särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunft. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. Jalanõud olid keskajal poolkinnised, värvitud nahast, pehme talla ja terava ninaotsaga
Halb ilma võib seda teepikkust peaaegu poole võrra vähendada. Paljud inmesed ei kanna helkurit lihtsalt sellepärat, et nende arvates ei sobi see nende riietusega. Minu arvates on see küll üks väga halb põhjus, ükski inimene ei tohiks olla nii edev ja oma välimust nii palju tähtsustada, et loobub seepärast enda turvalisusest. Turvavöö kinnitamine on ka kindlasti üks lihtne abinõu liiklemise ohutumaks muutmiseks. Näiteks võib tuua juhtumi, kus noor daam rullus dziibiga üle katuse, sest jäi roolis magama, kuid kõik asjaosalised, kaasa arvatud autos olnud lapsed, pääsesid tervena tänu korralikult kinnitatud turvavöödele. Turvavöö kinnitamise vajalikkuses ei peaks keegi kahtlema. Samas ei tohiks unustada tõsiasja, et turvavöö olemasolu või selle puudumine ei ole ühegi liiklusõnnetuse põhjus. Tihti süüdistatakse ka kehvi teeolusid, mitte aga juhte, kes ei ole teeoludele vastavaid sõidumaneere ja kiirust valinud
Hollandi realistlik barokk · Esimene kodanlik maa, kus kiriku võim lõdva. · Valitsev usk kalvinism, mis eitas kriku pilte · Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalik...
maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
Gustav Suits Sündis 1883.a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmuste...
August Gailit -Sündis 9. jaanuaril 1891 Sangaste lähistel Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. -Ta oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. -Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. -Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 vil...
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
August Gailit 9. I 1891 5. XI 1960 Kelli Kuusk Lapsepõlv · Sündis Valgamaal, Sangastes. · Peres viies laps. · Elas Laatre mõisas. · Isa oli läti või liivi päritolu ehitusmeister. · Ema, Agnes Stamberg, oli saksastunud eestlane Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi. Haridustee Valga linnakool Tartu linnakool 1905-1907 · Tartu linnakool jäi lõpetamata. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja juures eratunde. · Kirjandust õppis ühe üliõpilase Valga läti kihelkonnakool juures. ...
Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha inimene teenib seda õnnelikum ta on? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla enda inimlikele ihadele ja tegi midagi täiesti lubamatut ja väära. Leenil siiani armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Leeni salaja armastas Vidrikut, kes ei teinud temast välja. Ei ta soovinud muud kui poisi armastust, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leeni arust midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud.
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naist...
teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest. Julieni tulek aga ajab naise meeled segadusse ning alguse saab Julieni ning proua de Renali suhe. Julien on tundetu ning auahne. Tema tegemised on kõik ette planeeritud ning väiksemgi muutus toob kaasa talle hingepiinad. Julien manipuleerib härra de Renaliga, ähvardades lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei
Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti" püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud volangidega. Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest. Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis
tülpinud inimene, ja näeb et noored on bussis ainult selleks, et võtta nende kohad ära ja kiusata eakamaid inimesi. Muidugi tuleb austada endast vanemaid inimesi. Kuid ka nemad võiksid võtta meid kui täisväärtuslikke isikuid. Mitte tühje olendeid, keda võib tõugata nügida ja käituda üleolevalt. Kord ühel õhtul jooksin bussile, peale 8 tunnilist koolipäeva, trenni ja laulukooli. Olin täiesti rampväsinud ja istusin oma kahe kotiga toolile. Järgmises peatuses sisenes eakam daam, nähes mind pistis ta priiskama, et kelleks mina küll ennast pean, olen ju noor ja elujõudu täis, miks ma istun ja ei tee midagi paremat oma eluga. Tõusin otsekoheselt püsti ja lasin teda istuma, kuigi kõrval oli veel mitu vaba tühja kohta. Tundsin ennast alandatuna teiste kaassõitjate ees. Hiljem hakkasin mõtlema, et mida mina küll valesti tegin, kas minul polegi enam õigust kasvõi istuda bussipingil
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest ki...
Nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab. Ja siis läks Nipernaadi koos oma naisega rongile.
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kuns...
ei paku see naudingut .Üritab isale headmeelt teha sellega et näitab huvi , kuid isa mõistab aja jooksul et sellest pole kasu. Baba õpetab amiri ja räägib et see mis koolis õpetatakse on enamvähem jama. Tuleb teada seda ,et vargus on ainus patt ja ülejäänud patud on varguse teisendid.Amir polnud oma ema kunagi näinud, nimelt ta suri sünnitusel. Üksnes jutte temast , et ta oli tõeline daam ja isa arust isegi printsess. Hassan on sündinud vaesemas peres, oli kirjaoskamatu ning tihti soovis et ahmir talle lugusid ette loeks kui nad koos mängisid.Lohede lennutamine oli ka tähtis nende koos ajal .Tema isa on Ali , töömees , kes aitas siis babal muresi lahendada ja tegi muidu ta õues töid Ali ja Baba kasvasid üles koos mängides .Vähemalt seni kuni poliomiit Ali jala sandistas
Leonardo Da Vinci Leonardo da Vinci on sündinud 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos. Sündis kuulsast notarisuguvõsast pärit Ser Piero Antonio (25a) ja külatüdruk Caterina (16a) vallaspojana. Kohe pärast poja sündi abiellus Ser Pierro rikka 16 aastase Albiera di Giovanni Amandoga. Leonardo kasvas kehvas hurtsikus ema juures. Mõned biograafid on väitnud, et Ser Pierro võttis poja kohe peale sündi enda juurde. Tema loomingu analüüs näitab, et elas ema juures, kust sai kaasa mälestused armastusest, hellusest ja emalikust kaitsest, mis mõjutasid hiljem tugevalt tema loomingut. Leonardo sündis sõja ajal, palju oli röövimisi, vägistamisi, põletamisi ja vägivalda. Kui Leonardo oli aastane, hävitati küla täielikult. 1456 aastal viis Ser Pierro Leonardo enda juurde Vincisse(vanaisa majja). Tema naine oli jäänud viljatuks ja Ser Pierro vajas pärijat. Catarina sai endale tagavarapeigmehe ja oli sunnitud lapsest...
Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks. Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesinine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali vasakus servas seisev daam kannab valget kleiti, mis sümboliseerib elu algust, lootusi. Keskel tantsiv naine kannab punast kleiti. See sümboliseerib elu, kõik keerleb ja on täisväärtuslik. Maali paremas servas seisva naise must kleit sümboliseerib elu eelõhtut, pettumust, lootuste purunemist. Mõnda aega elab Munch Saksamaal, kus maalib mitmeid töid ja viibib depressiooni tagajärjel haiglas. Naaseb seejärel kodumaale, elab siin-seal ja lõpuks ostab pealinna lähedale mõisa, kuhu jääb elu lõpuni
Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga ropendavaid noorukeid vaataks või neil tõusta paluks, kuna viisakas on vanemale generatsioonile istet pakkuda. Ma lihtsalt arvan, et samal ajal võib-olla üritavad lapsevanemad ja kool teha koostööd, et see noor sealt bussist jõuaks ikka järgmisel päeval kooli ja lõpetaks siis vähemalt põhikooli. Sest neist, ,,verbaalsetest geeniustest" , peaksid saama ju kunagi
1. Iseloomusta A. Tsehhovi lapsepõlve- ja kasvukeskkonda, selle seoseid loominguga. Sündis väikekaupmehe pojana. Tema vanaisa ostis raske töö ja vaevaga enda perekonna pärisorjusest vabaks. Isa oli väga andekas(joonistas, musitseeris, juhendas kirikukoori), kuid oli väga range ja lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Pidid poes müüjatena pikki tunde veetma, vahel said ka peksa. Kasvas väga karmis ja ranges keskkonnas, sellest hoolimata oli vanematele väga tänulik, sest nad olid temast kasvatanud väärika ja aruka inimese. 16-aastaselt jäi isa pankroti ja põgenes Moskvasse, kus õppisid ta vennad, hiljem läks ka ema teiste lastega järgi. Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi õpetada. Et maksta üüri, teenis ta raha ühte last õpetades. Olenemata sellest saatis ka emale natuke raha. Need olid rasked aastad, kuid need õpetasid talle töökust ja distsipliini. Gümnaasiumis, kus leidus nii hing...
