2.Realism Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid.
Kleidi asemel hakati kandma pluusi ja seelikut ning kübaraid. Rõivaid hakati tootma tööstuslikult. Moe arengu keskuseks sai Pariis. Realism püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamasti tõsiselt ja traagiliselt. Arvati, et kunstnik peab maalima seda, mida ta näeb, kujutades kõike tõetruult ja ilustamata. Realistlik kunst oli sageli kriitiline, arvustadees ühiskonda, mis sallis seesugust ebaõiglust. Silmapaistev realismi esindaja oli pranstlane Gustave Courbet. Tema mehelikult jõulistel maalidel näeme külainimeste elu, loodust, natüürmorte. Kunstnikule heidete ette inetuse ja labasuse kujutamist.
IMPRESSIONISM( 1870 1880 ) Algus 20. sajandi kunstile. Sõltumatu kunstivool, mis kasvas välja realismist. ,,Ma maalin seda, mida ma näen"( Courbet ). Impressioon mulje. Maalivad ,,vaba akadeemiates". Koonduvad 60ndatel. 1874 toimus esiemene näitus. Nadari ateljees esimene näitus. Annavad esimesena välja kunstikataloogi. Näitust külastati väga palju, aga mitte ühtegi tööd ei ostetud. Korraldati ka oksjon, aga ka see ei aidanud. Kokku oli üldse 6 näitust. Viimane oli aastal 1886, aga ametlikku tunnustust nad ei saanud. See tuli alles aastal 1907. ISELOOMUSTUS Tööd peavad olema heledad. Päikesepaistelised, elurõõmsad
järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Millet kujutas talurahva töid mitmekülgselt ja pälvis ajaloo jäädvustamisega tähelepanu. Prantslane Camille Corot asendas oma loomingus romantilised maastikud vahetu looduse jäädvustamisega, Honore Daumier tegi enamjaolt poliitilisi karikatuure, kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri olustikupilte, ilustamata tegelikkust.Venemaal korraldati rändnäitusi ja nad nimetasid endid peredviznikuteks. See ühiskonnakriitiline grupeering maalis sageli tuhmide toonidega ja sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa
Jaanuaris 1832 rikkasse perre. Üles kasvades innustas ta onu teda maalima ja joonistama, aga isa soovis, et Edouard läheks mereväkke. Sellegi poolest lubati lõpuks tal hakata maaleriks õppima. 1850-1856 töötas Manet akadeemilise maalri Thomas Coutureri stuudios. Õpilasena külastas ta Saksamaad, Itaaliat, Hollandit, käies vaatamas renessansi ja barokki stiilis maale. Aastal 1856 avas Manet enda ateljee. Tollal ajal oli üks kuulsamaid Prantsuse realiste Gustave Courbet, kelle maalid Maneti suuresti mõjutasid. Manet hakkas maailma kerjuseid, lauljaid ja inimesi kohvikutes. Ta stiil erines Courbet'ist veidi kuna ta kasutas suuremaid pintslitõmbeid ilma eriliste detailide kujutamiseta. Courbeti maalid olid süngemad ja nukramad, sest ta värvis oma lõuendid eelnevalt pruuniks. Maneti maalid olid aga heledamad ja erksamad ning sisaldasid rohkem valget värvi. Aastal 1863 abiellus Manet Suzanne Leenhoffiga, kelle Maneti isa oli palganud
Realism Kairit Tops Kiviõli 1. Keskkool 12. klass Realism · Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni ehk 19 sajandi teisel kolmandikul Gustave Courbet' rajatud maalistiil. · Realism on kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. · Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. · Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. · Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Realism Populaarsed · olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. · Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi tähe all sündis ka eesti...
eluviisiga. Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga. *Jean Francois Millet kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike ,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid. *Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad, Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.) Maalis ainult seda mida silma nägi. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmorti kujutamist.
Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli ...
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" ma...
Arhitektuur Inglismaa Charles Barry (1795-1860), Augustus Pugin (1812-1852) Parlamendihoone Londonis. 1837-1840. REALISM 1840 - 1860.a. Maalikunst Prantsusmaa Honorè Daumier' Transnonain'i tänav 15.aprill 1834 Maalikunst Prantsusmaa Francois Millet. Viljapeade korjajad. 1857. Maalikunst Prantsusmaa Gustave Courbet. Kivilõhkujad. 1849-1850. Maalikunst Venemaa Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1870-1873. Maalikunst Venemaa Vassili Perov (1833-1882) Matus. 1865. IMPRESSIONISM 1860 - 1880.a. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863.
