Tamsalu 2012 Sissejuhatus 1. Elulugu..............................................................................................3 2. Ajalooline hinnang............................................................................4 3. Pildid.................................................................................................5 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................6 Elulugu Oliver Cromwell on sündinud 25. aprillil 1599 Inglismaal Huntindonis. Oliver Cromwell pärines Inglise alamaadilist ning veetis elu esimesed 40 aastat suhteliselt silmatorkamatult. Tema suguvõsast oli küll pärit riigimehi, teiste seas kuningas Henri VIII kantselei Thomas Cromwell. Kuni onult päranduse saamiseni meenutas tema elustiilvabatalupojast farmeri oma. Pärast usulist pöördumist samal aastakümnel võttis Cromwell omaks sõltumatute puritaanide elulaadi. Valitsejana
Oliver Cromwell Elulugu 25. aprill 1599 Pärines Inglise alamaadlist Pärandus onult Sõltumatute puritaanide elustiil Nimetas puritaanide Mooseseks 1640. aastal valiti parlamendi liikmeks 1653 lõi lühiealise valitsusorgani 1653 kuulutati lordprotektoriks Maeti Westminster Abbeysse Rojalistid kaevasid ta laiba välja Surivoodil määras oma järglaseks Richard Cromwelli Perekond Vanemad olid alamaadlid Viis õde Kaks poega Tänan kuulamast !
Sel aastal töötas ta aga riidekaupmehena Firenze pankuriperekonna Frescobaldide heaks. Tal tekkisid tihedad suhted ka mitmete kõrgvaimulikega ning 1514. aastal võttis kardinal Thomas Wolsey, samuti lihtsat päritolu mees, kes oli aga selleks ajaks tõusnud Henry VIII suurimaks usaldusaluseks, ta enda juurde tööle. Peagi hakkas Wolsey Cromwellile usaldama olulisi kiriklikke ülesandeid, hoolimata sellest, et too jäi endiselt ilmikuks. Wolsey soosingul hakkas Cromwell osalema ka poliitikas, olles 1520. aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, liikmeks. Seal näitas ta end ägeda kuningameelse ning usureformi pooldava mehena, mistõttu ta võitis kiiresti Hanery soosingu. Alates 1532. aastast tõusis ta faktiliselt teiseks meheks riigis ning tema
were murdered by the Irish at places such as Portadown. Due to the war, the English did nothing about this and the death-toll became heavily exaggerated over time. In 1649, after the Civil War had ended, Cromwell landed at Dublin with 12,000 men with the intention of punishing those who had uprisen. He first attacked Drogheda and captured it, killing over 3000 people. He then marched on Wexford town and massacred several hundred people
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed.
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks
The Irish Problem "The curse of Cromwell on you" Oliver Cromwell... Detested Roman Catholicism Believed that the Irish could never be trusted Used Irish land as a way to pay 1652 "Cromwellian Settlement" in Munster and and Leinster Was a cruel man: claimed to be acting on God's behalf and expelled about 1000 Catholic priests from Ireland The main reason for this was Cromwell's belief in fundamental Protestantism and hatred of Catholicism A church place for religious people to meet each other Oliver Cromwell Attempts to 'solve' the Irish
Kohila Gümnaasium Oliver Cromwell referaat Kristjan Savo 10.B Kohila 2010 Oliver Cromwell sündis 25. aprillil 1599. aastal puritaanlikus väikeaadliku perekonnas. Koolis paistis ta rohkem silma spordi kui teadmistega. Hiljem läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli, kust ta aga aasta pärast ära tuli isa surma tõttu. Ta pidi nüüd hoolitsema oma lesestunud ema ja seitsme vallalise õe eest. Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga. Sel ajal hakkasid tal vaimselt sügavnema puritani uskumused. 1631. aastal oli Cromwell suurtes raskustes. Ta pidi suure osa oma varandusest maha müüa ja andma üürile talu, kus ta ise töötas farmerina pikka aega. Kõik muutus aga 1636. aastal kui tema lastetu onu suri ning pärandas talle suure varanduse. Cromwelli sotsiaalne staatus