22) Padar tuim 23) Riibus - tuim 24) (11 klass)Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu, 25)kõmmo Õpetajad / vanemad inimesed paul paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED.......................................................................................................
Kui sul on palju raha siis ei saa muretult kõrtsis joriseda. 4. Mr Pickeringi roll Eliza arengus? Mr Pickering suhtub Elizasse esialgu üsnagi skeptiliselt, sest tema ei usu, et Elizast võiks kuidagi leedi saada. Kuid ta hoiab olukorral silma peal ja laseb Higginsil proovida. Arvan et Mr Pickeringi roll seisnes tema härrasmehelikkuses. Kui Higgins kohtles Elizat kui matsiplikat keda ta õpetas ja ei unustanud seda hetkekski siis Pickering suhtles Elizaga kohe nii, nagu ta juba oleks daam. Ta oli Eliza suhtes tähelepanelik ja härrasmees ning see mõjus Eliza muutumisele hästi. Koos Pickriniga tundis ta ennast aladi nagu leedi. 5. Higginsi ema roll? Higginsi ema roll ja tähtsus seisnes selles, et tema oli see, kes ütles Eliza kohta ainult halba. Ta ei uskunud sellesse protsessi ja hurjutas pidevalt Higginsit, et kust sa sellise küll ülesse korjasid. Ema sõnad olid need, mis motiveerisid Higginsit aga veel rohkem üritama. Sest tema eneseteostuse soov oli suur.
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
lõpeta. Kui nad olid majas istumas tul inende juurde dimance kes oli võlausaldaja ja tahtis oma raha tagasi saada , kuid juna oskas ennast asjast välja vingerdada ja pääses jälle samuyti oli ka teenril võlg. Hiljem tuli sinna isa kes hakkas junani noomima et too on hullem kui mõni lihtrahva seast inimene.Sganarelle arvas et juan olkes võinud isa välja visata sellise jutu peale. Don juani juurde tuli Looriga daam kes ei olnud keegi mui kui don elvira ise ta hakkas rääkima et kui juan ei lõpeta selliset jumala teotamist sii ta saab lihtsalt hukka, kuna elvira ei olnud enam juani peale pahane ja soovis minna klostrisse. Ta soovis ainult et juan võtaks mõistuse pähe. Hiljem tuli juuani juurde kuju kes tahtis samuti panna juanile mõistust pähe ja hirmutas teda.Kui juan don luisi kohta siis hakkas ta ajama igasugust jama et ta on hakunud paremaks ja soovib
õnnelikperiood vähe räägiti palju. käitumise tegelikud tunda, pigem kerkis üles Vronsti ja Anna lapsest vaid põhjused jäid segaseks. teistsuguseid probleeme räägiti, Anna sünnitus ja selle Tundus, et ta lihtsalt ei igavus, igatsus järgne haigus oli hästi välja tahtnud Annast ilma jääda. Venemaa järele. toodud, kuid lapse Vaid üks daam tundus olemasolust ei olnud võimalik Anna mõtetest huvitatud aru saada ei enne sünnitust olema(uudishimulik pilk (Anna kõht) ega ka peale hipodroomil). sünnitust välja arvatud vahel Filmis jäeti Anna ja kõlanud nutt. Vronski Itaalia reisist
12. klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Cami...
Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Igal värvil on oma tähendus, nii inimese elus, looduses, maagias jpm... Punane: Punane on tule ja vere värv, samuti seostatakse seda energiaga, sõjaga, ohuga, jõuga, võimuga, meelekindlusega ja ka kirega, ihaga ja armastusega. Punane on väga emotsionaalselt tugev värv. See võimendab inimese seedimist, kiirendab hingamist, ja tõstab vererõhku. Sellel on väga suur nähtavus, mis on põhjuseks miks kasutatakse seda, stop märkidel, valgusvooridel ja tule varustusel. Üldiselt punast kasutatkse vapruse märgina. Seda värvi leidub paljude riikide lippudel. Punane toob teksi esiplaanile. Kasutatakse stimulaatorina inimeste kiirete otsuste esile toomisel; see on perfektne värv ,,Osta nüüd" või ,,Kliki siia" nuppudel internetis. Reklaamis, punast kasutatakse tihti erootiliste tunnete tekitamisel (punased hulled, punased küüned, ,,Daam Punases" jms). Pun...
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
Kirjandus Barokk ja Klassitsism. Renesanssikirjandusest arenes 17. sajandil välja kaks mitmeti vastandlikku kunstisuunda. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levides üle kogu Euroopa, kustudes 18. sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609. aastal avalda...
William Shakespeare (1564 1616) · Pärit Stratfordist. Isa oli jõukas käsitööline. Asus elama Londonisse. Töötas teatris suflööri (etteütleja) ja lavastaja abina. Asutab ise oma teatri Gloobus kirjanik, lavastaja, näitleja. Tutvub noore aristokraatide rühmaga ja sellele meeldib Shakespeare ja nad aitavad teda rahaliselt. Ta pöördub (1612) oma kodulinna, viimased aastad veedab rahulikult (suri oma sünnipäeval). Ühelt poolt on uurijad olemas. Teisalt on arvamus, et see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. ,,Rüvetatud Lucretia" lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga rahva ülestõusu ajendiks. T...
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
Rebbia naine. Pärit Inglismaalt. Meeldis joonistada ning oli äärmiselt uudishimulik. Ta pidas ennast kartmatuks, kuid temas oli siiski rohkem uudishimulikku seiklejat ning naiselikkust kui sõdalast. Mõnes mõttes oli ka auahne, tahtis Korsikale minna, sest ükski teine inglanna polnud varem Korsikal käinud ning tahtis sellega teiste ees uhkustada, et tema oli esimene. Oli tark, oskas rääkida kõiki Itaalia keele dialekti. Suhtus paljudesse üleolevalt. Miss Lydia oli peen daam. Pilkas tihti teisi. Kandis uhkeid rõivaid. Orso Antonio della Rebbia raamatu kangelane, Colomba vanem vend. Ta ei olnud eriti otsustaja tüüpi inimene, vaid kahtles tihti. Armastuse nimel Lydia vastu oli ta nõus mitte kätte maksma oma isa eest. Ta oli veetnud palju aega mandril ning seega oli paljud Korsika tavad unustanud. Riietus oli tal tagasihoidlik. Erinevalt Colombast oli tema käitumine rohkem tsiviliseeritud
Tartu Kommertsgümnaasium Alkaloidid Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Alkaloide 3. Narkootikume 4. Sõltuvus 5. Üledoos 6. Heroiin,kokaiin 7. Nikotiin 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste ühendite, mis enamasti sisaldavad põhilisi lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broo...
4. ,,Pidu katku ajal" - autor võtab vaatluse alla, kuidas katkuga hakkama saadakse Puskini värssmuinasjutud Muinasjutud värsivormis. ,,Kuldkalake" ,,Tsaar Saltaanist" - võimuvõitlus, vanemad õed ei kannata noorema õnne Mihhail Lermontov 1814-1841 Kuulus aadli suguvõssa. Ema suri, kui oli 2-aastane, põhikasvatajaks sai vanaema, keda kõrgseltskond hindas. Vanaema oli rikas daam. Lermontov harjunud heaolu ja hüvedega. Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega.