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
on teinud ka maale ja skulptuure. Tema teostel on sageli üsna ühiskonnakriitiline iseloom. Tegelased on võetud argielust, kuid mitte üksikisikud vaid üldistatud tüübid, kellest peaaegu kõik mõjuvad karikatuursena. Tavainimesi pilkab ta heasüdamlikult, aga võimu esindajaid sünge sarkasmiga. ,,Crispin ja Scapin"(tegelased Moliére'i näidendist). Karikatuursed on ka Daumier' skulptuurportreed, nt ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" G. COURBET oli kõige sihikindlam realist. Tema maalide motiivid olid rõhutatult argipärased, nt ,,Matus Ornans'is". Kuulsam on ka maal ,,Kivilõhkujad", mis aga on paraku hävis viimase sõja ajal. ,,Autoportree"(ka The desperate man). Courbet oli üks esimesi, kes korraldas nn kontranäituse e korraldas oma töödest eraldi näituse, millega protesteeris suure näituse korralduse/zürii vastu. Hiljem muutusid kontranäitused üsna sagedaseks. Courbet ei kujutanud linnelu. É
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ü...
REALISM Kui klassitsismis ja romantismis näeme, et kunstil on jutustav sisu, siis realismis seda ei ole. Neid kunstnikke huvitas tegelikkus. Pildid on ilustamata. See sai alguse Prantsusmaal. Maaliti töötavaid inimesi. Kujutati pruunikates toonides loodust. Realism oli kriitiline! Kõik kujutatud tõepäraselt. Barbisoni koolkond. Jean- Francois Millet asus töötama Barbisoni külla tööle aastal 1849. N: ,,Viljapeade korjajad". Hakati maalima kohaliku loodust ja talurahva elu. Gustav Courbet ,,Matus Ornas's" - kujutatud üle 40figuuri, tume koloriit loob matusemeeleolu. Courbet ,,Kivilõhkujad". Honore Daumier ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" Venemaal. Kriitiline realism. Rändnäituste ühendus. Loodeti et kriitiliste piltidega sai ühiskonda muuta. Ilja Repin. Zaparoozlased kirjutavad kirja türgi sultanile. IMPRESSIONISM Murranguline kunstistiil. Murrangilus seisnes tõepärasusest kaugenema. Pildid aina Abstraktsemaks. Pildid läbi valguse ja õhu
Romantism 1.19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani · 2. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja ...
● “Boheemlased” - kunst ei allu reeglitele, pöördusid ühiskonnast eemale, maalisid loodust Kunstnikud: ● C.D. Friedrich - Saksmaal Maaliti romantilist ajalugu, kaugeid maid (Aafrika) ● W. Blake - Inglismaal ● W. Turner - Inglismaal ● E. Delacroix - Prantsusmaal ● T. Gericault - Prantsusmaal T. Gericault “Medusa parv” E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele” Realism (tõde) - romantismi jätk 1850ndatel 19. saj I pool, 1870ndad G. Courbet - suunas realismiliikumist 19. saj Prantsusmaal, maalis suuremõõtmelisi maale töötavast talupojast 19. saj I pool → Barbizoni koolkond → vabaõhumaal Temaatika: loodus, ajaloomaal G. Courbet “Kivilõhkujad” ● Impressionism (pr keeles “mulje”) C. Moneti maali järgi ● Maalisid väga kiiresti, väikeste pintslitõmmetega ● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A
saj keskpaigas, relistidel oli tähtis otsese ümbruse tõsieluline kujutamine, asjalikult ja objektiivselt, tõde on kunstisiht, siis alles ilus, iseloomulik oli huvi argielu vastu Prantsusmaa Daumier 1808-1879 – oli kunstis iseõppija, eelkõige oli tuntud kui karikaturist, Malemängijad, Courbet 1819-1877(?) – samuti iseõppija, õpetajaks pidas loodust, Matused Ornan'is, Kivilõhkujad, Kunstniku ateljee, Tere päevast härra Courbet, Millet 1814-1875 – looduse ja talupoegade elu maalija, Viljapeade korjajad, Külvaja, Õhtupalve, Saksamaa – said inspiratsiooni prantslastelt, Menzel 1815-1905 – Emilie Menzel tukkumas, Supper at the ball Leibl 1844-1900 – käis Pariisis korduvalt, Noor pariislanna – pokott, Naised kirikus Thoma 1839-1924 – kergelt romantilise alatooniga realist Inglise Maal – 18. ja 19. sajandil, keskajal, Briti saared etendasid kunstis väga tähtsat osa,