probleeme lahendada ei suutnud. Samuti võeti hiljem kuningalt õigus parlament laiali saata, parlamendi loata kehtestatud maksud tühistati. Parlament võitles enda õiguste eest. 5. Kes oli Charles I, miks ta tapeti? Charles I oli inglise kuningas. Tal tekkisid parlamendiga mitmed konfliktid, mistõttu parlament mõistis Charles I-se surma kui türanni ja rahvavaenlase. 6. Kes oli Oliver Cromwell? Oliver Cromwell oli inglise riigimees, sõjaväelane ja lordprotektor. Ta oli puritaan, kes tegutses peamiselt usulistel eesmärkidel. 7. Kes olid puritaanlased? Puritaanlased olid range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liikmed. 8. ,,Kuulus revolutsioon" Kuulus revolutsioon oli Suurbritannias toimunud parlamentlik riigipööre, mille käigus kukutati James II ja võimule tuli William III ning allkirjastati õiguste
Konfliktide algus 1640 tungisid sotlased Põhja Inglismaale Uus parlamendi kokkukutsumine, nim Pikaks parlamendiks (kuni 1653) Parlament likvideeris 1641. aastal Tähekoja, Kuninga Kõrge Komisjoni ning saatis laiali kuninga sõjaväe. ,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus.
17.sajandil pärast mitmeid aastaid kutsuti Inglismaal taas kokku parlament. Kohe hakkas parlament kuningalt, Charles I-lt, õigusi ja eesõigusi ära võtma kuni riiki hakkas täielikult juhtima parlament. Kuningale see ei meeldinud ja arvas, et see on seadusevastane ning tahtis parlamendi juhid kohtusse anda, mis ei õnnestunud. Kuninga ja parlamendi suhted aina halvenesid, kuni tekkis kodusõda. Lõhenenud Inglismaal tuli parlamendi vägede ette otsa Oliver Cromwell. Ta värbas enda vägedesse tõsiusklikke, kes võitlesid jumala eest ning see oli üks tema esimesi vigu riigi kooshoidmisel aga üks parimaid taktikaid riigis võimu saamiseks. Pärast Charles I naasmist Sotimaalt, sõjaväes ülekaalus olevad puritaanid tahtsid kiriku täielikku sõltumatust riigist, mis tekitas lahknevusi riigi ja sõjaväe, seal hulgas ka kiriku vahel. Parlament aga nõudmistele järgi ei andnud ja Cromwell tungis vägedega Londonisse.
Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell *Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist *Parlament piirdus anglikaani kiriku reformimisega 4. Sõjavägi nõudis Charles esimese hukkamist
INGLISE KODUSÕDA SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. KODUSÕJA PÕHJUSED........................................................4 2. KODUSÕJA VÄEJUHID.........................................................6 2.1. Charles I.............................................................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14
17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj
IV Kuninga hukkamine I Parlament ja sõjavägi *Lahkhelid parlamendi ja sõjaväe vahel *Äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täjelikku sõltumatust riigist. *Sõjavägi nõuab kuninga hukkamist *Sõjavägi tungis londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma II Puhastatud parlament *Charles I-sel raiuti pea maha V Cromwelli valitsus I Inglismaa vabariik *Parlament laiali *Oliver Cromwell ja ta sõjaväele jäi võim II Oliver Cromwelli valitsemine *Surus maha Soti- ja Iirimaal puhkenud rahvusliku vastupanu *Osa Iirlaste käes olnud maast vallutati ära ja jagati armee ohvitseride vahel ära. *Inglismaa-pühakute maaks III Cromwell ja rahvas *Kardeti,vihati *Pühapäeviti kõrtsid ja teatrid suleti IV Jõulude eel *Paastureeglitest kinnipidamine *Sõdurid kontrollisid kööke, et kolletes tuli ei põleks V Cromwelli ootamatu surm
The 17th century In England 17th century was a time of political and religious turmoil. It is known as a struggle between Parliament and the throne. 1625 came to rule Charles I, who was proved to be politically stubborn. In 1642 civil war broke out between the Cavaliers and the Roundheads. Oliver Cromwell was a puritan who brought the Roundheads to the victory and temporarily ended the monarchy in 1649. Charles I was beheaded. Oliver Cromwell ruled England for 9 violent years. The return of the oldest son of Charles I in 1660 is called the Restoration. In 1660 the Royal Society of London was established to promote scientific research. In 1688 the Glorious Revolution was without bloodshed or violence. The 1689 Bill of Rights limited monarch's powers. Parliamtary government was established. 1665 the Great Plague, 1666 the Great Fire.
