S = 1 dBm S/N = 1dB Leian S-i mW-des S = 10(1/10) =10(0,1) = 1,26 mW Leian N-i mW-des

Informaatika → Side
182 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Inseneriinformaatika ül. 3

kaheteistkümnes erinevas punktis, mis on märgitud majaplaanile , kusjuures ka ruuteri kõrval, kõige kaugemas punktis ruuterist ja majast väljas. Joonis 4: Mõõtmispunktid majaplaanil punaste tähtedega, ruuteri asukoht rohelise täpiga Igas punktis mõõdeti signaali tugevust ligikaudu kolme minuti jooksul, arvestades tulemusena selle aja keskmist RSSI-d. Punkt A B C D E F G H I J K L RSSI, dBm -27 -72 -68 -59 -73 -78 -76 -82 -62 -52 -42 -60 Tabel 1: Mõõtmistulemused WiFi RSSI on maja lõikes väga erinev, kuid enamikul alal on signaal ,,suurepärane". Mõõtmise tulemusena võib väita, et ruuter on majas paigutatud pigem hästi, sest ruumid, kus internetti kõige rohkem kasutatakse, on leviga hästi kaetud, ning ka kõige nõrgem signaal on ,,paraja" tugevusega . Kõige tugevam signaal oli oodatult kohe ruuteri kõrval,

Informaatika → Inseneriinformaatika
12 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Inseneriinformaatika C-Töö

signaal on ,,paraja" tugevusega . Kõige tugevam signaal oli oodatult kohe ruuteri kõrval, kõige nõrgem aga leiliruumis. Enne mõõtmisi püstitatud hüpotees, mille kohaselt RSSI konkreetses punktis sõltub enim selle punkti kaugusest ruuterist, osutus vääraks. Mõõtmistulemusi ja -punkte analüüsides osutub, et kõige olulisemaks teguriks on takistused ruuteri ja arvuti vahel. Seda ilmestavad hästi kaks näidet. Punktid A ja K, milles RSSI on vastavalt -27 dBm ja -42 dBm, asuvad ruuterist sama kaugel, ometi on signaali tugevuste vahel suur erinevus, sest teises punktis on arvuti ja ruuteri vahel sein, esimeses mitte. Sarnaselt muutub RSSI elutoas, punktis C on see -68 dBm ja punktis D -59 dBm. Siin on määravaks kividest laotud kamin ja korsten, mis takistavad oluliselt signaali levimist. Lisaks on märgatav erinevus punktide B ja I vahel, mis küll asuvad ruuterist sama kaugel, kui kööki ulatuvat signaali pärsivad teele

Informaatika → Andmetöötlus
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Labor 5 aruanne

Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral.

Informaatika → Telekommunikatsiooni...
25 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Mobiilside juurdepääsuvõrk

heaks, millist rahuldavaks ja millest allapoole ei mõõdeta? Roheline vahemik ­ hea signaalitugevus Kollane vahemik ­ rahuldav signaalitugevus Oranz ning punane vahemik ­ ei mõõdeta Küsimus 4.GAUGE: Arvutada teenindava tugijaama ja parima naabertugijaama signaali võimsus (RSSI). Kas GAUGE aknas näidatud parima naabri signaalitugevus võimaldaks kasutada seda mobiilvõrgu tugijaama? 3G võrgus on RSSI väärtus näidiku pealt näha: -61 dBm 4G võrgus RSSI-d ei õnnestunud leida kuna LTE võrgus ei mõõdeta seda väärtust. Kummaski võrgus ei näidanud Network Cell Info Lite äpp naabertugijaama signaalitugevust GAUGE aknast. 3.2. RAW (4G ­ ülevalt, 3G ­ all) Küsimus 5. RAW: Mitut naabertugijaama mõõdetakse? Millist tehnilist infot kogutakse teenindava tugijaama kohta, millist naabertugijaamade kohta? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel.

Informaatika → Mobiilsete juurdepääsuvõrkude...
60 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

NIS (Võrguteabeteenused) - referaat

Kui lisame sarnase rea (küll ilma kahe viimase koolonita) faili /etc/group, toimub sama group.*- skeemide suhtes. NIS-i levitatavate hosts.*-skeemide kasutamiseks muutke rida order failis host.conf. Näiteks kui soovime kasutada NIS-i, DNS-i ja faili /etc/hosts (just sellises järjestuses), peame muutma vastava rea järgmiselt: order yp bind hosts Traditsiooniline NIS-teostus ei toeta praegu mingeid muid skeeme. LISA 1. MIS ON DBM? DBM on lihtne andmebaasihaldur, mis kasutab otsinguoperatsioonide kiirendamiseks paisktehnikat. Projektilt GNU on tasuta DBM-i teostus gdbm, mis kuulub enamiku Linuxi versioonide koosseisu. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.hot.ee/maits00/GPS.html · http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk16.htm

Informaatika → Arvutivõrgud
38 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Traadita kohtvõrk WLAN aruanne