viljelemist. Realism 19. saj keskpaik Taotleb ümbritseva, John Constable, maalitava tõetruud Camille Corot, Jean ilustamata kujutamist. Francois Millet, Romantismi vastand. Gustave Courbet, Maaliti seda, mida nähti. Honore Daumier Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Etruski kunst 8
Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Vene realisti esindajad näiteks Vassili Perov, Ivan Kramskoi, Ilja Repin. Moodustati ka Rändnäituste Ühing, kelle liikmed olid predviisnikud. Prantsusmaa realistid lähtusid hollandlaste realismist, õukondlik. Maaliti varjurikast metsamaastikku. Naivistlikud maalid. Maalitakse palju vabas õhus. Hõbehall koloriit, lüürilised meeleolud. Kuulsamad realisti maalijad on Gustave Courbet, Jean Baptiste Camille Corot, Charles Francois Daubigny, Jules Dupre jt. Saksamaa realistid on Wilhelm Leibl, Adolf Von Menzel. Talupoeglik temaatika, mida iseloomustab inimpsüühika vaatlemisoskus ja koloriidi varjutundlikkus. Realism arenes Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme, seepärast pidigi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse tegelikkusest elust. Ilu peeti
kui ka muuseumides leidus rohkelt vana kunsti, seetõttu sündis ka seal enamik uusi kunstivoole. Ülemaailma maabus sinna noori kunstnikke, kes soovisid end täiendada või lihtsalt elada kunstist küllastunud keskkonnas, saades osa kunsti uuenemisest. Paljudele neist jäigi Pariis teiseks koduks, sulandudes sealsesse kunstiellu. Impressionism Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile
Alfred Sisley sündis Pariisis rikaste inglise Kui Alfred pöördus tagasi Pariisi, siis ta vanemate pojana 30. oktoobril 1839. Tema isa, maalis Chailly's koos Monet, Bazille ja William Sisley, oli edukas kauba väljavedaja Renoir'ga ja hiljem Marlotte's ainult koos USA-s. Pärast põhihariduse saamist saadeti Renoir'ga. Tema stiil oli sel ajal sügavalt Alfred tagasi Inglismaale, et suurendada oma mõjutatud Courbet ja Daubigny poolt. Tema tedmisi inglise keelest ja saada sama edukaks esimene piltide eksponeerimine oli 1867 ärimeheks nagu ta isa. Alfred Sisley võttis Salonis. Sellel ajal sai ta veel sügavamalt võimaluse õppida John Constable'i ja William mõjutatud arusaamadest, mis lõid talle Turner'i töid. impressionismi. Frangi sõja ja kommunismi
Kubism ja abstraktsionism Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal · Esimesteks vilelejateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque · Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku · Motiivide lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. · Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. · Piltide juurde kleebiti ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollaazitehnikat. ...
ja natüürmorte. Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). 4) EDGAR DEGAS (1834 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne.
Kuresaare Ametikool Tarbekunsti osakond Kunstiajalugu Maarja Strandson kkp12 Picasso Referaat Juhendaja: Reet Truuväärt Kuresaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Biograafia 4. Kunsti perioodid 5. Viimased elukümnendid Picasso kunstikarjääris 6. Pärandus maailmale 7. Kokkuvõte 8. Kasutatudkirjandus 2 Sissejuhatus Ma valisin referaadi teemaks Picasso kuna tema tööd ei kujuta realismi ja kujutavad objektid on geomeetrilised. Eesmärgiks on tutvustada Picasso teed kunsti suunas ja tuua näiteid tema töödest. Tema tähtsus maailmale oli ja on suur. Ta lõi uue inimese kujutamis viisi, mis hämmastab kogu maailma siiamaani ja kindlasti veel tulevikus. Tema töödes leiab palju süngust, seda leiab sinisest perioodist, roosas perioodis on palju lõbusat ja rõõmsa meelsust, aafrikat...
