“DAAM KOERAKESEGA” 1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged. ● Anna sõidab rongiga koju. ● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab.
salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis daam ja Gurov hakkasid omavahel vestlema. Pärast lõunatamist ad läksid kõrvuti - ja algas naljatlev, kerge vestlus
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10
Daam koerakesega lugemiskontroll 1) Minu meelest kirjutas Tšehhov selle novelli, et kiruda tolleaegseid korraldatud abielusid ja aadlike üksluiset igapäevaelu. Ta tahtis jutustusega tähelepanu pöörata tunnetele ja saatusele, näidata, kui tähtis on armastus ning kui raske tihti sellega kaasnev paratamatus 2) Inimesel on igav ainult enda süü läbi. Siis, kui ta ise oma passiivsuses ei suuda elus midagi huvipakkuvat leida, ega asju enda jaoks põnevamaks mõelda, sest nagu öeldakse, ainult igaval inimesel on igav. 3) Sageli on igavuse käes vaevlevad inimesed just sellised Gurovi sarnased rikkurid/aadlikud, kes ei pea luksuses elamiseks töötama ning kel oma mugavuse tõttu puuduvad ka tihtipeale isiklikud huvid/hobid ja oskused, millega aega sisustada. 4) Kui ühiskond on vale, jääb inimesele kaks valikut – kas hakata ühiskonnale vastu, püüdes elada ausalt ja õiglaselt, kuid tekitades sellega omale palju raskusi ja ül...
KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult paari,naine oli pikk ,tumedate kulmudega ,soliidne,mees pidas teda kitsarinnaliseks ja ebaeleantseks, Gurov pettis oma naist koguaeg, pidas naisi ,,alam rassiks",kuigi talle meeldis naiste seltskond rohkem kui meeste.sai vabamalt suhelda. Ta
Daam Koerakesega Anton Tsehhov Novelli "Daam koerakesega" kirjutas A. Tsehhov 1899 a. ajal mil ta viibis Jaltas tuberkuloosi ravimas. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Meespeategelane Dmitri Dmitrits Gurov on igavlev pangaametnik kes puhkab Jaltas ilma oma perekonnata. Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti. Gurovi elu muutub täielikult kui ta märkab oma puhkuse ajal noort ...
*Lugu loos MIS JUHTUS? Inimesed on nii painatud oma unistustest, et lõpuks polegi oluline see kuidas see unistus välja kukub ja milline see päriselt on (Kui head need marjad päriselt on?), vaid see, et unistus üldse täituks (peaasi, et üldse marjad on...). 4. ,,Daam koeraksega" Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitrits Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8
Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste, poolakate, sakslaste, venelaste jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased, veetnud puhkust Vene
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed ini...
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
v Mona Lisa nimi peaks tegelikult olema ''Naise portree´´ , kuna siiani pole saadud ühest vastust sellele, keda Leonardo maal kujutab. v Maali tavapärane nimi on pärit Giorgio Vasarilt. v Ta kirjutas, et Leonardo maalis portree Firenze kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasat. Mona Lisa v Kompositsiooniltmõ jub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. v Naine istub tugitools avara maastiku taustal. Daam v Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil. v Samas viitab loom naise nimele Gallerani, ´´kärp´´ on kreeka keeles gale. Viimane maal v
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. B...
Kadrina Keskkool Tsehhovi novellid Õpimapp Aigo Allmäe 11.b klass Juhendaja õp. Anneli Särg Kadrina 2011 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused. Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees. Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud. Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline. Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal. Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud. Mida nende kaudu luuakse, ei ole eesmärk omaette, vaid tee reaalse elu sügavama mõistmise juurde. Tema teoses võivad tungida märkamatu kergusega inimhinge peensustesse. Naerab välja väikekodanlust. Sotsiaalne elu käsitlemine pahed ja probleemid. Uuenduslikkus. Elust enesest. Tera...
Chekov Lady and the Lapdog Reid about Chekov: The characters in Chekhov's plays are never fully "known" as a writer, he seems to delight in maintaining a sense of indeterminacy, and unknowability, about them. The bare facts are always laughably inadequate to the complexity of "real" people. Anton Pavlovich Chekhov was born on 29 January (New Style), 1860, in Taganrog, a small port on the Sea of Azov, in southern Russia. As the son of a grocer and grandson of a serf, Chekhov was a first-generation intellectual. His modest background and upbringing are crucial to his development as a writer. Chekhov always felt that he missed out on childhood. It was a very hard lifeand it may have contributed to his poor health: he succumbed later on to the"family disease", tuberculosis, which led to his early death at the age of 44.His mother was a quiet, gentle soul who was full of stories of her early life. In later years, Chekhov would say that "w...
Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus Isamaalisus Naiselikkus Hingelisus Õrnus Julgus Puudutav Romantilisus Tunded Jõulisus „Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi“ (luulekogust „Päevapildid“ 1978) Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus. Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt.
et kaaslane jääb pisut kaugemale ootama, muidugi lootuses, et vestlus ei kesta kaua. Enne kui hakata tänaval kellelegi daami esitlema, tuleb temalt selleks luba küsida. Kui härra on oma abikaasaga või kellegi teise daamiga teatris, muuseumis või pidulikul koosviibimisel, on ta kohustatud oma sõpru ja tuttavaid temale tutvustama. Kui seejuures ei tule vähem tuttava nimi meelde, küsitagu seda temalt, sest igaühel meist võib vahel mälus olla „tühi auk“. Kui daam on jäetud aknaorva seisma, tuleks tal härralt küsida, kas ta ei tahaks temalegi oma sõpru tutvustada. Võttes vastu külalisi selleks reserveeritud restorani või kohviku saalis, tuleb neid esitleda ja tutvustada samamoodi nagu koduski. Reeglina on esitlejaks perenaine. Kui konverentsidest, kongressidest, seminaridest jt. osavõtjad kannavad rinnas silti või kaelas kaarti, millele on märgitud kandja nimi, amet ja tiitel, siis ei ole vaja oodata
18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 4. ,,Daam koeraksega" Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitrits Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8
Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasuta...
Keel on arusaamatuste allikas. Keelega saab korda saata palju head kui ka halba, tihtpeale tuleb välja, et keel on arusaamatuste allikas. Paljud kasutavad võõrsõnu, mille õigeid tähendusi ei teada, sellest võivad tekkida arusaamatused. Näiteks daam tahtis oma uuele meestuttavale öelda et ta on nii imposantne ehk väärikas ja esinduslik. Kuid daam ütles, et ta on nii impotentne. Sellest tekkis arusaamatus, ning daam näitas end uue meestuttava ees halvas valguses. Samuti tekitab arusaamatusi hääletoon. Hääletoonist saab välja lugeda palju. Kasvõi näiteks, kui kaks välismaallast saavad kokku , ja kumbki ei oska kummagi keelt ning üks räägib midagi, siis saab ikkagi hääletoonist välja lugeda nende hetke emotsiooni. Tänapäeva noorte keel erineb tavalisest keelest, kasutatakse palju slänge ning inglise keelseid väljendeid
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne
Dors Kareva on oma töö eest saanud mitmeid tunnustusi : · Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 · ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Kareva loomingu näited Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus. Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan.
tema toas. Kuningas sai aru et keegi olla tema kuningannaga maganud, aga sellest ta kuningannale ei rääkinud. Kuid tahtsi ka süüdlast üles leida, ja läks seda süüdlast otsima. Puänt Kuningas lõpuks ei leidnud õiget süüdlast. Kuningas pöördus oma alamate poole ja ütles, et see kes seda tegi, ärgu enam nii tehku. Ta tahtis lihtsalt teada anda, et ta teab asjast ja suuremat probleemi ta hülvata ei tahtnud, et enda väärikust hoida. 3Päev III novell 1) daam - koduperenaine, kes oli erakordselt ilus ja samuti oli väga võluv. Ihaldas oma mehele ka veel teist meest. Ta oli väga tark ja kaval. Nimelt oli ta korduvalt näinud enda aknast mööda minemast vaimustavat meest, aga see mees temale tähelepanu ei pööranud. Kuid ta teadis, et mees käib pideval ühe munga juures ja nii pöördus naine ka selle munga juurde kuid rääkis seda et see too mees ahistab teda. Nii saigi ta mehega kontakti. Tema tahtis oma ellu natukene seiklust tuua.
Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata naine esitleb end samuti ise. Kuid iseenda kohta ei öelda proua ega härra, seda teevad teised. Noorem tervitab vanemat ikka esimesena. Kui välimusest pole aru saada, kes on noorem, kes vanem, tervitab esimesena viisakam (kiirem). Madalama positsiooniga inimene tervitab esimesena kõrgemal positsioonil olevat Aga kui ülemus on noor mees ja alluv vanem daam, peaks tervitama esimesena ikka see noor ülemus, kellel on kahtlemata head kombed ja kes austab vanemaid inimesi, eriti naisterahvaid. Alati tervitab esimesena, olenemata positsioonist ja east, ruumi siseneja - st juurdetulija tervitab juba kohalolevat seltskonda. Näiteks koolis tervitab õpetaja esimesena klassis olevaid õpilasi, koju tulev naine tervitab esimesena kodus olevat meest ja lapsi, kuigi mehed peaksid tervitama esimesena naisi. Ruumi
Sageli nimetatakse seda galakleidiks. Akadeemilistel päevastel üritustel kantakse pikka kleiti, aga õlad peavad olema kaetud. Kingad - graatsilised, avatud kingad. Tavaliselt kleidiga sama värvi ja sarnasest materjalist. Ridikül - graatsiline, väike ja ilma rihmata. Kingadega sama värvi või materjalist. Kindad- pikad üle küünarnuki ulatuvad. Kui kleit on varrukatega, siis kindad ulatuvad randmeni. Kinnastatud kätega võib daam kätelda, tõsta pokaale, võtta väikeseid suupisteid, kuid enne söögilauda istumist, võtab daam, teiste pilkude alt märkamatult, kindad käest. Ehted- pidulikud ja väärtuslikud ehted. Sobib kanda tiaarat või diadeemi. Muud - ei kanta käekella, kui see just pole nagu ehe. Õhtukleit Kutsel on märgitud smoking või tume ülikond. Kleit - Pidulikust materjalist valmistatud ühes tükis või kahest erinevast materjalist valmistatud pikk, põlvedeni ulatuv või pidulik pükskostüüm.
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama. Kokkuvõtteks jäigi mõisaproua oma mõisast ilma ning selle sa omale hoopis...
Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et noormees teda kiusab. Noormees sai aru, mida daam mõtles ja külastas teda ning nad lõbutsesid koos. 10. Päeva viimane novell. Üks naine oli abielus mehega, kellele naised ei meeldinud (loe: oli homo). Kuna mees teda ei lõbustanud, otsustas ta endale armukese muretseda. Ta tõi koju ühe noormehe. Kuid tema mees saabus ootamatult koju ja ta peitis oma armukese ära. Kuid mees leidis armukese üles aga ei olnudki pahane. Ta andis armukesele süüa ja siis läksid nad kõik kolmekesi voodisse, et koos lõbutseda. X päeva x novell.
mees. 2) Armastuseta abielu. 3) Liigne jäikus ja kangekaelsus tasub kätte. Tuleb arvestada ka lähedaste ennete kui ka tunnetega. 4) Naeruvääristati jonnakust. Kaheksas päev, 5. novell 1) Kolm naljavenda, kasimatu kohtunik. 2) - 3) Üks väärika töökohaga isik peaks väärikalt riietuma ning käituma. Moraal oli labasuse välja naermises. 4) Naeruvääristati asjatundmatust, lohakust. Kuues päev, 1. novell 1) Kehva jutustamisoskusega rüütlihärra, terane ja tark daam. 2) - 3) Ilma oskusteta võib ka hea asja ära rikkuda. Tark inimene oskab ka raskest situatsioonist välja ronida. 4) Naeruväärustati oskamatust Seitsmes päev, 6. novell 1) Noor ja ilus aadlidaam, hästikasvatatud noormees, aadlidaami mees, mõjuvõimas rüütel. 2) Abielumehe usalduse kuritarvitamine. 3) Inimene pole alati rahul ühe toiduga, vaid vajab vaheldust. 4) Naeruvääristati lihtsameelsust Kuues päev, 7. novell 1) Auväärt daam, noor ja ilus aadlimees.
eest. Detektiivi roll Ita Ever on miss Marple'it kehastanud kolm korda. Mosfilmi mängufilmis ,,Musträstaste saladus" (1983). ETV seriaalis ,,Miss Marple'i lood" (1990). Poja Roman Baskini tänavuses lavastuses ,,Mäng peeglitega". Miss Marple Ita arvates oli Mosfilmi Marple hästi energiline vanadaam. Toomas Kirsi teleseriaalis oli naisdetektiiv, aga väga hästi riietuv daam. Tema meelest on miss Marple selline mõnus vanem daam, kes elab vaikselt ja rahulikult ning jälgib silmanurgast olukordi, kuhu ta näiliselt juhuslikult on sattunud. Lisainfo Itast on välja antud kaks raamatut. 1986 ,,Ita Ever" Helle Tamm. 2006 ,,Ita Ever. Elu suuruses" Margit Kilumets Ajakirjade Kirjastus. ,,Ita Ever. Elu suuruses" oli Eesti Kirjastuse andmetel 2006. aasta Eesti enim müüdud raamat. Täname tähelepanu eest! :)
huvitavad, olen tema pilte varem ka KUMU-s näinud ning siis olid need juba silmapaistvad. Tema piltidel oli hästi aru saada piirjoontest ning kõige rohkem mulle meeldib see, et ta teeb neid tumedate värvidega. Kõige enam mulle meeldis "Kaamelipea", sest see oli nii naljakas. Kaamelipea oli puugravüüris tehtud. Mulle ei meeldinud "Istuv daam", see ei tekitanud minus selliseid tundeid, et seal istuks daam. Minu meelest oli see väga labane pilt, sest see naine istus väga ebaviisakalt ja tundus kuidagi laisk. Kindlasti oli ka "Lõvide perekond" minu lemmik pilt, need lõvid olid lihtsalt nii hästi sinna pildile paigutatud, kõik tundus väga õige minu jaoks. Võibolla oleks tahtnud sinna kuidagi mingit värvi lisada. Evald Okas ei tekitanud minus nii väga midagi
Jacques-Louis Delacroix Millet David Eine Roheluses Näitlejanna Eine Roheluses Kivilõhkujad Choise Claude Monet Näitlejanna Jeanne Samary Claude Monet Gustave veresaun Jeanne Samary Auguste Renoir Gourbet Eguene Auguste Renoir Delacroix Daam aias Daam aias Burlakid Volgal Claude Monet Claude Monet Ilja Repin Vabadus viib rahva barrikaadile
raamatu nurki murda. - Kui teised loevad või kuulavad midagi, ei tohi vahele segada. - Väga ebaviisakas on valetamine, olgu see suur või väike vale, vale on siiski vale. - Rääkima peab kõvasti ja selgelt. - Naeratades muudab ka teised inimesed rõõmsamaks. Kombed tänaval vanadel aegadel 1. Teretamine. Härra võtab parema käega peakatte ja tõstab selle kas üles või paremale poole, sealjuures teeb ta aga väikese kummarduse. Daam vastab peakummardusega. Härra teretab kõige enne vanemaid isikuid, daame ja ülemaid. Härra võtab tervituse vastu püsti ja kummardusega. 2. Seisab daam kusagil koha puudusel püsti, tõuseb härra üles ja pakub oma istme daamile. On daame rohkem, siis vanemale neist. Noor daam olgu ka vana või haige härra vastu tähelepanelik ja andku sarnasel korral oma istme ära. 3. Tänaval ei kõnelda valju häälega, vaid nii, et möödaminejad ei kuulata.
tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu arust on novell üles ehitatud sellele, kuidas üks mees suudab olla tark ja samas ka loll. Tegevus pingestus siis, kui mees korrutas samu sõnu ja jooksis endiga metsa kuid naine aitas ta sealt välja, tehes nalja. Kuues päev"Teine novell"
............................................ 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11 2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused Novellide põhitunnused : · Lõbusad ja teravmeelsed · Tõsimeelsed · Uuenduslikud · Avatud novellid, lugeja saab ise mõelda lõpu · Humoristlikud- ,,Naer läbi pisarate" · Elust võetud
peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et Irma oli käinud ühe vana tuttava matustel ja nüüd soovis teada saada, mis nende vahel oli. Hoolimata sellest, et Irma tegelikult seal ei käinud. Pisarad tõid järgmise päeva, kus daam kohtas vana tuttavat. Pärast paari kohvi möödumist, läksid nad tolle härra juurde, kus üks asi viis teiseni. Joona juurde tagasi minnes, üllatab noormees abieluettepanekuga. Mõne aja pärast sõitis Irma välismaale, kus oskamatusest kaarti lugeda, eksis daam ära. Baaris kohtas ta taaskord meest nin pettis joonast juba teist korda. Tema süütunne närib teda seestpoolt, ta ei osanud armastada, ei
AA aa · · 11285 · - · : · · · · · 1907 · "Vehkleja" · · · · "Valge Daam" · · · y · , !
Näiteks on viisakas peol alati esitleda proua Martinzele alati härra Jonnsoni. Noorem tervitab alati vanemat nagu on viisakas ning siis kui välimusest pole aru saada kas naine või mees on noorem sinust või et ta on sinust vanem siis tervitab tavaliselt esimesena see kes on kiirem. Alati tervitab ka madalamal positsioonil olev inimene kõrgemal positsioonil olevat inimest. Näiteks töötaja tervitab ona ülemust. Aga kui on ülemus noor mees ja tema töötaja on vanem daam , oleks viisakas kui noor ülemus temast vanemat töötajat esimesena tervitaks. Ka ruumi siseneja tervitab alati esimesena ükskõik kas ta on teistest ruumisviibijatest. Kui tava situatsioonis tervitab alluv oma ülemust, siis ülemuse ruumi sisenemisel kus on koosolek ning teised alluvad on juba ruumis tervitab ülemus oma alluvaid esimesena. Kätlemisel ulatab naine oma käe alati esimesena, vöörustaja külalisele, ülemus alluvale nign vanem noormale. Naine või noor
Tema esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. ("Varemed Capril") (Naise portree."Madonna") ("Mererand Saaremaal") ("Sügismaastik") Lemmikteos Ma valisin oma lemmikteoseks Konrad Mäe loomingust maali ''Meditatsioon''. See on valminud aastatel 1915 - 1916. Maalil on kujutatud maastikuga daamiga. Daam pildil vaatab maastiku ning see on tema jaoks rahustav, justkui meditatsioon Daam on maalitud küljega, tema nägu pole nähtav. Maali tehnika põhineb õli lõuendil. Maal kuulub klassikalise modernismi alla. Maali koloriit on vahelduv. Tesistest Mäe teostest erineb ta selle poolest, et maalil on kujutatud nii inimest kui ka maastiku. Tavaliselt võib Mäe teostes näha kas ainult inimese portreed või ainult maastiku. Minu jaoks tähendab see maal midagi väga sügavat ja mõtlemapanevat.
naised käe meestele, kusjuures hoidutakse käte ristamisest. Kätlemiseks tuleb kinnas käest võtta. Viisakusreegel näeb ette, et naine võib jätta kätte raskesti äravõetava kinda (õhukesest nahast, siidkindad). Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul.Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule
pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio ise seda jutustanud, öeldes ka, kus ta siin peatub ja milleks ta siia on sõitnud. · Kui tüdruk oli täpsemad andmed saanud, tegid ta kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele tööd terveks päevaks. Õhtul saatis ta Andreuccio juurde ühe väikese tüdruku(kelle ta oli just sellisteks otstarveteks välja õpetanu), kes läks ja ütles Andreucciole et üks daam tahab temaga kohutuda. Ta arvas kohe, et daam on temasse armunud jne. Peale seda küsis väike tüdruk, et kas ta tuleb kohe kaasa ning Andreuccios oli nõus ning läks tüdrukule järele. Daam ootas teda juba lävel ning kui ta kohale jõudis siis hakkas daam teda kohe kallistama ja suudles teda pisarsilmis laubale. · Tüdruk võttis talt käest kinni viis ta saali ning sealt edasi oma tuppa, mis lõhnas roosi ja apelsiiniõite järgi. Daamil rippus varnas rohkesti riideid ja toas
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
JUUGEND Getter Anett Arro Raili WILLAM MORRIS – “Lille plaatide vaip” D.G ROSETTI - Lady Lilith EDWARD BURNE-JONES “Armastus varemete keskel” GUSTAV KLIMT “Daam lehvikuga” ATHUR MACKMURDO JUUGEND EESTIS • Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 20.sajandil. • Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa , Oskar Kallis, August Jansen , Kristjan Raud ja Aleksander Tassa. • Eestis esineb juugendit rohkem arhitektuuris. JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS ESTONIA OOPERIMAJA ÕNNEPALEE TALLINNAS
Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Salapärane aken. Selle maja fassaadil, kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga, on sein. Väljastpoolt paistab nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud ta maalida kinnimüüritud akna ette kardina. Valge daam Linnamuuseumi majas Vene 17 kinnistut on esmakordselt mainitud 1363. aastal. Ruumijaotuse poolest on hoone tüüpiline keskaegne elamu. Hoone omanikeks on olnud raehärrad, raesekretärid ning kaupmehed. 1965. aastal kolis sisse Tallinna Linnamuuseum, mille töötajad on siin näinud ja tundnud kummalisi asju. Kirjelduse kohaselt hingas õhukeses poolläbipaistvas kleidis valge daam ühele muuseumitöötajale kuklasse ning puudutas teda külma käega, ebamaist naist kohtas
Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste seas sügavama kummarduse. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti, soliidses eas härra võib tervitada mööduvaid tuttavaid ka istudes. Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb noormees iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutevituseks ja istub alles siis, kui daam on oma kohale istunud. Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel. Kättpidid tervitamisel peavad mehed alati, vaatama vanusele, püsti tõusma. Kohtades, kus püsti tõusmine võib teisi kohalviibijaid häirida (restoraanis, teatris, autos vm), pole vaja mehel tõusta, vaid ta ulatab väikese kummarduse saatel käe. Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, kergitavad nad ennast veidi istmelt või tõusevad püsti. Viimane näitab lugupidamist teise daami suhtes
Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
The street's road was broad and covered with munakivisillutisega, which remains nowadays also. The road was used mainly to move with horses and carriages. Short Foot was founded in the 13. century when the German merchants's asulad developed. It was founded near the area of Niguliste church. The street can be passed due to its steep slant only by pedastrians and it is now covered with stonestairs. 1935. aasta sügisel kolis Lühikese jala 9. majja vene daam. Kord päeval märkas ta klaasuksel heledat valgust ja sellest eralduvat väljasirutatud kätega munka. Majaproua avas klaasukse, aga langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise,
Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud alates noorepõlvest tark ja andekas. Ta on nõus
Ei oma isa ega ema ta hellitada tihanud, ei lastekillas kilanud, vaid istus nõnda tõsisena, kui ununeks kõik ümbrus tal, ühtsoodu üksi akna all. Ta oli maatütarlaps, kes ei hoolinud vallatlemisest. Kui ta Oneginisse armus siis muutus ta julgemaks, sest muidu poleks ta julgenud sellist kirja Oneginile kirjutada. Pärast Onegini eemale põlgamist, muutus ta tagasi selliseks nagu ta oli nooreni. Ta "närbus". Aastate möödudes muutus ta süda kalgiks ning temast sai suurilma daam, ta oli keiserliku Neevalinna uus jumalanna. Ta abiellus teisega armastades siiski Oneginit. Olga Larina 1516aastane Tatjana õde. Täielik vastand oma õele, ta oli ilus ja sädelev kui kastetilk. Rõõmsameelne, energiline, armastas lõbustusi, nalja, tantsu. Oli noorest peast juba täielik seltskonna daam. Armastas Lenskit. Vladimir Lenski 17aastane Olga peigmees, kirjanik, luuletaja. Ta oli Onegini vastandiks. "Nad
on mõõtmatu lõõm, rõõm ja vapustus, elektrilöök, mil keeled kohtuvad sääl, teispool tähti, taevaid, mõtteid, sõnu - ma suren, sünnin, õrn ning uhke, suren Sus tuhatkordselt, et taas puhkeda ja unest unne kanda aarena Su armastuse mõeldamatut mõnu... 11 Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus. Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