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal ...
hõlmavate lausetega. Näiteks sisaldab üks novell ühte lauset, mis on venitatud seitsme lehekülje pikkuseks, mida alguses on hea ja ladus lugeda, aga mingil hetkel see katkeb ning tekst võtab uue pöörde ning algab vaidlus eelnevalt öelduga. Kujundite paljusus, võõrkeelsed tsitaadid, fraasid, paari novelli pealkiri on inglise keeles. Freudi psühhoanalüüs, Lotman, Richard Ashcroft. Paljudes novellides puuduvad tegelastel nimed (must ja valge, asesõnalisus ta..., daam B, tüdruk E) Novellide üldmulje on siiski postmodernismile omaselt sünge, on valu ja hingepiinu. Igas novellis oli kas otseselt või kaudselt surma lähedust ja surma temaatikat tunda ning enamasti on see esitatud postmodernismile omaselt groteskses võtmes. Esmapilgul jätab see justkui humoorika mulje, aga kui hakata seda vaatepilti ette kujutama, siis omandab see üsna võika ja jõhkra väljanägemise ning väljub samas ka reaalsuse piiridest
august 1660) oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Ta sündis Sevillas ja elas Hispaanias. Ta oli maalikunstnik. Õuedaamid(1656) Euroopas olid õuedaamid kuninganna, keisrinna, printsessi või muu väga kõrgest soost aadlidaami isiklikud assistendid ja kaaslannad. Õuedaam oli pärit heast aadliperekonnast, kuid madalama staatusega kui daam, kelle kaaslaseks ta oli. Õuedaamid võisid saada oma teenete eest kompensatsiooni või mitte, kuid kindlasti oli nende ülesanne pigem pakkuda seltskonda kui olla teenija. 13 Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm
SISUKORD 1. Elulugu.................................................................................................................2 2. Õendusteooria......................................................................................................3 3. Õenduse kesksed mõisted....................................................................................4 4. Allikate loetelu......................................................................................................6 1 1. ELULUGU Florence Nightingale (1820-1910) sündis 12. mail 1820 Firenzes jõukas ülemklassi inglise peres. Kui ta oli üheaastane, kolis ta perekond tagasi Inglismaale. Tema isa õpetas talle itaalia, ladina ja kreeka keelt, filosoofiat, ajalugu ja matemaatikat, mida tol ajal naistele tavaliselt ei õpetatud. ...
kui on võõras. • •Kui ühe ja sama inimesega kohtutakse päeva jooksul mitu korda, siis pole kindlasti vaja igal kohtumisel tervitada. Millal tõusta püsti • Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed ALATI püsti. • •Soliidses eas härrasmees võib tervitada mööduvaid tuttavaid istudes. • •Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb ta iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutervituseks ja istub alles siis, kui daam on istunud oma kohale. • •Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel. • •Kättpidi tervitamisel tõusevad mehed alati püsti, hoolimata vanusest. • •Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, siis kergitavad nad ennast veidi toolilt või tõusevad püsti, väljendades oma lugupidamist. • •Mehi tervitades ei pea naised tõusma. • •Erandina tõusevad naised siis, kui tervitavad eakaid härrasid või