enamasti keskenduvad inimese intiimsele ja puhtale kompositsioonile. Üks tema peamistest teemadest oli naise alasti keha. Impressionismile iseloomulikus stiilis edastas Renoir pildi detailid värvides vabade pintslitõmmetega, nii, et figuurid sulandusid õrnalt üksteistega ning taustaga. Tema esialgsete maalide värvilisuse mõju tuleb Eugène Delacroix'ist ning värvide heledus Camille Corot'ist.Ta austas ka Gustave Courbet ja Édouard Manet, mida saame näha sellest,et mõned ta tööd sarnanevad nende omadele kuna nagu nemadki, kasutas ta musta kui värvina. Veel meeldis talle Edgar Degas' e liikumine pildil. 1860 avastas ta Monet'ga maalides valgust ja vett vabas õhus, et varjud ei ole musta ja pruuni värvi vaid sellised, mis värvi on objektid ta ümber. Tema varase küpseaja tööd olid tüüpilised impressionistlikud reaalelu hetkepildid,täis värelevat valgust ja värve.
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline Ilja Repin 1844-1930 - nõukaaja esikunstnik (postuumselt) Kirikurongkäik Kurski kubermangus - peaksid olema kõik võrdsed, tehakse sotsiaalselt vahet, rikkad grupis, vaesed hobustega eraldatud teistest, sant eesplaanil, vene talupoja hädad, Burlakid Volgal- Ootamatu külaline - Vassili Perov 1833-1882
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Pablo Ruiz Picasso Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Biograafia · Kunstistiilide perioodid · Eraelu · Viimased elukümnendid karjääris · Kuulsamad tööd · Pärand · Mõned Picasso tööd · Kasutatud kirjandus Üldine Pablo Ruiz Picasso oli hispaania kunstnik, kubismirajaja kes elas 25. oktoober 1881 8. aprill 1973. Ta sündis Hispaanias Malagas. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Pablo Ruiz Picasso Biograafia Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane,...
Inimesedpole huumaansemad ega õnnelikumad. Usk, et tehnika ja teadus ei tee meid paremaks, ja selle tõttu ei saa me ka õnnelikumaks. Impressionistide "surm"- Fotograafia näol sai hetke jäädvustada kiiresti, odavalt ja vähese vaevaga. Ükshetk said kunstnikud aru, et nad peavad leidma uue väljundi. Viimane näitus 1886. Sümbolism, miks tekkis? Ei jäädvusta seda, mis on ainult näha, vaid seda, mis on müstiline jne... "Silm ilma ajudeta". Courbet ytles vastu, et näita mulle yhte inglit ja ma maalin selle sulle. Vastati, et mida materialistlikumaks läheb maailm, seda rohkem ma sulle neid ingleid näitan. Fotograafia on väga vajalik, aga see pole siiski kunst. Sajadnivahetuse kunst (1886-1905) sümbolism ja juugend SÜMBOLISM Tegemist on kunstivooluga mitte stiiliga. Nad koik maalivad kyllaltki erinevates tehnikates. selle tottu ka vool mitte stiil. Neid yhendavad sarnased teemad. Nad maalivad religioosseid
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Pablo Picasso Elu Pablo Picasso, täisnimega Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso sündis 25. oktoober 1881 Málagas, Hispaanias ning suri 8. aprill 1973 Mouginsis. Ta oli maalikunstnik, skulptor ja graafik. Picasso oli 20. sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal ...
