NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene" · Kristlik moraal on N arvates "enda orjusse andmine, enda sandistamine" · Eriti ei meeldi talle ligimesearmastus ja kurjale kurjaga mittevastamine
NASAle sellest teooriast ei piisanud.Lovelock seletas, et organismid ammutavad keskkonnast toorainet, töötlevad seda oma tarbeks ning paiskavad jääkained keskkonda tagasi. Seega saaks elu tuvastada planeedi atmosfäärigaaside järgi. Nüüd, kus Marsil on avastatud metaani, ongi käimas kõva arutelu selle üle, kas metaan on keemiliselt tekkinud või on seda tootnud mingid organismid. Lovelocki elu otsimise rakendusteooria hakkas aga tema sõnastamise hetkest alates elama iseseisvat elu. Darwin õpetas omal ajal, et organismid kohanevad keskkonnaga ning ellu jäävad ja arenevad tugevamad. Lovelocki loogika aga viis järelduseni, et organismid kujundavad omakorda ka keskkonda ehk organismid ja keskkond on tervik, mis ka ise käitub nagu elusorganism. Uus teooria sai kirjanik William Goldingi abiga Kreeka maajumalanna nime Gaia. Niisiis selle teooria järgi on ka maakera üks suur elusorganism, mis ennast ise reguleerib ja optimeerib. Näiteks on Maa atmosfääris
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Põhiemotsioonide teooria tõestuseks: · Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe · Uurides näoväljendusi leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon? Üllatus võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne. · mis teeb nad põhiliseks.
Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson · Charles Darwin 1809-1882 1858 evolutsiooni teooria Taksonid koos · Ökoloogilised kooslused Taimekooslus Loomakooslused Seenekooslused Mikroobikooslused · Uued kvalitatiivsed tunnused · Ökosüsteemid · Alfred Russel Wallace 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad
aastal, pärast John Lubbocki raamatu "Prehistoric Times" ilmumist tuli termin "esiajalugu" laialdasele kasutamisele. Need ideed sobisid hästi kokku Charles Darwini evolutsiooniteooriaga. 1859. a ilmus "Liikide tekkimine", milles ta leidis, et evolutsiooni kontseptsioon on parim selgitus taimede ja loomade päritolu ja arengu kohta. Evolutsiooniidee iseenesest ei olnud sel ajal enam uus varasemad õpetlased olid oletanud, et elusorganismid pidid olema muutunud või arenenud aegade jooksul. Darwin näitas oma töös ära selle, kuidas see muutus toimus. Tema järgi oli põhiliseks jõuks selles arengus looduslik valik, mille käigus vaid sobilikum isend jäi ellu. Olelusvõitlusest tulid eluga välja keskkonna suhtes paremini kohastunud, kes andsid oma kohastunumad omadused üle oma järglastele. Järk-järgult liikide olemus muutub sellisel määral, et tekivad uued liigid. See kõik ongi evolutsiooni käik. 1871 ilmus Darwini "Inimese põlvnemine"
toetuda. Kui lähtuksime tolerantsi-ideest: nii Piibel kui teadus jutustavad meile mingeid narratiive. Postmodernistlik seisukoht: universaalset tõde ei ole olemas, seega võime teha vaba valiku nii teaduse kui religioossete tekstide seast. See on aga vastuvõtmatu nii Piibli kui teaduse seisukohalt, näide õpilasest füüsika tunnis, kes ütleb, et maailm on lapik. Kui inimene tahab maailmas hakkama saada, peab ta need kaks konkureerivat kontseptsiooni kuidagi omavahel lepitama. Jumal versus Darwin . Teadusest endast on võimalik mõelda kui religioonist, teadus on defineeritud uskumuste kaudu, seda on kritiseeritud, kuid paremat ei ole suudetud välja pakkuda(kui huvitab, siis googelda Gettier argument). Ei ole üldse selge, kust maalt saab teadusest religioon ja religioonist teadus. Barbouri teos ,,Religioon teaduse ajastul" õppematerjalides olemas, loe. Barbour ei ürita üheselt lahendada, pakub välja neli mudelit: 1
enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931 Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A. Haagen-Smith’i poolt.
omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine. J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises).
Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad · Emade- ja lastekaitse seos naisemantsipatsiooni ja imperialismi arengutega 54 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus). Evolutsiooniõpetuse (arenemis-, põlvnemisõpetuse) juured Antiikajas. Valgustajal areneb teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasma) (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Selle arengu tõestuseks tõi olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes) see (need) omakorda
7 University of Oxford UK 18 8 University of California, Berkeley US 9 Imperial College London UK 10 Yale University US (TWUR) Hetkel ülikoolide edetabelis parim Suurbritannia ülikool - Cambridge Ülikool on asutatud 1209. aastal vaenuliku linnarahva eest Oxfordist põgenenud teadlaste poolt. Tema kuulsad vilistlased on Wordsworth, Coleridge, Byron, Milton, Isaac Newton, Charles Darwin, Charles Babbage. Hetkel õpib seal 11 815 tudengit, sealhulgas 1257 välismaalast, 1 590 akadeemilist töötajat. Õppeaastal 2009/10 oli õppemaks £ 3,290 ( 3 984). (TWUR 2010-11) Viimastel aastatel on umbes 50% 18-aastastest läinud ülikooli, mis on suur tõus võrreldes sellega, mis 20 aastat tagasi oli. Paljudel Suurbritannia ülikoolidel on suur valik erinevaid õppeaineid. Näiteks: teadus ja tehnika, loodusteadus, humanitaar- ja
4) Teravda tähelepanu iseenda suhtlemisega seonduvate tundmuste suhtes. 5) Peegelda pertnerile sageli tagasi, kuidas teda mõistsid, et ta saaks sind parandada või su arusaamist kinnitada. Kuulajatena saame kõneleja emotsioonide kohta infot erineva allika kaudu: /Auditoorses kanalis/ 1) sõnad 2) hääle kõla 3) kõne kiirus, pauside sagedus ja pikkus ning see, kui sageli saadavad mõtepause häälistused /Visuaalses kanalis./ 4) näoilme 5) kehahoiak 6) žestid Charles Darwin «Emotsioonide väljendamine inimestel ja loomadel». Raamat «John Woolmani päevik». Parakeel Tõenäoline tunne/tähendus Monotoonne hääl. Tüdimus Aeglane kõne, medel toon. Depressioon Kõrge hääl, empaatiline toon. Entusiasm Kõrgenev intonatsioon. Imestus Järsk kõne. Kaitsehoiak
Canberra. Canberra is the capital of Australia. 320000 people live there. In 1908 the Australians selected a place for the capital. Before Canberra the capital was Melbourne. New capital was built because Sydney and Melbourne both wanted to be the capital. There are 4 seasons in Canberra which is very rare in Australia. It is often called the bush capital because it rich in plants. Molonglo River goes through the city. Northern territory. The capital of Northern territory is Darwin. Mount Uluru is the most famous sightseeing there. Mining is very important there. Kakadu national park is full of rock paintings. The outback is there. The Outback. The Outback is in the centre of Australia. Two thirds of Australia is Outback. Only 100000 people live in such a big area. It is very sparsely populated. There are enormous cattle stations. People travel there by road or by air. Small planes bring people food and medicines to places that are very far away. There
Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut
kartma ka seda aega, kui meid veel polnud; teiseks, kui see, mis meid surmas hirmutab on teadvuse kadumine, siis teadvuse kadumist kogeme igapäev uinudes; kolmandaks tuleb eristada olemuslikke (sünd, surm) nähtusi lihtsatest nähtustest. Elu püsimist nad üldiselt ei puuduta. NIETZSCHE MORAALIFILOSOOFIA Tema mõistmiseks tuleb teha kolm märkust: Teda mõjutasid Schopenhauer ja Darwin. Esimeselt võttis ta üle mõtte, et maailma olemuseks on tahe, ise täpsustas, et võimutahe. Darwinilt võttis üle olelusvõitluse põhimõtte st et need olendid, kes ei suuda keskkonnaga kohaneda peavad hävinema. Sama kehtib inimeste kohta, seepärast ei tohi olla kaastunnet, sest see aitab säilitada neid inimesi, kes on määratud hukkumisele. Enesetäiustamise eetika. Seepärast on ta ristiusu vaenulik, sest kristlus kutsub üles alandlikkusele jne.
Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine Kaanon kui klassika sünonüüm Väärtus Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom "Lääne kaanon", "Mõjutuse äng" "Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine" Kirjanduskaanoni probleem Eestis Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine) 2
Kosmoloogiline tõestus: mis tekitas korrapärase maailma? VI Loeng Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: Uued jumala tõestuse viisid: Teoloogiline tõestus: David Hume: vahendiste vastavus eesmärgile; vastuargument Charles Darwinilt; samasus kavandusega võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. ,,eelhäälestuslik tõestus" Darwin: jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel pidi kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. Eksistentsiaalne tõestus: Kristlik religioon on õige kuna see vastab kõigile meie vajadustele.(vaimsed) Olematute asjade olematust ei sa tõestada. Kurjuse probleem:
Herman Ebbinghaus (1859-1909) • Mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine. • Unustamise kiirus – kõige kiirem paar tundi pärast õppimist, pärast seda üsna aeglane. • Üleõppimine – materjali eksponeerimine pärast meisterlikkuse saavutamist – vähendas unustamist märgatavalt. • Tähendusrikkus ja õppimine – suvaliste tähekombinatsioonide õppimine võttis 10x rohkem materjali eksponeerimist kui kindlate sõnade õppimine. Charles Darwin (1809-1882) • Kirg entomoloogia vastu (putukateadus). • Osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836 (Galapagos, Tahiti, Uus-Meremaa, Austraalia). • Thomas Malthusi mõju (kes arvas, et inimpopulatsiooni hoitakse kontrolli all näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb.
Mida annab? Inimene vabaneb psühholoogiliselt pingest, küsimusest, mis must saab. Ja siis ta julgeb ka edaspidi saranaseid ettevõtmisi korda saatma. See innustab teda riskima. See vabastab inimese teatud kartustest. See ei ole müstilise teoloogiaga seotud, vaid praktilise ellusuhtumisega. Seda jumalikku ettemääratust on õnnestumiste kaudu võimalik kontrollida. See on mootor, mis kapitalismi õitsengule viib. Mängu tulevad Marx ja Darwin (oma evolutsiooniteooriaga), alguses ei taheta neid eriti vastu võtta, kuid hiljem saavad nad üsna mõjuka positsiooni. Nt E. Vilde oli väga kursis moodsate mõtetega, see peegeldub ka tema loomingus. Aga milles see kriitika siis seisnes: eelkõige kritiseeriti kirikut kui nstitutsiooni (vanameelne organisatsiooni aadressil). Kirik on kaugenenud oma põhiideedest: aidata hädasolijaid, aidata neid, kes puudust tunnevad, ta on muutunud pigem talupoegade rõhujaks. Kirikust saanud üks
Isiksus • Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. • Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab. • Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud • Montesquieu (1689- 1755) – Palju loeb inimese geograafiline asukoht, kus maailmajaos ta elab. • Ch Darwin (1809 - 1882) evolutsiooniteooria • Antropoloogiline lähenemine – Margaret Mead (1901–1978) – Ruth Benedict (1887- 1948) • Biheiviorism 55 56 – J B Watson (1878–1958) Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) • Alateadvus, tungid • Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego • Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
astronoomia, füüsika ja mõned teised loodusteadused. Valdav osa inimesi oli 19. sajandil usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustusi sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse. 1809. aastal avastas prantslane Jean-Baptiste de Lamarck evolutsiooniõpetuse,milles väitis, et organismide otstarbekohase tegevuse mõjul tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglane Charles Darwin.Viie aastase uurimustöö kestel kogus ta suurel hulgal erinevaid taimi ja loomi ning tegi mitmesuguseid vaatlusi.Darwin väidab oma peateoses "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel", et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad vaid tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin oma teise raamatu "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
- Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked - Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks - Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida - Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks - Kuidas leida käitumine, mis on kõigil liigi esindajatel kuid see poleks eripära - Kasutusel pigem ontogeneesi varasematel astmetel ( vaata Bowlby'it) Ch. Darwin käitumisuuringute põhialused. See käitumine, mis suurendab ellu jäämist jääb alles ja vastupidi, käitumine mis ei suurenda ellujäämist kaob. J.-H. Fabre Kogus loomade käitumise kohta kirjeldusi nende loomulikus elukeskkonnas. C. Lloyd Morgan. - Aitas kõrvaldada antropomorfismi omistati tundeid ja mõtteid objektidele, mis olid elutud. Aitas kõrvaldada loomade käitumise seletamise. Näitas, et
- Lemann - Lääne ühiskonnas valitakse inimesi koolidesse a ametitesse testide baasil - Inimese edukus sõltub testi tulemusest mitte tegelikust võimekusest - Testid on leiutatud slleks et kindlustada valitseva klassi võimu - Intelligentsuse evolutsioon - Intelligentsuse evolutsiooni uurimine – erinevate loomaliikide võrdlemine intelligentsuse alusel - Loomade intelligentsuse võrdlemine - Tööriistade teooria - Darwin - Intelligentsus arenes selleks et tööriistu valmistada - Sotsiaalsete suhete teooria - Dunbar, Byrne - Intelligentsus arenes selleks et teiste inimestega hakkama saada ja koostööd teha - Uudsete probleemide teooria - Kanzawa - Intelligentsus arenes uudsete probleemide lahendamieks - Sellised mille jaoks ei ole kaasasündinud kohastumusi - - IV loeng – intelligentsus: kognitiivne ja bioloogiline lähenemine
Kultuur määrab ära mis on mentaalsete protsesside erinevus. Kuidas saada aru sellest, et kultuur mõjutab midagi? SÜSTEEMSED MUDELID: Süsteem. Eelis: universaalsus. Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid. Süsteemsed mudelid, mis püüavad kirjeldada kõiki vaimsete võimete protsesse. Kirjeldab kõiksust, aga ei suuda kirjeldada kõiksuse mõõtmist. PSÜHHOFÜÜSIKALINE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE CHARLES ROBERT DARWIN (1809-1882) “On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life”. London: Murray, 1859.pt. VII. “Instinct” a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus Käitumine ja omadused. Olemas füüsikaline ja psüühiline maailm. Pani aluse Darwin. Näitas olelusvõituses välja kujunenud kolme asja. Eksisteerib variatiivsuse ehk
geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud
põhja loomisele arvutiviiruste tulevaseks arenguks. Nende eesmärgiks oli hoopis maailma täiustamine. Tolle aegsete õpetlaste uurimused said aluseks hilisematele robotitehnika ja tehisintellekti alastele töödele ning nemad ei ole ju süüdi, et tulevased põlvkonnad tehnilise progressi vilju kuritarvitasid. 2.1 1962. aasta Sellel aastal loodi kompanii Bell Laboratories'i inseneride V.A. Vysotsky, G.D. Macilroy ja R. Morris poolt arvutimäng Darwin, mille põhimõtteks oli omavahel rivaalitsevate vastaspoolte ruumiuurimis-, paljunemis- ja hävitamisfunktsioone omavate programmikoopiate hävitamises ja võitlusvälja vallutamises. 2.2 1970-ndate aastate algus Interneti eelkäijas sõjalises arvutivõrgus APRAnet avastati viirus Creeper. Tol ajal levinud operatsioonisüsteemile kirjutatud programm võis modemi kaudu iseseisvalt siseneda võrku ja edastada kaugarvutitele oma koopiaid. Oma kohalolekust teavitas