mis viib ülestõusuni keisri vastu. Põhilised on sonetid. Inglise sonetivorm jaguneb 4+4+4+2. Sonetid on nummerdatud, pealkirja pole. Sonetid räägivad kiindumusest, südamevalust, surmaeeldusest, pahedest ja iseenda kohtumõistmisest. Keelekasutuses on väga palju võrdlusi, isikustamisi. Shakespeare sonetivorm on nii täpne, et ei saa väga palju omaloomingut teha. Paljude sonettide peategelane on kaunis tõmmu, kuid ülbe daam, kellesse ta sõber on lootusetul armunud, kuid kes ta tunnetele ei vasta. N: 19- Aeg, ära muuda armastust, armsam jääb värsis nooreks, aeg=õgard/võtab. 27 mõtleb kallimast meenutades unenägu. 79- lõpp ,, sa ise oled võlausaldaja". 71- räägib, mis saab pärast surma. 93 veetlusele ei vasta voorus, truudusetus. 121 parem olla halb , kui halvaks peetud, keelepeks, vihkab teisi. 2)Komöödia- elurõõmsad, liikuvad, lopsakas sõnakasutus
või ainult eesnimi, sõltuvalt olukorrast), ulatage oma parem käsi. Tänapäeval on kätlemine muutunud üheks kõige levinumaks tervitusviisiks üle maailmaEri kultuuride puhul tuleb end eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Ärietiketis kehtivad pisut teised reeglid kui igapäevaelus. Olulist rolli mängib ettevõttesisene hierarhia. Kui eraelus kohtub viiekümnendates aastates naine kolmekümnese mehega, on daam see isik, kes ulatab tervitamiseks esimesena käe. Kui kohtumine toimub aga ettevõtte ruumides ja kokku saavad kolmekümnene meesülemus ning viiekümnene naissoost alluv, siis ootab naine, kuni ülemus talle käe ulatab. Klientidega suheldes peaksid teenindustöötajad, kes on nooremad kui nende kliendid, olema tähelepanelikud ja mõistvad. Enamasti on vanemad inimesed saanud traditsioonilise kasvatuse ja eeldavad, et nad otsustavad ise, kellele ja millal oma terekäe ulatavad
Liis Laumets 12d August Gailiti looming August Gailiti nime on kuulnud iga eestlane, kes on vähegi haritud. Ta on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Just sellepärast tuleb tema loometööga rohkem kokkupuutuda, et tutvuda tema mõttetega ja neid hiljem ka näiteks lõpukirjandis kasutada. A.Gailiti looming on mitmekülgne, mida hakkan analüüsima, aga ennekõike tuleb tema elulooga end kurssi viia, et teada saada, kus ta on oma mõtteid täiendanud ja kuidas elukäik on tema teoste loomingut reformeerinud. August Gailit sündis 1891. aastal Valgamaal Sangaste mõisa läheduses. Tõenäoliselt oli ta vanaisa poolt liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmenda...
kõigist hüljatuna maapakku. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. * Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks
3 tooni, millest üks on kahe teise segamisel saadud (punane ja kollane ja oranz) soojad toonid kooskõlas mustaga külmad toonid kooskõlas valgega kaht omavahel sobimatut pinda saab sobitada neutraalvärvuse pinnaga kontrasti põhimõttel valitud värvid Kui täiendvärvid esinevad koos, siis on tegemist värviharmooniaga. Ainult ühe värvitooni kasutamisel tekib inimese silmal võime alateadlikult sellele värvile leida kõrvale teinevärv ja tekibki harmoonia. Näiteks kui daam on üleni sinisesse rõivastatud või ruum on üleni sinine siis silmal on selline omadus, et ta leiab sellele värvile kõrvale oranzi ja tekibki harmoonia. Värviteaduses nimetatakse seda suksessiivkontrast.
Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lap...
(SELECT autor, MIN(aasta) FROM RAAMAT GROUP BY autor); +------------------+---------------------+-------+ | autor | pealkiri | aasta | +------------------+---------------------+-------+ | Isaac Asimov | Asum | 1976 | | Mary Shelly | Frankestein | 1968 | | A.H.Tammsaare | Tde ja igus | 1920 | | Oskar Luts | Kevade | 1945 | | T.Trubetski | Daam sinises | 1986 | | Sigmund Freud | Kitumise anatoomia | 1997 | | J.Stalin | Konstitutsioon | 1944 | | V.I.Lenin | Rahvasbrad | 1951 | | U.K.LeQuine | Pimeduse pahem ksi | 1975 | | J.K.Ibin | Mis teha | 1950 | | Nikolai Kogol | Surnud hinged | 1977 | | A.Kivirhk | Kalevipoeg | 1997 | | V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