Maardu Gümnaasium Impressionism Referaat Koostaja : Maardu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus
Tüüpiline romantik on see kes unistab metsas maal elamisest :P. Need romantikud kes läksid metsa muutusid realistideks! Akadeemia veel nende maastikumaali kuidagi aksepteeris, a'la las siis teevad. Sinna kuulus Millet, kes hakkas maalima inimesi realistlikult (seda akadeemia ei sallinud skandaal kes siis ikka inimkeha realistlikult kujutab?!) Need kes realistlikult inimesi maalisid enam näitustele ei pääsenud. 1855 esinene 'kontra'näitus. Korraldab Courbet, prantsuse kuulsaim realist. -maalib mida silm näeb Tol ajal hakati korraldama maailmanäitusi. Pariisis otsustati 1855 anda ülevaade ka maalikunsti viimase poolsajandi saavutustest. Omaette saalid said Ingres ja Delacroix (selleks ajaks oli ta juba tunnustatud ja järgijatega). Nii I kui D olid sügavalt solvunud, I sest leidsid et see teine ka omaette saali sai ei ole õige (täiuslik joonistus vs rahutus ja kaootilisus), D sest teda nii hilja tunnustatakse.
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Gustave Courbet, JeanFrancois Millet, Josef Israels, José Dominguez Bécquer, Ivan Kramskoi, Jósef Chelmoski, Rudolf Epp. 22. impressionism 19saj Maalikunsti vool millele on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli
REALISM 19.saj. • 19. sajandi keskpaik kuni 19. sajandi lõpp • Huvitus kaasajast, lihsatest inimestest ja argielust • Realistide eesmärk: kujutada elu sellisena nagu ta on, ilma ilustusteta Põhijooned • Vastandus romantismile, sest loodi tõepärane pilt tegelikkusest • Maaliti, mida nähti • Maaliti loodust, talupoegade elu ja portreesid • Kriitiline suhtumine ühiskonnakorraldusse • Maalid annavad ülevaate toonasest elust Näited • Gustav Courbet ‘‘Kivilõhkujad • Jean Francois Millet ‘‘Viljapeade korjajad’’ IMPRESSIONISM KUNSTIS 19.saj Impressionism • Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. – 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi
neist mitmeski olulises aspektis. Maali esitleti Pariisi Salongis 1865. aastal kuid see tekitas üldsuses suurt pahameelt, kuna detailid viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti ning prostituutide kujutamist peeti tol ajal ebasündsaks. Antonin Prousti sõnul takistasid üksnes näituse administratsiooni ettevaatusabinõud pahaseid vaatajaid maali lõhki rebimast. Kuid paljud noorema põlvkonna kunstnikud kiitsid seda maali, näiteks Gustave Courbet, Paul Cézanne, Claude Monet ning ka hiljem Paul Gauguin. ,,Olympia" 8 ,,Maskiball ooperis" Maal "Maskiball ooperis" kujutab elavat rahvahulka pidu nautimas, mehi kõrgete kübarate ja pikkade mustade ülikondadega, kes vestlevad maske kandvate ja kostümeeritud naistega. Modellidena kasutas Manet sellel maalil oma sõpru.
Saksamaa Francisco Goya Hispaania 19. saj keskel Realism Prantsusmaa Jean Francois Millet, Gustave Courbet. Esikohal otsene ümbrus ja tõsielu kujutamine, objektiivne kujutamine, tõde - ilu, huvi argielu vastu. Edouard Manet, Claude Monet, Auguste
realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid
Fifth level Trussing Hay 1850 Oil on canvas, 56 x 65 cm Musée du Louvre, Paris JeanFrancois Millet Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Burial at Ornans 1849-50 Oil on canvas, 315 x 668 Gustave Courbet cm Musée d'Orsay, Paris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lot and His Daughters 1844 Oil on canvas, 89 x 116 cm Gustave Courbet Private collection Click to edit Master text styles Second level
Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm. Oma tunnete väljendamiseks hakati seniseid väljendusvahendeid (pindu, jooni, värvusi, rütme jm) ilmestama, rõhutama ja ka abstraheerima, looma uusi, looduses mitteesinevaid kunstilisi kujundeid. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. 1860-ndatel tekkis ametliku, akademistliku kunsti vastu opositsiooniline liikumine, millest kasvas välja impressionistide rühmitus. Realist Courbet oli rääkinud, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon. Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks" nimetanud
Napoleoni visuaalse kultuse rajaja. Realism Prantsusmaalt 1. 19 saj teisel veerandil hakkasid mitmed sõltumatud kunstnikud romantismist eemalduma. Osalt mõjutas neid see, et pärast 1830 aasta revolutsiooni Prantsusmaal leidis romantism üha rohkem ametlikku tunnustust. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mida nad nägid enda ümber. 2. 1855 aasta maailmanäitusel ei leppinud Courbet temale eraldatud tagasihoidliku esinemisvõimalusega ja korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks ,,Realism". Impressionism 1.Impressionistid tõid maalikunsti kaasa uudsed süzeed. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid- kõike seda mida isegi realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki.