It is the home of the British parliament. 32. Westminster Abbey. Westminster Abbey has been the site of royal coronations since 1066 – when William the Conqueror was crowned the King of England there on Christmas Day – and the final resting place for sovereigns and respected politicians, poets and artists since the 13th century. Around 3,300 people are believed to be buried there, including Charles Dickens, Charles Darwin, George Frederick Handel and others. 33. Gunpowder Plot. On 5 November 1605, a group of Catholics planned to blow up the Houses of the Parliament while the king was in there. Before they could achieve this, one of them, Guy Fawkes, was caught in the cellars under Parliament with the gunpowder. He and his fellow conspirators were all brought to trial and then killed. At the time, the
UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste arvutitüüpide jaoks, v.a. Macintosh. Sajandivahetusel läks aga ka Apple üle Unixile, võttes oma uue põlvkonna operatsioonisüsteemi MacOS X põhjaks vabalt leviva Unixi variandi nimega Darwin. UNIXi laia leviku põhjuseks on mitmete versioonide vaba levitamine ning tema paindlikkus - uuele arvutitüübile üleviimine ei nõua suuri pingutusi. Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest
UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste arvutitüüpide jaoks, v.a. Macintosh. Sajandivahetusel läks aga ka Apple üle Unixile, võttes oma uue põlvkonna operatsioonisüsteemi MacOS X põhjaks vabalt leviva Unixi variandi nimega Darwin. UNIXi laia leviku põhjuseks on mitmete versioonide vaba levitamine ning tema paindlikkus - uuele arvutitüübile üleviimine ei nõua suuri pingutusi. Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest
Rather, it reflects a broader and deeper capability for comprehending our surroundings--'catching on', `making sense' of things, or `figuring out' what to do." (Gottfredson, 1994) Alfred Binet (1857-1911) Sir Francis Galton (1822-1911) Father of IQ testing · Half cousin of Charles Darwin · Tests on his children · Meteorology (weather map, anticyclone), senses as fast/acute as adult Fingerprinting (system adopted by Scotland Yard) poorer on attention, abstraction, use of language · Developed ideas by studying families & `eminence' immature versus mature intelligences differ in
Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele. Tegelikult aga peaks me Lamarck'i mäletama kui esimest suurt evolutsionisti, kel jätkus julgust väita, et elusloodus korrastab ennast ise ning liigid ei ole mitte loodud vaid arenenud lihtsamatest vormidest. Sellest tuleneb omakorda, et liigid ei ole muutumatud. 8. Charles Darwini roll evolutsiooniteooria kujunemisel Nimelt avastas Darwin, et iga liik on mõnevõrra varieeruv ja et kuna juba Malthuse ajast oli teada, et kõik isendid ellu jääda ei saa, siis tekib ju küsimus, kas need kes surevad, on ikka keskmine läbilõige populatsioonist? Darwin arvas, et ta ei ole seda mitte vaid et osadel isenditel on suurem tõenäosus jõuda järgmise põlvkonnani kui mõnel teisel. Nii valib loodus välja ellujäämiseks vaid paremini kohastunud isendeid. Seda mehhanismi nimetas ta
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
paisuda. 1852 Foucault leiutab güroskoobi. 1855 Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. 1855 Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris. 1856 Henry Bessemer leiutab kõrgahju. 1856 William Henry Perkin valmistab esimese sünteetilise värvaine. 1857 James Clerck Maxwell näitab, et Saturni rõngad peavad sisaldama väikeseid osakesi. 1858 Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace avaldavad looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria. 1859 Richard Carrington avastab päikeseloited. 1859 Charles Darvin avaldab oma evolutsiooni käsitleva peateose "Liikide teke". 1859 Alfred Nobel hakkab nitroglütseriini tootma. 1859 Gaston Plante leiutab taaslaetava patarei. 1860 Bunsen ja Kirchoff leiutavad optilise spektroskoopia ning avastavad kaks uut elementi.