1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled: Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas alates 1660. aastast (de iure alates Charles I hukkamisest 1649. aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi, kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne
Kodusõja puhkemine ja Cromwelli diktatuur Inglise kodusõda · 1642-1651 · Rojalistide ja Inglise parlamendi vahel · Puhkemise põhjused: 1) Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast 2) Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud 3) Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Charles l (valitsusaeg 1625-1649) Kuninga pooldajad: Parlamendi pooldajad: Aadlikud ja anglikaani Kodanlus ja puritaanid kiriku esindajad Oliver Cromwell · Puritaanist maa-aadlik · Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte, kes purustasid sõjas rojalistid · Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur
4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? 1. ... 2. ... 3. ... 1. ... 4. ... Mis rolli 2. ... mängis sündmuste arengus sõjavägi? 3. ... 4. ... KES OLI OLIVER CROMWELL? KOOSTAGE SKEEM Oliver Cromwelli rollid ja tegevus KOOSTAGE KOMMENTEERITUD AJAJOON INGLISMAA 1600-1700 MÄRKSÕNAD: Elizabeth I James I Charles I Kodusõda Oliver Cromwell Charles I hukkamine Stuartite restauratsioon Toorid ja Viigid Charles II Kuulus revolutsioon Oranje Willem Õiguste deklaratsioon Kahe kojaline parlament
võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel
lõbustused keelatud. Osa puritaane liitus kuninga vastastega ja osa lahkus riigist. Pikk parlament: 1640.a puhkes sotimaal mäss mille mahasurumiseks oli vaja saada raha, selleks ta kutsus uuesti parlamendi kokku, mis kestis 12 aastat. Kuningas sai küll raha, kuid temalt võeti õigus parlament laiali saata uuesti. Ta tahtis parlamendi vahistada, kuid parlament oli juba kadunud, kuningas pages maalt, ja 1642. a vallandus kodusõda. Peale kodusõda sai kuningaks oliver cromwell. 1653.a kihutati parlament uuesti laiali. Suure karmusega surus cromwell mässu sõti- ja iirimaal. Osa maast iirimaal võeti ära. Cromwelli pigem kardeti kui austati. Elu läks ebameeldivaks, pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid suletud, jõulude eel ei võinud süüa. Kui 1658.a cromwell suri, tantsisid inimesed londoni tänavatel. Uueks kuningaks sai cromwelli poeg richard, kuid peagi astus ta tagasi. 1660.a aastal tuli võimule charles2. nii tema kui ka
vastu) · Usulistelt veendumustelt toetas anglikaani kirikut (kuid polnud otseselt ei puritanismi ega katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine Inglise kodusõda 1642(40)-1649 · Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid) · Kodusõja pooled: KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL vana maa-aadel uusaadel, kodanlus anglikaani kirik puritaanid Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis)
kukutati.Inglismaa uueks kuningaks sai William III.Kuna riigipööre toimus veretult,on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Mis on õiguste bill? 1689.a võttis parlament selle vastu,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. *kuningas ei saa peatada seduste toimet *parlament koguneb regulaarselt *maksude määramine ja sissenõudmine oli parlamendi tegevus Milline nägi välja parlamentaarse monarhia sisu? Oliver Cromwell. Inglise riigimees ja sõjaväelane Ta oli äge puritaan, kelle tegutsemismotiivid olid peamiselt usulised. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Cromwell sooritas halastamatud sõjaretked Sotimaale ja Iirimaale. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli. Maria Theresia, Joseph II ja Friedrich II valgustuslikud reformid. Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna M.Theresia ja keiser Joseph II.Hariduse edendamiseks laiendas M