SSID: Liverpool Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja endiselt hüppelised Hinnang UDP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja stabiilsemad kuna puudub kontroll Milline oli mõlema võrgu (802.11g ja 802.11n) korral maksimaalne saavutatud kiirus mõlema protokolli (TCP ja UDP) korral? 802.11g TCP ja UDP puhul maksimaalne oli maksimaalne kiirus 28Mbps ja 802.11n puhul TCP puhul 245Mbps ning UDP puhul 235Mbps 5. Individuaalülesanne Antud: R = 10 Mbps, N = -91 dBm, S = 10^(-6) mW S = 10 * log10(0.001) = -30 dBm S/N = S - N = -30 + 91 = 61 dBm N = 10^(-9.1) mW S/N = 1259 mW W=R/log2(1+S/N)= 10/log2(1+1259)=0,97 MHz Kokkuvõte ja järeldused Labori katsed näitasid millised erinevused on 2,4GHz ja 5GHz WiFi võrkude vahel. UDP võrgus puudub kontroll ja seega kesmine kiirus on suurem kui TCP puhul. Visuaalne pilt digitaalsest maailmast annab parema ülevaate ja aitab aru saada erinevustest. http://web.zone

Informaatika → Informaatika
57 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laboratoorse töö: "SPEKTRIANALÜSAATOR" ARUANNE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö SPEKTRIANALÜSAATOR ARUANNE Täitjad Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 27.02.2012 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1.) Tutvusime analüsaatori HP8590L kasutamisega [1]. - Analüüsitava sagedusala piiride seadmine (FREQUENCY) - Analüüsitava...

Informaatika → Telekommunikatsiooni...
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Labor 2 - traadita kohtvõrk, wlan

Valemi selgitus: R - edastuskiirus [Mb/s]; W - sagedusriba laius [MHz]; S ­ signaali võimsus; N - müra võimsus; S/N - signaali ja müra suhe kordades _______________________________________________________________________ _________________________________________ Tabel 5: (tumedad numbrid on väljaarvutatud suurused) Matrikli viimane number Suurus Ühik 7 R Mbps 1.3 W MHz 0,1 S dBm -40 N dBm -80 SNR dB 40 S mW 0.0001 N mW 10-8 Algandmed: W = 0,1 MHz S = -40 dBm SNR=40 dB - signal to noise ratio 1)Arvutan signaali müra suhte kordades (S/N): SNR(dB) = 10log10(S/N) 40 = 10log10104 S/N = 10 000 2)Arvutan edastuskiiruse R: R=0.1*log2(1+10 000)=log(10 001)0.1/log2=1.3 Mb/s 3)Leian S (mW): S=10-40/10 = 0.0001 mW 4)Leian N (mW): 10 000 = 0.0001/N N=0.0001/10000=10-8 mW 5)Leian N (dBm) N=10log(10-8 )=-80 4

Informaatika → Side
211 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Side eksami jaoks küsimused

Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1

Informaatika → Side
57 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Side Labor 6: Mobiilside kärgvõrk aruanne

Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9

Informaatika → Side
96 allalaadimist
thumbnail
7
docx

2,4 GHz WIFI

kõikides avalikes kohtades nagu haiglad, raamatukogud, koolid, lennujaamad jne. Kokkuvõte Wifit edasi kandvad raadiolained on nagu valguskiiredki (mõjutab just levi) ehk siis otsenähtavuse korral on levi parem, aga mida rohkem takistusi seda kehvemaks muutub levi. Nagu valguskiired muutuvad läbi märja aknaklaasi paistes muutuvad ka wifi lained läbi märja klaasi tulles. Seega on ka ilm suureks mõjuteguriks levikvaliteedis. Wifi levi tugevust mõõdetakse dBm'ides ehk siis dBm näitab ära voolu tarbe lühemalt. Samas näitavad dB la signaali ja mürasuhet. Mida kõrgem dBm näitaja seda kaugemale ja kiiremini levib wifi. Samas tähendab see ka suuremat voolukulu, mis on eriti oluline just mobiilsetel akudelt töötavatel seadmetel. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/WiFi http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_interference_at_2.4_GHz http://en.wikipedia.org/wiki/Wifi

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Skeemitehnika 4-aruanne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi (töö nimetus) ARUANNE Täitjad xxx (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud: 19. märts 2012 Aruanne esitatud : 9.aprill 2012 (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja p...

Informaatika → Skeemitehnika
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side, spikker eksamiks

up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? ­ 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km

Elektroonika → Elektriskeemid
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? ­ 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? ­ 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku

Informaatika → Side
415 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Antennid ja RF elektroonika laborite kaitsmine

1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvuses...

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
43 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sideõpe

Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? ­ 57505475=275MHz (275120)/2/5= max 15 operaatorit * Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? ­ 57505475=275MHz (27560)/2/5= max 21 operaatorit * Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn * Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 2/0,01=200 korda => 23dB * Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. * Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks.

Informaatika → Side
179 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Video ajalugu ja tänapäev

[TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] Video ajalugu ja tänapäev Video on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia. Video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga. · 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 ­ 1904) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõikjalad korraga maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üks teise järel pildistavat kaamerat, millede abil esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid! · 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi ketta. http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=DcR6E8A3jEg6qM&tbn id=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F %2Fwww.kevinhad...

