tinypic.com/104gbbp.png[/IMG] [IMG]http://i33.tinypic.com/ncy5jq.png[/IMG] Maffia on sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jukude hendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku riga. Sna maffia oli algselt he kuritegeliku jugu nimi, prast hakati ka kutsuma nii teisi kuritegelike juke le maelma. Kige esimene maffia, ehk kuritegelik juk sai alguse Itaaliast, lhem asukoht oli Itaalia krval asuv saar Sitsiilia. Selle kuritegeliku grupeeringu nimeks sai Cosa Nostra. Cosa Nostra oli maelma tuntum maffia, sest ta oli ka kige esimene maffi mis oli kunagi tehtud. Maffia Cosa Nostra tegevus laienes vga kiiresti ja mne ajaprast oli maffia Cosa Nostra laienenud Sitsiilia saarelt mandrile. Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas vimu laiendamis viis, sest kik le maelma teatsid sellest maffiast ja kellel siis poleks raha vaja. Maffias Cosa Nostra olid kik rikkamad ja samuti ka musta t tegijad, kes olid vaesemad
Cosa Nostra Ameerika maffia Kuigi organiseeritud kuritegevus on sama vana kui tsivilisatsioongi, on Cosa Nostraga Ameerika maffiaga seotud pilt ja mütoloogia nii võimas, et tihti tundub, nagu oleks allilm alles USAs välja mõeldud. Isegi nendes maades, kus on kohalikud pika ajalooga organiseeritud kuritegevuse grupid ja traditsioonid, heidab Cosa Nostra tont varju, mis avaldab kogu maailmas riietumise arusaamadest Jaapani Yakuza jõukudes kuni Mumbai kuritegevuse kesksete kujudeni, kes nimetavad ennast don'ideks. Kõige lihtsamal tasemel võib selle kanda Hollywoodi arvele, kuid ei saa unustada kuritegeliku vennaskonna erilist veetlust, mida Cosa Nostra esindab. Ameerika maffia päritolu Küsimusele, miks Cosa Nostra kujunes USA organiseeritud kuritegevuses
MAFFIA! Gert & Mart Productions. Mis on maffia? Maffia on salajane sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. Kust sai alguse? *Itaalia -> Sitsiilia -> Manner *Cosa Nostra *Ülemaailmastumine *Auastmed Tunnusmärgid *Must värvus! *Liiguvad jõuguti *Mercedes, 2 Limusiini *Jakid Tegevusalad *Narkootikumid *Prostutatsioon *Valeraha *Raha sissenõudmine *Inimröövid *Salakaup Maffijaid on üle kogu maailma: * Venemaal *USAs (Al Capone kuulsaim) *Türgis *Hiinas ( Triaadid ) *Jaapanis ( Yakuza ) Al Capone * barman *Salaviinaäri *Valentinipäeva veresaun *Süüfilis TÄNAME TÄHELEPANU EEST!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
a) le parole seguono il giusto ordine: marco legge un romanzo appassionante. Non accettabile: marco un appassionante legge romanzo b) tra le parole vi è un'esatta concordanza: il papà ha lavorato tutta la notte. Non accettabile: il papà hanno lavorato tutta la notte c) la frase ha un senso compiuto e logico: il gatto si è arrampicato sull'albero. Non accettabile: il gatto sta leggendo il giornale Il soggetto: Il soggetto di una frase è la persona, l'animale o la cosa che: a) compie l'azione espressa dal predicato: marco ascolta la musica b) subisce l'azione espressa dal predicato: l'automobilista è stato multato c) si trova nella situazione espressa dal predicato: sara sta bene con gli occhiali d) possiede una determinata qualità: luisa è simpatica Il soggetto può essere costituito: a) da un nome: il papà è partito per roma b) da tutte le altri parti del discorso: ,,Lo" è un articolo determinativo. Voi avete studiato con impegno
Energia. Potentsiaalne ja kineetiline energia. Energia: 1) on ühe keha või kehade süsteemi töö võimalik töö antud olekus. 2) töö tegemise võime A= F * S * cosa g=9,8m/s² l=jõuõlg A=F*s ; A=F*h h=kõrgus A=m * g * h s=teepikkus Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikust asendist. Ep = m * g * h Ühik 1J Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat e. liikumis energiat. Ek= m * v² / 2 Ühik 1J Keha liikumishulk ehk impulss. Impulsi jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise.
od{al.=# sin(-a) = -sina I ,, cos(-a): cosa tan(-a) = -tart6y sin(a+ru.3600) =sina J' +n.3600):cosd :4 cos(a tan(s+n.l80o) =tancl, FI'- .W e c c(q&
Täisnurkne kolmnurk: kolmnurk: a2+b2=c2 koosinusteoreem: a2=b2+c2-2bc x cosa sina=vastaskaatet/hüpotenuus S=ah/2 cosa=lähiskaatet/hüpotenuus S=absin/2 tana=vastaskaatet/lähiskaatet S=ruutjuur p(p-a)(p-b)(p-c) Ümberringjooneraadius R=c/2 P=a+b+c/2 S=ab/2 S=pr-> siseringjoone raadius 1/3 v.k.k. S=abc/4R->ümberringjoone raadius 2/3 Rööpkülik: Romb: P=2(a+b) P=4a S=ah1=bh2 S=ah
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võr...
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...
Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside
Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside
TÖÖ · Töö tehakse siis, kui keha liigub jõu mõjul. · Töö tingimusteks on jõud ja liikumine · Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist ) · Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei...
Elektriväli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikumõju vahendaja,columbi seadus(F= k q1q2/ r2)El.välja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*...
takistada. Figaro, Susanna ja krahvinna kavala plaani abil taastatakse siiski viimaks krahvi armastus oma abikaasa vastu. "Figaro pulma" peetakse ooperi standardrepertuaari kroonijuveeliks ja sellest sai Mozarti uks koige edukamaid helitoid. Eriti kuulus on avamang, mida mangitakse sageli kontsertidel. Avamangu muusikalist materjali pole muide ooperis kasutatud, valja arvatud kaks luhikest fraasi krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2
läänekaare tuuli tagasiteekonnal. 8. 12. oktoober 1492 9. võrkkiik 10. 10. oktoober 1492 11. kuivkompass 12. 24. juuni 1497 13. 8. juuni 1497 1499. aasta juuni lõpp 14. Henry VIII 15. Põhja-Ameerika pole Euraasia kontinendi pikendus 16. Victoria, Trinidad, Concepcion, San Antonio, Santiago 17. 27. aprill, Filipiinidel Cebu saarel 18. Victoria 19. galeoon 20. Golden Hind 21. Endeavour 22. Juan de la Cosa 23. 70 kuni 100 miljonit inimest 24. Mercator 25. 1768-1771
attraversa la sua università. Ci vogliono circa 25 minuti a piedi. Là, ogni settimana, Caroline vede il ragazzo che suona la chitarra. Oggi non è stata un'eccezione. ***** Sono le 14.00. Francis ha fame e lui decide di mangiare il pranzo. Vicino all'università c'è qualche caffè. Lui vede un piccolo caffè chiamato Pappare ed entra. L'atmosfera è allegra, lui legge il menu. "Buongiorno! Cosa prendi da mangiare o da bere?" domanda la cameriera, - "Oh, credo di conoscerti," - lei continua, - "Tu suoni la chitarra vicino all'università. Ti ho visto oggi. Mi chiamo Caroline. Siete pronti con la vostra ordinazione?" "Sì, ciao. Io mi chiamo Francis. Prendo un caffè e un panino con formaggio, grazie." "Arrivo subito" dice Caroline ed esce. Lei porta il caffè e il panino. "Che genere di musica suonate
· Newtoni 2. seaduses tõime sisse uue vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi mõiste impulsi ning jõudu iseloomustava suurusega Maa · Osutub, et suletud süsteemi impulss on raskusväljaks selles vaba langemise jääv suurus kiirendus Töö arvutamine Gravitatsioon Üldkujul kehtib valem A = F s cosa = F Kaks punktmassi mõjutavad teineteist Siin A tehtud töö, Fs liikumissuunaline tõmbejõududega, mis on võrdeline nende asukoha muutus e massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise nihe, a nurk jõu mõjumissuuna ja kauguse ruuduga liikumissuuna vahel Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks · Pannes matemaatika keelde, siis N=A/Dt