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
2. Realism(ca 1830-1870) Ladina keeles realis - e esemeline. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee] (1819-1877). Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne
Realistid maalisid seda, mida nägid. Temaatika-peamiselt igapäevaelu. Romantism idealiseerib minevikku, sündmustik ja tegelaskujud on tihti ebatavalised. 2. Barbizoonlased- kunstnikud, kes elasid Barbizoni külas Fontainebleau metsa ääres ja maalisid otse vabas looduses. 3. Theodore Rousseau- maalis loodust võltsimatu asjalikkuse ja täpsusega. Meeleolu on tavaliselt tõsine ja kurvameelne. Loodusmaalidega juba puhtakujuline realist. 4. Gustave Courbet peetakse suurimaks realistiks prantsuse kunstis. Võttis osa Vendome´i samba lõhkumisest, vahistati. Põgenes vanglast ja elas Sveitsis maapaos. 6. Realistlik kunst Euroopas- 19.sajandi lõpuni. 7. Peredviznikud-juhtisid tähelepanu rahva raskele elule, sotsiaalsele ebaõiglusele ja võimude omavolile. Nimi- sõnadest ,,peredviznaja võstavka"-rändnäitus. 8. Johann Köler- ,,Eeva granaatõunaga", ,,Ketraja", ,,Autoportree", ,,Ema
Arkaadia karjased, seeria Neli Armastuse Gamma, Itaalia koomikud, Napoleoni kroonimine, portreemaalid Õhtupalve, Karjane, kõik aastaaega Les Champs Elysées maaeluga seotu CLAUDE LORRAIN - FRANÇOIS BOUCHER - Madame de JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES - GUSTAVE COURBET - Meresadam, Europe Pompadour, The Rising of the Sun, portreed, aktimaalid (Suur obelisk) Matus Ornans'is, maastikud, röövimine, Maastik Apolloni ja The Setting of the Sun, The birth of meremaalid, Hermesega EHK MAASTIK Venus JEAN HONORÉ FRAGONARD - Kiik, Armastuse fontään, Salajane suudlus
Paul Gaugin 10 Paul Gaugin "Kollane Kristus" Vincent van Gogh "Iirised" Vincent van Gogh 11 Tallinna kunstikool IMPRESSIOON Referaat Autor: Getter Vahar E34 Juhendaja: Aimar Kristenson 12 Loo 2006 Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Postimpressionistid tegutsesid impressionistide ajal ja ka peale neid. Neist tuntumad nimed on Vincent van Gogh, P. Gaugin, P. Cezanne, P. Signac.
needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. 41. Milline kunstnik võttis kasutusele sõna realism ja miks? Tõeline realismi eestvõitleja oli prantslane Gustave Courbet (1819-1877). Ta väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi ja reaalselt. Impressionism 42. Impressionism kui uut moodi kujutamisviis. Milles see seisnes? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid
Wilde ja Fénéon on ainult kõige vapustavamad suure hulga huvitavate tegelaste seas, keda Lautrec tundis ja kellega ta koos töötas. Kuid kokkuvõttes kinnitab tema kunsti sügavus ja haare seda, et ta kuulub sellesse sageli katkevasse, kuid ometi äärmiselt järjekindlasse radikaalsete prantsuse kunstnike ritta, kes alustasid looduse ja loomade maalijatena ning kellest said hiljem ühiskonnakriitikud ning poliitiliste muutuste kroonikud. Vernet, Géricault, Delacroix, Daumier, Courbet, Lautrec tema koha selles reas on põlistanud järelkäijad, kunstnikud (noor Picasso), kes pidasid teda oma õpetajaks ja võistlejaks, kelle saavutusi ületada. tundmatule adressaadile saadetud Henri kiri kuu pärast õnnetust. (Albi, juunis 1878) 18 Kokkuvõte Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis
Pablo Picasso Elu ja looming Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja eraelu.....................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................7 Sinine periood.........................................................................................................................7 Roosa periood ........................................................................................................................7 Kubism....................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