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Side Eksam 2016

Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz)
 Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2 - ajaühikus ülekantud energia spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des B = fmax - fmin (riba laius) Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks. Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel
 Absoluutsed dBm detsibelle milliwati kohta (absoluutse võimsuse mõõtmine)

Informaatika → Side
193 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Side eksami spikker

tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? ­ 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 24. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? ­ 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit 25. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, 10log100 = 20 seega 20dB antenn 26. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 2/0,01=200 korda => 23dB 27. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. 28. Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse

Informaatika → Side
323 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Spikker

Gvv 0 Näide 4. Saatja väljundvõimsus on 100 W ja antenni võimendus on 40 dB. Leida EIRP. Pstj =100W = 20dBW ; Gstj = 40dB =10000 EIRP = Pstj Gstj = 1 10 6 W ehk 60dBW . Tugijaam: Antennivõimendus: ? Kaod kaablites: 4dB Tugijaama tundlikkus: -104 dBm Minimaalne vastuvõetav signaalitugevus: ? Lubatud isotroopne kadu:-154dB DL: Tugijaam: TX saatevõimsus: ? Liitja kadu: 3dB Kaabli kadu 4dB Antennivõimendus: ? EIRP: ? Mobiil: Antenni võimendus: 0dBi Kaod kaablites: 0dB mobiili tundlikkus: -102dBm Minimaalne vastuvõetav signaalitugevus: ?

Informaatika → Mobiilsete juurdepääsuvõrkude...
54 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab.

Informaatika → Side
72 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Side eksami spikker

­ 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? ­ 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ dB=10log(Pv/eirp) P=10astmes(x/10)/1000 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. ­ 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti

Informaatika → Side
411 allalaadimist
thumbnail
14
doc

„Raadiotehnika alused”

]] Feeding e vaibumine on vastuvõetava raadiosignaali tugevuse juhuslik või perioodiline muutus. Eriti tugev on ta lühilainel, kus seda põhjustavad ionosfäärimuutused. Suuremail sagedustel tekib teda ka atmosfääri ebaühtlustel toimuva hajumise muutumine. Põhjus ­ signaalid jõuavad vv antenni erinevat teed pidi, kord liitudes, kord neutraliseerides. 10. Selgitada, mis ühik on detsibell; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV. Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm ­ võimsuse 1mW suhtes

Informaatika → Raadiotehnika
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spikker vene keeles

, m(t), faasilukk , - -96 dBm. - . . FHSS .

Informaatika → Sideteooria
47 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

N 10.6 10 3 C,S = = -6 = 13.25 10 6 Pa 14MPa ; AC,S 800 10 · malmplaadi ja sõrme kontaktis: summaarse tingliku muljumispinna pindala saab arvutada: AC, M = DbM = 20 100 = 2000 mm 2 , kus: bM malmplaadi laius, [m] (bM = 100mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,M = = -6 = 5.3 10 6 Pa 6MPa ; AC,M 2000 10

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

N 10.6 10 3 C,S = = -6 = 13.25 10 6 Pa 14MPa ; AC,S 800 10 · malmplaadi ja sõrme kontaktis: summaarse tingliku muljumispinna pindala saab arvutada: AC, M = DbM = 20 100 = 2000 mm 2 , kus: bM malmplaadi laius, [m] (bM = 100mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,M = = -6 = 5.3 10 6 Pa 6MPa ; AC,M 2000 10

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Valguskaablid

elemente. Oluline erinevus LED- ja laserelemendi vahel on laseri suurem saatjavõimsus, kitsam spekter ja väiksem inerts. LED-saatjad sobivad lührematele siirdekaugustele ja väiksematele siirdekiirustele ja viiniisi neid kasutatakse enamasti mitme laine kiudude rakendustes. Pindade kaugustele ja suurtele kiirustele ühe laine kiusse sobib rakenduseks laser-saatja oma suurema võimsuse ja lihtsama spektri tõttu. Eriti kitsas spekter on DFB-laseril. LED-saateelementide võimsused on ­20...-5 dBm ja laseri omad ­10...+10 dBm. Saatja elemendi saatevõimsuse seisukohalt peab teadma nimelt teatud kiu tüüpi rakendatud võimsust (joonis 6.9). LED- saatjat kasutades kiudu saadetud võimsus sõltub palju saatja ja kiu pinna-lainest ja numbrilise augu suhtest. Kui LED-elemendi kiirgusala ja numbriline auk on palju suuremad kui kiu tuuma pindala ja numbriline auk, siis suurem osa LED- energiast ei saabu kiudu. LED-saatjat

Materjaliteadus → Telekommunikatsioon
15 allalaadimist
thumbnail
122
docx

Side

avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. U Oomi seadus: I= R 5. Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus. Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus. 6. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)

Informaatika → Side
74 allalaadimist
thumbnail
120
doc

Lühendite seletus

A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...

Informaatika → Informaatika
117 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun