Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"coulombi seadus" - 92 õppematerjali

coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdeline laengute F-laengutevaheline jõud (N) absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), kauguse ruuduga.
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus . Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektriteemalised küsimused ja vastused.

Mida uurib elektrodünaamika? Elektrodünaamika uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest ­ prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.S...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrostaatika mõisted

Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus : elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6. [1C] laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul, kui juhis on vool tugevusega 1A 7. Punktlaeng on laeng, millel puuduvad mõõtmed või laengut omava keha mõõtmed on nii tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest 8...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Termodünaamika II seadus - isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Sellest järeldub, et soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. 56. Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt-mida kvaliteetsem on energia, seda väiksem on enroopia. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. S=Q/T Elekter ja magnetism 57. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus. Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga. k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2 Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis...

Füüsika
393 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elekter

Coulomb`i seadus.Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.joonis(1)-- Neutroni lagunemine prootoniks ja elektroniks.joonis-2--Coulombi katses anti kuulidele A ja B ühenimelised laengud.Kuul A liikus kuulist B eemale.Kuuli A hoiti endisel kaugusel, väänati elastset traati mingi nurga võrra. ­Selle põhjal määrati kuulile mõjuv jõud. Coulombi seadus.-- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika teooria

On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis ­e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimi...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eelktrienergia ja -väli

Laengu andmine elektriseerimine. Enamus elektriseerimisi on põhjustatud elektronide üleminekust ühest kohast teise, see võib tekkida kokkupuutel, löögi tagajärjel, hõõrdumisel. Ka suure keha laeng saab olla täisarvuline +- ne. Elektrostaatika põhiseadused: 1) Laengu jäävuse seadus : elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. 2) Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Elektriväli on laenguid ümbritsev mateeria, millel pole massi, värvust, lõhna... jne, kuid on teatud hulk energiat, mille arvel võib väli teha tööd: nihutada teisi laengud. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: 1) Elektrivälja tugevus E- jõud, millega väli mõjutaks ühte kulonit antud punktis. Vastav def...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrostaatika

Dielektrikud on aga ained, kus vabu laengukandjaid on väga vähe, seega on nad isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained, näiteks puit. 10. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähis ­ I Valem ­ I=q/t I ­ voolutugevus, q ­ juhi ristlõiget läbiv laeng, t ­ aeg, mis kulub laengul juhi ristlõike läbimiseks. Ühik ­ 1A (amper) 11. Coulombi seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 12. Dielektriline läbitavus ­ füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Igal laetud kehal on elektriväli, see keha on suuteline mõjutama teist laetud keha elektrijõuga. Elektrivälja omadused on need, et väljad ei sega teineteist, samuti pole...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha...

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika eksamikordamine

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...

Füüsika
487 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Elekter ja magnetism

Elekter ja magnetism Õppimapp Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus Elektrilaeng ehk laeng e...

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus ­ Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus ­ Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus ­ Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand ­ Võrrand, mis kirje...

Füüsika
303 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektrilaeng

Laengukandjate suunatud liikumist nim. Elektrivooluks. e 1.6 *10 19 C. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruudugal coulombi seadus. F=Kq1q2/r2 F jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad 1N. Q laengute suurused 1C. R punktlaengute vaheline kaugus 1m. K võrdetegur. K 9*10 9 Nm 2 /C 2 Dielektrikus on see jõud mingi arv korda väiksem. Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. F=Kq2/r2 r=Kq2/F q=K/F 60nC= 60*109C...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriõpetus mõisted ja valemid

Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis ­e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie ­laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel, kokkupuutel teise laenguga, keemiliste reaktsioonide tulemusel Elektrostaatika põhiseadused. 1...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

Isobaariline protsess p= const T1/T2 = V1/V2 T;V muutuvad Isokooriline protsess V = const T1/T2 = p1/p2 T;p muutuvad ELEKTROMAGNETISM · Elektrilaengu jäävuse seadus : suletud süsteemis laengute allgebraline summa on jääv. g1 +q2 +....qn = const Katsed näitavad, et samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. · Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnast, milles laengud paiknevad. · Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale (1N/C) Fc E= , milles E ­ elektrivälja tugevusega q F ­ jõud (N) q ­ elektrilaeng (C) Fc...

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektriõpetuse mõisted ja valemid

F ~ Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju q. q - punktlaeng ­ laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, q. q - punktlaeng ­ laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist q. q - punktlaeng ­ laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k )...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
12
odt

11. Klassi Füüsika.

Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt aktiivseid algosakesi ­ elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende elektrilaeng ­ elektrilaeng on elektriõpetuse keskne mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q. Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. Elektrilaengu mõõtühikusks SI-s üks kulon (1 C) Ühikut nimetatakse nii prantsuse füüsiku Ch. A. De Coulomb`i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektrostaatika lühikonspekt

punktlaeng- laetud keha, mille kehad on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus - kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia. roo= Es homogeenne elektriväli- elektriväli, kus kogu ruumis on E vektor...

Füüsika
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun