aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC), lämmastiku(üle800OC) ja süsinikuga. Kontsentreeritud lämmastikhappe (HNO3) ja väävelhappe(H2SO4) toimel kroom passiveerub.Lahjade hapetega reageerimisel tekivad Cr2+ soolad,
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoksiid Fe3O4 Happed.
oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 N2O5 HNO3 N2O3 HNO2 · Amfoteersed Nendel oksiididel avalduvad nõrgalt nii happelised kui ka aluselised omadused. Hapete ja alustega reageerivad raskesti
jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid CrF5: kroom (V) fluoriid CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid CrCl2: kroom (II) kloriid CrCl3: kroom (III) kloriid CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid CrBr2: kroom (II) bromiid CrBr3: kroom (III) bromiid CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid CrI2: kroom (II) jodiid CrI3: kroom m (III) jodiid CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega: orgaaniliste hapete soolade, FeSO4 või redutseeritud rauaga. Hemoglobiinis on peamine Fe kogus. Inimene saab toiduga keskmiselt 6-40 mg Fe päevas. 1. tähtsamad kroomi oksiidid - värvus, lahustumine, valemid jt omadused Oksiidides on kroomi oksüdatsiooniaste II kuni VI. Tähtsamad oksiidid on Cr2O3, CrO2, CrO3. Cr2O3 kroom(III)oksiid on roheline värvusega korundi tüüpi kristallvõrega, suure kõvadusega ja vees praktiliselt lahustumatu tahkis. Keemiliselt inertne: ei reageeri toatemperatuuril hapete ega leelistega. Kroom(III)oksiid tekib Cr põlemisel hapnikus; laboris saadakse ammooniumdikromaadi lagundamisel soojendamisega: (NH4)2Cr2O7 Cr2O3 + N2 + 4H2O Cr2O3 kasutatakse rohelise värvipigmendina ja poleerimisainena.
elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel
Anorgaania. Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse põletamisel * Mg + O2 - 2MgO * ja lihtainete *metall ja mittemetall* omavahelisel reaktsioonil *4Fe +3O2 2Fe3O3* Oksiide liigitatakse happelisteks oksiidideks, aluselisteks oksiidideks, anforteerseteks oksiidideks ja neutraalseteks oksiidideks. Happelised oksiidid siia kuuluvad enamasti mittemetalli oksiidid ja kõrge o.-a. Metalli oksiidid. *CO2; NO2; P4O10; CrO3; Mn2O7* Aluselised oksiidid siia kuuluvad enamasti metalli oksiidid. *Na2O;FeO* Amfoteersed oksiidid siia kuuluvad Al2O3; ZnO; Fe2O3; Gr2O3 Neutraalsed oksiidid siia kuuluvad mittemetallid *CO; NO; N20* Oksiidide keemilised omadused. 1. Happelised oksiidid reageerivad veega *CO2 + H2O H2CO3* 2. Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega *CO2 + Na2O Na2CO3* 3. Happelised oksiidid reageerivad alustega *N2O...
Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel – CO2
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: ...
discovery that the mineral chromite also contains chromium, this latter mineral was used to produce pigments as well. Pliikromaati kasutati pigmendina, ja hiljem avastati, et mineraalvee kromiit sisaldab samuti kroomi. Viimane mineraal oli samuti kasutatus pigmentide tootmiseks. Erekollane pigment sai moodsaks. Kroomi ühendid Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Näiteks on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel. Kõvaduse tõttu kuulub poleerimispulbrite koostisse. CrO3 on punase värvusega kristalne aine, väga tugev oksüdeerija. Paljud orgaanilised ained süttivad kokkupuutes kroomtrioksiidiga. Kokkuvõte Kroom on ühiskonna jaoks väga kasulik aine
Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töötlemisel dikromaadid- metallpindade töötlemisel ja töötlemise abiainena Elemendi tähtsus bioelemendina Kroomi tähtsaim bioloogiline roll seisneb süsivesikute ainevahetuse ja vere glükoosi taseme reguleerimises. Kroom omab väga suurt tähtsust diabeedi- ning südame-veresoonkonna haiguste profülaktikas.
ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised
Oksiidid Oksiidid on kahest elemendist koosnevad liitained, millest üks on hapnik. +I -II Na2O 1) Oksiidide nime panemine 1.O.A. ei nimeta 1A, 2A, 3A metallielementide puhul CaO – Kaltsiumoksiid Na2O – naatriumoksiid BaO- baariumoksid Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid
Redoksreaktsioon-keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide okspdstsiooniastme muutus.Fe+S=FeS. Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone. Li, Na, Mg. Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone. H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri
Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, milles metall on madalaima o.-a.-ga,on aluseliste om.-ga, keskmise o.- a.-ga amfoteerne, kõrgeima o.-a.-ga happeline. Aluselised oksiidid: MnO, CrO Amfoteersed oksiidid: MnO2, Cr2O3 Happelised oksiidid: Mn2O7, CrO3 Oksiidide saamine · Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga: 2Mg + O2 = 2MgO S + O2 = SO2 · Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel: (karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete) CaCO3 = CaO + CO2 Mg(OH)2 = MgO + H2O H2CO3 = CO2 + H2O Oksiidide rahvapäraseid nimetusi: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas,
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + ves...