0 30 45 60 90 sin 0 0.5 1 cos 1 0,5 0 tan 0 1 puudub cot puudub 1 0 POOLNURGA TRIGONOMEETRILISED FUNKTSIOONID cos2 (a/2) + sin2 (a/2) = 1 cos2(a/2) - sin2(a/2) = cos a Liites võrduste mõlemad pooled: 2cos2(a/2) = 1 + cos a Lahutades: 2sin2(a/2) = 1 - cosa järelikult: cos2 (a/2) = 1 + cos (a/2) sin2a/2) = 1 - cos (a/2) VEKTORID TASANDIL Punktid A(x1;y1) ja B(x2;y2) Vektori koordinaadid on AB=(x2-x1;y2-y1) Vektorid u=(a;b) ja v=(c;d) Summa ja vahe u ±v =(a±c;b±d) Korrutis arvuga r r·u = (ra;rb) Vektori skalaarkorrutis u·v = a·c + b·d ja u· v =|u||v|·cos Vektori pikkus |u|= Kahe punkti vaheline kaugus AB= Nurk vektorite vahel cos= KOLMNURK Siinusteoreem Koosinusteoreem a2=b2+c2 -2bccos; b2=a2 + c2-2accos; c2=a2+b2-2abcos.
dA - cot A cos tdt = sin sin tdt sin A sin t dA = (cot A cos t + sin sin t ) dt sin A dA sin A cos A cos t + sin 2 A sin sin t sin A(cos A cos t + sin A sin sin t ) = = dt sin t sin t Polaarkolmnurgast leiame nurga koosinuse valemi abil cos q = cosA cos t + sinA sin sint ja see on eelmise valemi sulgudes olev osa. Seega dA cos q sin A = dt sin t Polaarkolmnurgast kirjutame siinuste suhte sin A cos = ; sin t cosh teeme asenduse dA cos cos q
Lorentzi jõud elektromagnetiline jõud nim. m.v liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu.
Leitakse valemiga Fl= qvBsina + laengule mõjuva Fl suuna võib leida vasakukäe reegli järgi. Osakeste trajektorida)
vaakumis, a=90, kujuneb trajektooriks ringjoon r. Fl muutub kesktõmbejõuks seega Fl=ma=mv(ruut)/r= qvB sina=
r=mv/qB sinab) gaasis või vedelikus c)vaakumis, kui 0
TAUSTSÜSTEEM-on mingi objektiga seotud koordinaadite süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Taustsüsteem koosneb 1)tasuskehast 2)selle kooordinaaadistikust 3)ajamõõtmisest TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z) KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. 2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori s...
Lineaarvõrrandsüsteem-nim. Võrrandisüsteemi kujul {a11x1+..+a1nxn=b1 ; am1x1+.. +amnxn=bm. Arve aij nim lvs kordajateks, arvud b1..bm on vabaliikmed ja x1..xn on tundmatud. Süsteemi võrrandite arv m ja tundmatute arv n on sõltumatud. Sellist võrrandisüsteemi nimetatakse lineaarseks võrrandisüsteemiks, sest otsitavad suurused x1.. xn esinevad ainult lineaarsetes tehetes, st neid on vaid liidetud ja skalaariga korrutatud. Def. Arvude järjendit c1.. cn nim lvs lahendiks, kui tundmatute asendamisel nende arvudega (loomulikus järjekorras, st x1 = c1.. xn = cn) on süsteemi kõik võrrandid rahuldatud. Võrrsüsteemi nim kooskõlaliseks, kui tal leidub vähemalt 1 lahend. Kui lahendid puuduvad, nim sõsteemi vasturääkivaks. Võrrsüs kõigi lahendite hulka nim võrrsüs lahendihulgaks e üldlahendiks. Igal lvs-l kas lahend puudub, on ühene lahend või on lõpmata palju lahendeid. Cramer. Def. Öeldakse, et lvs-i korral on tegemist Crameri peajuhuga, kui 1)tun...
1980. aastatel koguti umbes 40 000 tonni kokalehti - kokaiini lähtmaterjali. Oletatakse, et suurem osa sellest töödeldakse salalaborites pastaks ja toimetatakse siis salakaubana Kolumbiast USA-sse. Äri on ülimalt tulus - kilo kokaiini toob USA- s sisse ümmarguselt 50 000 dollarit. Kolumbias tegutseva maffia kasumeid hinnatakse 1,5 miljardile dollarile aastas. See aga ületab tunduvalt Kolumbia tähtsaimast legaalsest ekspordikaubast kohvist saadavad tulud. Juba ammustest aegadest on Cosa Nostra'l ja Onorata Societ?'l tihedad sidemed Prantsusmaaga, kus nende põhilisteks koostööpartneriteks on saanud Korsikalt pärit gangsterid. Le Havre ja Marseille on tänapäeval tõenäoliselt kujunenud Lähis-Idast üle Sitsiilia saabuvate narkootikumide ümberlaadumiskohaks. Maffia tegevuse kohta on teateid ka Suurbritanniast. 1960. aastal, kui seal võeti vastu seadus, mis legaliseeris hasartmängud, avati Briti saartel 1300 kasiinot, neist üksnes 300 Londonis
N.III.s. Katsed näitavad et kehade vastasmõjul nende kiirenduste absoluut väärtuste suhe võrdub masside pöördsuh..a2/a1=m1/m2; m1a1=-m2a2; Vastasmõju tulemusena omandatud kiirendused on vastassuunalised. Vastavalt N.II seadusele F1=-F2. Kaks keha mõjutavad teine teistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. (j). Ülem. gr.s.. 1667.a. avastas Newton. Kaks punktimassi mõjutavad teine teist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudug F=G(m1+m2)/r²; Antud seaduspärasuse avastas Newton uurides kuu tiirlemist ümber maa ning kehade vabalangemist. 1. Galelei tegi kinglaks, et erineva massiga kehad liiguvad maa poole sama kiirendusega g=9,8m/s². Newtoni 2. seadusest järeldub siis et gravitastiooni jõud peab olema võrdeline massiga. (j) N.2. g=F1/m1=F2/m2; F~m; 2. N.3.s.-se põhjal mõjutavad kehad teineteist võrdsete jõududega seega peab gravitatsiooni jõud olema võrdelin mõlema keha massi...
Kompleksarvud Kompleksarvu mõiste. Kompleksarve on kombeks tähistada väikese tähega z. Kompleksarvudel on mitmeid esitusviise ehk kujusid. Kõige levinum on kompleksarvu algebraline kuju. Def Kompleksarvuks (algebralisel kujul) nimetatakse arvu z = a + ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaar ühik. Imaginaarühik, mida tähistatakse i, defi'kse võrdusega i2 = -1.Kõigi kompleksarvude hulka tähistatakse C. Def Kompleksarvu z = a + ib C korral nim arvu a R selle kompleksarvu reaalosax ja arvu b R nim selle kompleksarvu imaginaarosaks. Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui 1) on võrdsed nende reaalosad, 2) on võrdsed nende imaginaarosad. Algebraline kuju on kompleksarvu kujudest kõige levinum. Kuid on ka teisi esitusviise. Kompleksarve nim arvudex, sest nendega saab sooritada aritmeetilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist. Komar liitmine ja lahutamine on kõige otstarbekam teha algebralisel kujul. Def. Ko...
