Francisco Goya (1746-1828) 19.saj realism Prantsusmaa Maalikunst: otsene ümbrus, tõsielu kujutamine, Maalikunst: keskpaik võltsimatu, asjalik ja objektiivne kujutamine, Jean François Millet (1814-1875) maaliti nähtut seda ilustamata ja idealiseerimata, Gustave Courbet (1819-1877) paljastav, kriitilis-pessimistlik, jõuline, raskepärane, kurvameelne 20.saj impressionism Prantsusmaa Maalikunst: muljete maalimine, valguse ja õhu Maalikunst: maal, kaob täpseid kontuuri toonitav joonistus, Édouard Manet (1832 1883)
1. impressionism ja moodne maailma Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks.
värvikirevast, eksootilisest olustikust. Oluliseks teemaallikaks oli ka Inglise kirjandus. Tema loomingu üheks põhiteemaks on vabadusearmastus. Nii näiteks on ,,Choise veresaun" pühendatud ikestatud kreeka rahva kannatustele. 1830. aasta revolutsiooni tervitas Delacroix kuulsa maaliga ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Tüüpiliselt romantiline on allegoorilise Vabaduse figuuri ühendamine tõepäraselt kujutatud rahva esindajatega. 19. Realism. Rousseau, Millet, Courbet, Köler, Adamson 19. saj II poolel hakkasid mitmed sõltumatud kunstnikus eemalduma romantismist. Osalt mõjutas neid see, et pärast 1830. aasta revolutsiooni Prantsusmaal leidis romantism üha rohkem ametlikku tunnustust. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Nad pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist. Kunstnike tõearmastus väljendas
aga ka joonistuste ning skulptuuriga. Oli ühiskonnakriitiline, avaldas oma töid radikaalses ajakirjanduses. Tegelased on võetud argielust, kuid suure üldistusjõuga ,,Crispin ja Scapin", tegelased Molière'i näidenditest. Karikatuursed skulptuurportreed ,,Ühe rahandustegelase karikatuur", pronks. Maalijana on Daumier esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva ning seda ka tõsiselt ning aupaklikkusega kujutab. Gustave Courbet oli kõige sihiteadlikum realist maalis ainult seda, mida silmad näevad (omamoodi opositsionäär nagu Daumier'gi). Samas võib teda pidada ka omamoodi napakaks. Maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Sellised suurteosed olid ,,Matus Ornans'is",kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku, või siis viimase sõja ajal hävinenud ,,Kivilõhkujad". ,,Tere, härra Courbet!" aadlik tervitab kunstnikku skandaalne olukord
saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. Johann Köleri maal ,,Truu valvur" Ilja Repini maal Burlakid Volgal IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate
Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või 12 harmoonilisematega. Üks kuulsamaid prantsuse realismi esindajais on Gustave Courbet, kes veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Esimene maailmasõda vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Selle aja kunsti üks radikaalseimaid esindajaid on Marcel Duchamp. Tema 1917. aastal loodud tööd "Purskkaev" loetakse sageli esimeseks postmodernistlikuks kunstitööks. Esimese
Põhiliselt on tema tööd joonistused ja litograafiad, pigem illustratsioonid mida ta radikaalsetele ajalehtedele tegi. Tema tööde tüübid mõjuvad karikatuursena. Ta naeruvääristab seda, mida ta enda ümber näeb. Parlamentaaride ja ministrite kujutamine käib. Tavainimese suhtes leebem. Ta tegi ka skulptuure, samas tema maalid on pehmemad. Ta on esimene kunstnik, kes oma maalidel kujutab linnaelanikke. Teos (,,Kolmanda klassi vagun"). Gustav Courbet (1819-1877) radikaalne, kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli argipäevane mitte idealiseeritud. Tähtsamad teosed on ,,Matus Ornansis" ,,Kivilõhkujad", ,,Allikal". Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM
Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973
SALVADOR DALI · 11.05.1904-23.01.1989 Hisp maalikunstnik, 20.saj tähtsamatest sürrealistidest · range kasvatus, naine Felipa Domenech Ferres vastand · ema innustas teda, vanem vend suri enne ta sündi, õde Ana Maria kirjutas tast raamatu 1949 · 1916 moodne kunst kui Ramon Pichot´ga suvepuhkust veetis, 1917 söejoonistuste näitus kodus, 1919 Figurese teatris avalik näitus · 1921 ema suri rinnavähki MADRID JA PARIIS (1922) · kaunite kunstide kool Academia de San Fernando (tähelepanu ekstsentrik dändi; pikad juuksed, põskhabe, mantlid, sukad, põlvpüksid = 19saj inglise esteedid). Sõbrunes Pepin Bello, Luis Buñueli, Federico Garcia Lorcaga. · tähelepanu äratas kubismiga, teadmised pärit ajalehtedest. Eksperimenteeris dadaismiga, mis mõjutas ta loomingut kogu elu · 1923 eemaldati üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja pidi veetma 35 päeva va...
Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973
õhtupäikese valgel hommikuse koristuse ajal maha pudenenud viljapäeid korjata. 3) J. Dupré armastab kujutada loodust läheneva äikese ootel, kõikjal valitseb sünge ja ralapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab taevale ja pilvedele. 4) C. F. Daubigny peamiselt maalis Seine´ ja Oise´i rahulikke kaldaid. Esimene maastikumaalija kes hakkas rohkem külmi toone kasutama. Tõelise realismi eestvõitleja oli prantslane G. Courbet kelle teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is", millel on kujutatud üle 40 peaaegu elusuuruses matuselise. Kõik on siin kirjeldamatult tavaline, ilma vähimagi ülevuseta: päikseta päev, leinajate tumedad rõivad, millest eralduvad vaid mõned heledad tanud, pisarais silmile surutud taskurätikud või vaimulike valged ja punased rüüd. See on nagu tükk tõelist elu. Klassitsismi või ka juba romantismiga harjunud vaatajale olid sellised teosed
10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS.
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilise...
Ta on tuntuid kui graafik. Tegi joonistusi ja litograafiat. Tööd on ühiskonnakriitilised. Tegelased võttis argielust, üldistatud tüübid. Töödes pole kunagi positiivset kangelast, tööd mõjuvad karikatuursena, kuid on ilmekad ja veenvad. Ta naeruvääristab ümbritsevat maailma. Tavainimesi pilab lõbusalt, võimuesindajaid pilkab eriti sarkastiliselt. Skulptuurportreed on ka karikatuursed. Maalijana oli ta esimeste seas kes hakkas suurlinna rahvast maalima. G. Courbet peetakse kõige sihikindlamaks realistiks. Motiivid olid lihtsad, argipäevast. Ta oli esimene kunstnik kes korraldas oma isikunäituse. Tema põhimõtteks oli maalida ainult seda mida silmad näevad. Manet stiili on raske määrata. Ta sai kuulsaks skandaalsete maalidega. Ta võttis minevikust näiteid ja maalis need oma moodi. Seda peeti mineviku kunsti naeruvääristamiseks. Ta püüdis rõhutada seda, et süzee pole tähtis vaid see kuidas see kujutatud on. Ta muutis
· Ainestik: Keskaeg, legendid, eksootilised paigad. · Iseloomulik: Liikumine, dramaatilisus ja järsud kontrastid. · Corot, Friedrich, Delacroix REALISM · 19. sajandi teine pool · Vastandus romantismile ja klassitsismile. · Ainestik: Igapäevaelu, realistlike teemasi, kaasaeg, vaeseid inimesi, tavalisi inimesi. · Iseloomulik: Moonutuste ja ilustusteta, tõetruud pildid. · Rembrandt, Daumier, Courbet, Leibl, Menzel, Thoma · Ilja Repin, Honore Daumier, Jean- Francois Millet, Eugene Delacroix, Francisco Goyal, John Constable, Philipp Otto Runge, Caspar David Friedrich
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle
pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija. Andis suunale ni me kui 1855. Aasta Pariisi maail manäitusel C ourbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,, Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