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaa...
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Aluselised Amfoteersed Happelised Oksiidid Oksiidid Oksiidid CaO ; Na2O ; FeO..... Al2O3 ; Cr2O3 ; ZnO ; BeO ......... CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad Annavad soola Annavad soola
Ainult desaktiveeritud areenide haliidid asenduvad nukleofiilsetes tingimustes. Nukleofiiliks on hüdroksiidioon: Halobenseenid ilma elektronakseptoorsete asendajatena on harilikult inertsed nukleofiilide suhtes. Kõrgel tempereatuuril ja rõhul reaktsioon siiski toimub halogeeni elimineerimise ja bensüüli tekke kaudu: näited ALKÜÜNAREENIDE REAKTSIOONID Oksüdatsioon alküülahelas Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad (KMnO4, H2O2, CrO3 jt) on inertsed benseeni tuuma suhtes. Alküülasendatud benseenide alküülahelad oksüdeeruvad aga ladusalt. Sõltumata alküülahela pikkusest, oksüdeeritakse alati bensüülse süsiniku juurest ja alati tekib areenkarboksüülhape. Aromaatne tsükkel jääb puutumata. Halogeenimine alküülahelas Alküülahel on alkaanide keemiliste omaduste kandad. Alkaanidele on iseloomulikud radikaalreaktsioonid (mitte ioonsed või polaarsed reaktsioonid). Alküülbenseenide
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee...
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
Alkoholid reageerivad hapetega, moodustades estreid. Reageerivad fosforhalogeniididega PCl5, PBr3, PBr5, PI3, PI5, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Temperatuuril 300 ... 400 kraadi eraldub alkoholidest katalüsaatorite (Al 2O3, kaoliini jt), manulusel vesi. Seejuures tekivad alkeenid. Sekundaarsed alkoholid dehüdratiseeruvad kergemini kui primaarsed, veel kergemini dehüdratiseeruvad tertsiaarsed alkoholid. Alkoholid oksüdeeruvad CrO3, KMnO4 jne toimel. Alkoholid dehüdrogeniseeruvad temperatuuridel 300 ... 400 kraadi katalüsaatorite (peenestatud Cu, Ag) manulusel. Alkoholide reageerimisel väävelhappega temperatuuril 140 ... 150 kraadi moodustuvad eetrid. Reaktsioon toimub vaheühendi alküülvesiniksulfaadi moodustumise ja lõhustumise kaudu. Etanooli kasutatakse lahustina ja denatueeritud piirituse valmistamiseks, tal on ka palju teisi kasutusalasid
Kirjutame sümbolite alla antud elemendi kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summad. Arvutame puuduoleva oksüdatsiooniastme, lähtudes sellest, et kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa on 0. Näited: III II I VI -II Fe2O3 H2SO4 +6 -6 +2+6-8 3.1 Ülesandeid. Leia perioodilisussüteemi abil järgmiste elementide oksüdatsiooniastmed: Ba, Li, P, S, Cl, Ni, Hg. Määra järgmistes ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed: CH4, N2O3, NO2, NH3, CrO3, HNO3, HNO2, H2CO3, CaCO3, Al(NO3)3. 4 Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb). Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb).
metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona 10 deka Struktuurvalemid SO3 Cl2O7 3 Keemilised omadused a) happeline oksiid + vesi = HAPE (mitte kõik) SO3 + H2O = H2SO4 NB! SiO2 + H2O (liiv) b) happeline oksiid + aluseline oksiid = SOOL SO3 + CaO = CaSO4 c) happeline oksiid + alus = SOOL + VESI
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
20. Tseferriide ja flanelli kasutamine lennukitel. Flanelli kasutatakse lihvimisel ja poleerimisel. Tseferriie on kasutusel tiiva kattena, lindina lennuki rataste rantides, kummeeritud torudes. 21. Magneesiumsulamist detailide kaitse korrosiooni eest. Tehnoloogia on järgmine: detail puhastatakse ja vabastatakse õlidest aluselistes vannides, millele järgneb veega pesemine 10 minutit. Edasi töödeldakse 10 min. 20% CrO3 kroomi lahuses räbustite NaF,CaCl2,KCl kõrvaldamiseks, kuna nad võivad hiljem muutuda korrosiooni allikateks. Peale loputamist vees asetatakse detailid vanni, kus toimub nende kemiline töötlus, mis ei muuda detailide mõõte. 22. Komposiidi tõmbeteim. Üheteljeline tõmbeteim on komposiitide katsetamisel kõige levinum. Selle abil määratakse elastsusmoodulit, tõmbetugevust, plastsust, Poissoni tegurit. Erinevalt metallide teimikutest on komposiitidel tähtis kinnitusviis
Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6
Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja...