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud suure seletusjõuga süsteemist sai raskuskese, mis koondas teised orbiidil liikuvad teooriad enda külge ja valmistas ette ühe mõjuvõimsaima paradigmanihke, mida teaduse ajalugu on senini tunnistanud. Kopernik andis kosmilise löögi, kui purustas usu, et inimene asub päikesesüsteemi keskmes. Darwin andis bioloogilise hoobi, purustades usu, et inimene seisab teistest loomades kõrgemal. Kolmanda, psühholoogilise hoobi inimese eneseimetlusele andis Freud, purustades valitseva arusaama inimesest kui iseenda peremehest. 8 Mina on vaid jäämäe veepealne osa, mis kasvab välja teadvustamatusesse kätketud Miskist, mille maailmanägemust iseloomustab vastuolude puudumine ürgsete tungide vahel, ajatus ja välise tegelikkuse asemel psüühilise tegelikkusega arvestamine
rauamaaki kivisoola kipsi kaoliini maagaasi, Põhjameres naftat, Põhjameres tina, Cornwalli poolsaarel. Majandus kuulub ELi suuremate hulka ning põhineb üha enam teenuste sektoril, kuigi on ka tööstuspotentsiaal kõrgtehnoloogia sektoris ja mujal. Londoni City on finantsteenuste maailmakeskuseks. Tööstusrevolutsiooni kodumaana on Ühendkuningriik andnud maailmale palju tuntud teadlasi, sealhulgas Isaac Newton ja Charles Darwin. Kaasaegse majandusteooria rajaja Adam Smith oli sotlane. Inglise kirjandus on andnud suure hulga luuletajaid, näitekirjanikke, esseiste ja romaanikirjanikke alates Geoffrey Chaucerist, Shakespearest ja tema kaasaegsetest kuni paljude tänaste kirjanikeni, kelleks on näiteks J. K. Rowling ja Nobeli preemia laureaat Doris Lessing. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga. · SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004.
poosi muutused ning sage silmapilgutus. ( Nierenberg 1997: 32j). Siirust ja avameelsust väljendavad avatud peopesad. Nii ka väike laps, kellel pole midagi varjata, sirutab peopesad rõõmsalt ette. Laps aga, kes valetab, peidab käed selja taha ning langetab pilgu (Nierenberg 1997: 33). Nagu kõik suhtumised, nii kutsuvad avatus ja usaldus esile vastuusalduse. Charles Darwin on tõestanud, et kui loom viskub allaheitlikkusest (üks avatuse sümbol) selili, paljastades kõhualuse ja kõri, ei ründa teda ükski loom (Nierenberg 1997: 34 ). Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See zestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku
3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine. Kunstlik sisevaatlus on näiteks küsimuste esitamine, ehk siis mõtte suunamine. Veel meetodeid: *) longituudsed ehk pikaajalised uurimused - uuritakse samu katseisikuid aastate või aastakümnete jooksul. Annab varasema kogemuse ja hilisema arengu vahelise seose
saamise ajal endorfiine. Emotsioonid. ● Emotsioon – terviklik psühhofüsioloogiline vastus stiimulile ● Ilmnemine: füsioloogiline muutus + nähtav väljendus (nt näoilme) + subjektiivne tunne. ● Emotsioon vs meeleolu ● Emotsioonid tekivad olukordades, mida peame isiklike aktiivsete eesmärkide seisukohalt oluliseks (emotsioonid on vajalikud, et teaksime ka, mis on meie prioriteedid ning mis olukorrad ei vasta meie vajadustele). ● Darwin: emotsionaalsed näoilmed näoilmed on jäänukid meie esivanemate põhilistest kohanemismustritest, nt viha puhul paljastatud hambad – vaenlaste hammustamiseks. ● Uuringute toetusel on teada, et ka pimedana sündinud lapsed lapsed väljendavad oma emotsioone tüüpiliste ja äratuntavate näoilmetega; kõikides kultuurides on põhiemotsioonid äratuntavad ja inimeste käitumisele omased. ● Emotsioonide dimensioonid: Emotsioonide tekkimise teooriad: 1
paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil. SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak) · Kas evolutsiooni käigus saavad tekkida tunnused/omadused mis on ellujäämise seisukohast kahjulikud? Kui, siis kuidas? Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport, keel, muusika, kunst ja soolised erinevused elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel?
Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2
läbiviijad. Taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega. Potentsiaalselt kahjulike ühendite ja elementide puhverdamine ja kahjustamine (raskemetsallid). Gaaside ja vee ringlemine atmosfääri ja hüdrosfääri vahel. Liikide ja geenide bioloogiline elupaik. 30. Mullaelustiku osa mullatekkes, mulla veereziimi reguleerijana, osa toitainete ringes, primaarproduktsiooni suurendajana, kliima reguleerijana. Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge, mõjutavad seeläbi infiltratsiooni.
2. robot peab täitma inimese antud käske, v.a kui see on vastuolus 1. seadusega 3. robot peab kaitsma enese eksistensi. Üksi olend ei saa luua endast kõrgemat olendid. Aju ja käte vahel peab olema süda. Filmikatkendid. Mehhanistlik ja vitalistlik maailmapilt. Mateerias on peidus elujõud (vitalistlik). Maailma Hing. Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooniteooria, magnetvälja toimel tekib elektrivool. Murrang vitalistlikku maailmapilti tuli Charles Darwin 1859 pani kirja oma teooria liikide tekkest. Kuidas organismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. 02.12.10 Inimene abitu aparatuur keskkonnajõudude saadusena. Zola darwinistlike ideede jätkajana kirjanduses. Naturalism. Zola kirjeldas kuidas inimesed käituvad teatud olukordades mehanistidena, kuidas alluvad väliste jõudude survele, kired mehaanilist päritolu
Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest.Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk MÜTSEELI 2.looduslik valik. Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni faktor, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke faktoriks. Teisteks evolutsiooni faktoriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla
umbes 1-aastaselt hakkab laps kõndima etoloogia - loomulikus keskkonnas toimuva käitumise uurimine Ajalugu Piaget - kognitiivne areng Võgotski - keeleline areng, juhendamine omab lapse arengule olulist mõju Bowlby - lapse suhe emaga määrab tema arengu, sotsiaalne seotus alus arengupsühholoogiale 19. sajandil, pärast tööstusrevolutsiooni alusepanijaks Darwin, 19.saj lõpus artikkel oma pojast. 1882 - Preyer - "Lapse psüühika" - esimene ulatuslik teos laste arengust Binet - I IQ-test 19. saj lõpp Pavlov - 20.saj algus, tingitud reaktsioonid ja õppimine Sünnieelne areng germinaalstaadium (teise nädalani) - munaraku jagunemine ja emakasse kinnitumine embrüonaalstaadium (2.-7. nädal) - rakkude diferentseerumine > jäsemete ja organite kujunemine, punetised ohtlikud > ajukahjustus ja pimedus
house husband and the grocer. Science has given us nylon, fluoride, latex paint as well as 747s, everfaster microchips and PEZ. But science has also given us fluorocarbons, heroin, nuclear waste, dioxin, sarin gas and the atomic bomb. Science can be a mixed blessing with much that is good comes much that is clearly bad. But, what do we mean by science? Science is faith. And the Gospel of that faith was written by Copernicus, Galileo, Newton, Darwin, Einstein and others. We are certainly not all scientists. I know I'm not a scientist. But yet, I'm sure that scientists are busy at work solving problems, the solution to which will help me in some way. Perhaps scientists can improve our situation here on earth, just as the Gospels perhaps did almost two millennia ago. A scientist is an expert and for some reason we have grown to trust experts. The scientists, the technicians, the experts
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