sallitud • Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Kuningas Charles I Stuart valitses 1625- 1649 Inglismaa parlamen t Puritaanid Puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Vastasleerid: Kuninga pooldajad: Parlamendi aadlikud ja anglikaani pooldajad: kodanlus kiriku esindajad ja puritaanid Oliver Cromwell (1599 – 1658) • Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kehtestas sõjaväes range distsipliini. Eksimuste eest olid määratud ranged karistused. Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus • “Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” Sõja lõpp • Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüüa. • Kuningas Charles I langes vangi,
kirikukorraldust. 13) Oliver Cromwelli valitsusaeg. Pärast kuningas Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Parlamentaalseks vabariigiks seda siiski pidada ei saanud kuna Cromwell oli endale võtnud sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. 1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis rahvale vastumeelt. 1658. aastal Cromwell suri. 14) Kuulus revolutsioon James II krooniti 1685. aastal kuningaks, kui tema katoliiklasi soosiv poliitika oli aadlikele vastumeelt ning nad sepitsesid kuninga vast vandenõu, pakkudes trooni Oranje Willemile. Kui Willem 1688. aastal oma sõjaväega saabus, põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada parlamendi koostatud “Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights), mis määras kuninga ja
pooldas keskkiht ja puritaanid. 5)kodusõda puheks kuningas Charles I ja parlamendi vahelise tüli pärast. kuningas saatis parlamendi laiali keeldudes võimu jagamast, kuid pidi hiljem selle tagasi kokku kutsuma šotimaal puheknud mässu allasurumiseks. palrlament umbusaldas kuningat ja kehtestas tema võimule piirid, charlesi arvates oli see aga seadusevastane ja ta üritas juhte vahistada, kuid nood olid juba põgenenud. 6) Oliver cromwell oli parlamendi vägede etteotsa kuuluv maa-aadel ja äärmulsik puritaan. ta lõi võimsa kindla korraga armee, mis teda toetas. usk põhjustas lahkhelisid parlamendi ja armee vahel, varsti cromwelli väed ''puhastasid'' parlamendi ja kuningas hukati. siis nimetati inglismaa vabariigiks, võimule tuli cromwell, parlament läks laiali. ta kehtestas karmid reeglid, üitas teha inlismaad pühakute maaks. rahvas kartis ja vihkas teda, tema ootamatu surm 1658. a oli kodanikele kergenduseks. 7)
privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid
parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele
Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a. Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada Londonit. Rojalistid said üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell oli osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid
Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685 ) oli Inglismaa ja otimaa kuningas alates 1660 aastast (de jure alates Charles I hukkamisest 1649 . aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei lednud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne
tuua Roomasse, et seda venitada ja piirata Henry VII käitumist. See aga vihastas Henryt VII ja lõpuks otsustas kuningas oma nõuniku, Thomas Cromwelli mõjutusel, lahku lüüa Rooma Katolikust kirikust. Selle asemel Anglikaankirik, mille eesotsas ja kirikupea on Inglismaa kuningas või kuninganna. Selle tagajärjel sai Henry VII lahutada Catherine'ist ja abielluda oma esimese naise õukonnadaami õega Anne Boyleniga. Poliitilised suhted Henry VIII suurim poliitiline mõjutaja oli Thomas Cromwell, kelle mõjutustel ka toimus usureformatsioon. 1536. aastaks suutis Cromwell kogu nõuandjate ringi ümber vahetada ja anda neile ametliku nimetuse Privy Council. Henry VIII oli ka esimene, kes andis aluse seadustele. Tänu temale on kõrgeimal võimul, kas siis kuningal, presidendil või parlamendil ainuõigus teha, määrata ja täide viia seaduseid. Välispoliitilised suhted olid Hispaaniaga niikaua head, kuni Henry VIII tahtis lahutada Aragoni
anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning
katoliikluse soosimises. Kui Charles I tahtis Inglismaale sisse viia uut kirikukorraldust, kutsus ta üle pika aja raha saamiseks kokku parlamendi, ent parlament asus kohe kuninga ja ministrite vastu võitlusesse süüdistades neid Inglismaa vana poliitilise korra hävitamises. Charles tungis 1642. aastal parlamenti, et oma tulisemaid vastaseid vahistada, kuid need olid juba põgenenud. Mõlemad pooled hakkasid vägesid koguma. Kui parlamendi sõjavae ette asus Oliver Cromwell said kuninga väed lüüa. Kogu sõja ajal oli üks parlament ehk „Pikk parlament“, mis oli 12.aastat. Parlamendi enamus oleks tahtnud nüüd kuningaga ära leppida, aga Cromwell sundis sõjaväega mõõdukamad saadikud parlamendist lahkuma ning ülejäänud saadikutest moodustatud tribunal mõistis Charles I surma, kui riigireeturi. Inglimaa kuulutas välja vabariigi, aga Cromwell võttis endale sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks
Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali samal aastal uuesti kokku (pikk parlament); 2 koda kuningas ei või enam laiali saata, maksud kehtestatakse parlamendi nõusolekul Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18
Pidas kirjavahetust filosoofidega. Arendas kooliharidust, leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool. Friedrich II oli Preisi kuningas, muutis Preisi sõjaväe Lääne-Euroopa tugevamaiks. Tema ajal valitses usuvabadus, riigi pindala kahekordistus. Maria Theresa oli Habsburgide pärusmaade valitseja 1740-1780. Ta oli õukonnale eeskujuks, lasi ehitada Schönbrunni lossi. 10.Inglismaa 17.sajandil, parlamentaarne monarhia, puritaanid, Stuartid, kodusõda, Cromwell, vabariik, restauratsioon, õiguste deklaratsioon (lk 46-51) Tudorite valitsusaeg lõppes, sest Elizabethil polnud lapsi. Uued valtisejad Stuartid, esimene valitseja James I(1603), kellel puudus alaline sõjavägi, alam-aadlikud ja linnakaupmehed tema vastu, usulised vastuolud. Teine valitseja Charles I (1625), kes 1629-1640 saatis parlamendi laiali. 1940- Lühike parlament (3 nädalat) 1940- Pikk parlament(kuni 1653) *Kodusõda (1642-1649), parlament tahab valitseda.
Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Preston Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis. Drogheda Cromwell vallutas Drogheda 1949. See on Iirimaal. Breda 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel. Henri IV (1594-1610) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks
Soti mässu mahasurumiseks, võeti õigus parlament laiali saata, suhted kuninga ja parlamendi vahel olid rikutud, kuningas lahkus pealinnast, peale kodusõja kaotust põgenes Sotimaale kus ta ära müüdi parlamendile, 30.jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. 16491658 Oliver Cromwelli valitsemisaeg, Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1653 saatis parlamendi laiali, rahvas ei toetanud teda kuna ta kehtestas karmid seadused ning karmid karistused, kui Cromwell ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale.
Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada; 6)kehtestati trükivabadus; 7)parl...
suundumus, 2. kalvinism. Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). indulgentsi(a)d patulunastuskirjad. Sisu: mõned olid väga pühad. Tekkis pühade tegude ülejöök. Roomas ehitatakse Püha Peetri kirikut. Ehituseks on vaja raha. Müüsid indulgentse. Henry VIII on katoliiklane. Kui Martin Luther hakkab tegutsema, siis kirjutab ta "7 sakramendi kaitseks" usuline traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus. ARMULAUD on üks sakramentidest. Sakrament on jumala armu vahendamise toiming. Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus). Protestantismis on 2 sakramenti ristimine ja armulaud
Raha ta sai, kuid kuningalt võeti õigus parlament laiali saata. Kuningas nägi selles enda reetmist ning otsutas parlamendi juhid vahistada,kuid neil õnnestus põgeneda. Kuningas lahkub Londonist ning 1642 algab sõda. Kuninga kokku kutsutud parlament tegutseb nüüd järjest 12 aastat. Vastasleerid Kuninga pooldajad: >aadlikud ja anglikaani kiriku esindajad.Parlamendi pooldajad:>kodanlus ja puritaanid. Oliver Cromwell (1599 – 1658)>Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell,kes kehtestas sõjaväes range distsipliini.Eksimuste eest olid määratud ranged karistused.Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus>“Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” . Sõja lõpp>Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüü>Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea
Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt) Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele eesotsas Oliver Cromwell Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse polnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele ei jagatud maid , polnud rakendatud ususallivust, puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäeva elus ega pühapäeva pühitsemistel (keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused) parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse
1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Oliver Cromwell- oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani.Cromwell oli Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede (New Model Army) juhte, kes purustasid sõjas rojalistid. Pärast kuningas Charles I hukkamist 1649. aastal juhtis Cromwell lühiealist Inglise vabariiki (Commonwealth of England), vallutas Iirimaa ja Sotimaa ning valitses 1653. aastast surmani lordprotektorina. William III- oli Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur alates 1672, Inglismaa ja Iirimaa kuningas alates 13. veebruarist 1689 ning Sotimaa kuningas (William II) alates 11. aprillist 1689 kuni oma surmani 1702. Benjamin Franklin- oli poliitik, diplomaat, teadlane, leiutaja, ajakirjanik; üks Ameerika iseseisvussõja liidritest
1649 kuulutati välja vabariik. Loodi riiginõukogu. Võim kuulus Cromwellile. Sõjaline diktatuur. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid. Kolis ise kuninglikku Whitehalli võttes üle õukonna ediketi ja kombed. Kui Cromwell ootamatult 1658. ootamatult suri, oli rahvas õnnelik. Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest. Restauratsioon: Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim,
· 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani. Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest. Ümarpead- kodusjõjs pika prlmendi poolel võitlejad, eesotsas Oliver Cromwelliga 1660 VABARIIK · Charles I hukkamine · Äärmuspuritaanid eesotsas O. Cromwell · 1653. Cromwell saatis laiali pika parlamendi ja kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Valitses Lord protektorina kuni oma surmani 1658. 1658 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Stuartite restauratsioon, koos parlamendiga valitsesid Ch I pojad Charles II ja James II Restauratsioon kukutatud dünastia või varasema poliitilise korra taastamine 1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA · Kuulus revolutsioon
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas
Victor Hugo Elu Temaatika Victor Hugo (26.02.1802-22.05.1885) on Ta kirjutas ülevat tundeluulet, piitsutas Prantsus kirjanik, Prantsuse Akadeemia võimumeeste ülekohut ning võitles liige ja suurim Prantsuse romantik. Tema rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud", romantilised vaated kunstile tõid mõneti värssdraamal ,,Hernani", mille esietendus ka...
mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. , tsartism- töölisliikumine Suurbritannias 183654, mida põhjustas rahulolematus 1832. aasta parlamendireformi ja 1834. aasta vaesteseadusega. Nõuti üldist valimisõigust, vabakaubandust ja 10-tunnist tööpäeva. 1846 kaotati viljatollid ja 1847 kehtestati 10-tunnine tööpäev. 8) Kes olid püha Patrick, William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell ja Victoria, iseloomusta nende tegevust. Püha Patrick- katoliku pühak ja Iirimaa kaitsepühak. Teda peetakse Iirimaale ristiusu toojaks William Vallutaja- William Vallutaja- Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