63. Kuidas on happelis-aluselised omadused seotud d-elementide erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide ühe elemendi oksiididest. Kirjutage nendele oksiididele vastav hape ja alus. Märkige ära selle elemendi oksüdatsiooniastmed ühendites. · Oksüdatsiooniaste määrab d-elementide oksiidide happelis-aluselised omadused: enamik d-elementide oksiide on aluselised; oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid) 64. Kuidas on redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime seotud d-elementide erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide mõne elemendi kohta, tuues ära vastavad poolreaktsioonid. Märkige ära redutseerija ja oksüdeerija ning oksüdatsiooniastmed. 66. Kirjeldage 4. perioodi kuuluvate d-metallide, 11. ja 12. rühmade elementide saamist ning kirjutage vastavad tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid.
Temperatuuri langedes adsorbsioon tõuseb ja vastupidi. 22. Millised reakts on redoksreakts.: Redoksreaktsioonide käigus muutub elementide oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Redoksreaktsioon koosneb vähemalt kahestprotsessist: mingi aine A oksüdatsiooniga kaasneb mingi aine B reduktsioon.oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4, CrO3, NO3, ClO4. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3, Zn. 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. Tsingile tekkinud korrosioon on tihe, hästi nakkunud ja seetõttu kaitseb edaspidise korrosiooni eest. Mida puhtam tsink on, seda aeglasem on korrosiooni kiirus. Eriti kiirendavad lisanditest raud ja vask. 24. Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks? Elektrokeemiliseks nimetatakse protsesse, mille läbiviimiseks on
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetaks...
oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide ühe elemendi oksiididest. Kirjutage nendele oksiididele vastav hape ja alus. Märkige ära selle elemendi oksüdatsiooniastmed ühendites. Oksüdatsiooniaste määrab d-elementide oksiidide happelis-aluselised omadused: enamik d-elementide oksiide on aluselised; oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid). Reeglina on d-bloki parempoolses osas paiknevaid metalle kergem saada kui vasakus osas paiknevaid metalle. Nt: Vanaadium V on pehme, hõbehall metall, mida saadakse vastava oksiidi või kloriidi redutseerimisel: V2O5(s) + 5Ca(l) 2V(s) + 5CaO(s) Kroom Cr on hele, läikiv, korrosioonikindel metall, mida saadakse mineraali kromiidi FeCr2O4 redutseerimisel söega elektriahjus FeCr2O4(s) + 4C(s) Fe(l) + 2Cr(l) + 4CO(g) või aluminotermiliselt
c)külmutusseadmetest veeauru eemaldamine silikogeeliga. 24. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. Näited: S + H2 -> H2S; 3Fe + 2O2 -> Fe3O4; 2Ca+O2->2CaO; C+O2->CIVO-II2; 2K+H2SO4->K2SO4+H2; N-IV4e=NI; NV+4e=NI . Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- . Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, SO3 2-. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul. Korrosiooni klassifikats: a)keemiline materj reag mingi keskkonnas oleva ainega; met korral: toimub kõrgetel temp-l reag-l gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: met korros kosmoses-temp abs 0 lähedal
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Veepuhastusjaamades kasut viimases tsüklis aktiivsüsi. 22. Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid? metalli korrosioon... Redoksreaktsioonid on reakts, mille käigus elementide o-a muutub N:põlemine. See on seotud üleminekuga ühtedelt osakestel teistele. Nt Zn+2HCI=ZnCl2+H2; PbS+HNO3=PbSO4+NO +H2O; SnS2+H2O+NHO3=H2SnO3 +NO+S; 2HNO2+H2S =S+2NO+2H2O. Oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4. CrO3, NO3 jne. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul. Klassifits: 1)keemilme toim kõrgetel temp >300°C gaasilise kk toimel; 2)elektrokeemiline peamine met korr liik, toim elektrolüüdi lahuste või sulatiste toimel ja kemism seisneb galvaanielementide mood pinnale, anood hävib; 3)erosioon
korrosioon ? Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited ? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. Näited: S + H2 H2S; 3Fe + 2O2 Fe3O4; 2Ca+O2 2CaO; C+O2 C+4O-22; 2K+H2SO4 K2SO4+H2; N-44e N; Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, SO32-. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna (õhu, vee, lahuste) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon: · keemiline korrosioon - toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg + O2 2MgO
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravil...
Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited ? · Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. N: S + H2 H2S; 3Fe + 2O 2 Fe3O4; 2Ca+O2 2CaO; C+O 2 C+4O-22; 2K+H2SO4 K2SO4+H2; N-44e N; Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl 2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO 2, SO32-. Korrosiooniks nimetatakse materjalide keemilist, elektrokeemilist, bioloogilist või erosioonset hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. Looduses: atmosfäär, vesi. Tehiskeskkonnas: teised materjalid, kemikaalide lahused, gaasilised ained, aurud, temperatuuri ja mehaanilised mõjutused. Metallid hävinevad üldjuhul elektrokeemilise korrosiooni tõttu. Korrosioonil
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