vastastikmõju potensiaalne energia Siseenergia keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojushulka arvutatakse valemiga Q=cm..t Kui keha pannakse liikuma talle rakendatud jõu mõjul, siis tehakse meh. tööd A=Fs cosa Tööd võib teha mistahes keha, näiteks gaas mis mõjudes jõuga kolvile paneb selle silindris liikuma A=Fs=pSs=p..V (gaasi töö isobaarilise protsessi valem)' TDI süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd Q=..U+A TDI süsteemi siseenergia muut selle üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga ..U=A1+Q SOOJUSMASIN
Jeesuse kuju (Christ the Redeemer) on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art deco skulptuur maailmas. Kogu monument on 38m kõrge, Jeesus ise on 30m kõrgune ning käte siruulatus on 28m. Jalamil on väike kabel ja vaateplatvormilt avaneb imeline vaade Rio de Janeirole, lahele, Ipanema ja Copacabana rannele ja Sugarloaf'i mäele. Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926-1931) ning põhiline raha saadi annetustest. Kuju on kujundanud brasiilane Heitor da Silva Cosa, kuid teostanud praentsuse skulptor Paul Landowski. Ametlikult pühitseti kuju 1931 aasta 12. oktoobril, ning see muutus brasiillaste soojuse sümboliks. Mäe tippu viib trepp, millel on 220 trepiastet, kuid saab ka minna tõstukiga. Jeesuse kuju on suur vaatamisväärsus ja väga kuulus koht ning kindlasti ka väga hea paik hingepuhastamiseks. Machu Picchu Machu Picchu ( vana mäetipp) avastati aastal 1911 arheoloogi Hiram Binghami poolt. 15
Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus asub väljasirutatud kätega Jeesus Kristuse kuju, mis on üks tuntumaid ja enim külastatud monumente/skulptuure maailmas. Raudbetoonist ja voolukivist valmistatud kuju on koos alusega 39,6 m pikk (ilma aluseta 30,1 m) ja 30 meetrit lai. Tema kaaluks on 635 tonni, Corcovado mäe kõrguseks 700 meetrit. Kristluse ja Rio de Janeiro sümboliks kujunenud skulptuuri kujundas brasiillane Heitor da Silva Cosa ja selle teostas prantuse skulptor Paul Landowski. Skulptuuri püstitamiseks kulus viis aastat (1926-1931) ja seda rahastati peamiselt annetustest. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931. Üle linna kõrguvat valgustatud kuju võib näha ka pimedas. Mäetippu sõidab rong. Rooma kolosseum Rooma kesklinnas asuv Colosseum pühitseti sisse 80. aastal sada päeva kestnud pidustustega. Kuni 405. aastani toimusid seal gladiaatorite võistlused, hiljem
Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Jeesuse kuju Christ the Redeemer on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art déco skulptuur maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Jalamile on püstitatud väike kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole, lahele, Sugarloaf'i mäele ning Copacabana ja Ipanema rannale. Kujundnud brasiillane Heitor da Silva Cosa, teostanud prantsuse skulptor Paul Landowski. Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926 1931) ning see toimus suuremalt jaolt annetuste toel. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931 ning väljasirutatud kätega lunastaja muutus brasiillaste soojuse sümboliks, kes avasüli külastajaid vastu võtavad. Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad.
Töö Elektriväljas A = Fs * cosa mehaanilise töö valem. A = qE*s saab arvutada tööd homogeenses väljas. (reaalsuses valem on kasutamatu, ei saa mõõta laengut, elektrivälja tugevust) Potentsiaalne väli töö ei sõltu trajektoori kujust.(tähtis on nihe) Potensiaal võime teha midagi, Potentsiaalne energia tekib vastastikmõjust. E jõud (fii) energia, töö W W (fii) = q näitab kui suur on mingis punktis energia (fii)= E*s Ekvipotensiaalpind samatasalised pinnad
Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Kristuse kuju on üks tuntumaid monumente ning suurim skulptuur maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Ta kaalub 635 tonni. Jalamile on püstitatud väike kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole, lahele, Sugarloaf'i mäele ning Copacabana ja Ipanema rannale. Kujundanud brasiillane Heitor da Silva Cosa, teostanud prantsuse skulptor Paul Landowski. Kuju on valmistatud tugevdatud betoonist ja voolukivist. Tema püstitamiseks kulus 5 aastat (1926 1931) ning see toimus suuremalt jaolt annetuste toel. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931. a. ning väljasirutatud kätega lunastaja muutus brasiillaste soojuse sümboliks, kes avasüli külastajaid vastu võtavad. Tänaseks on kuju
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
TRIGONOMEETRILISTE AVALDISTE LIHTSUSTAMINE. TÕESTA SAMASUSED. 2 cos 2 a 1 1 cos 2a 1 tan a 1. 2 tan a sin 2 a 2. 0 1 sin 2a 1 tan a 4 4 1 sin a cos a 4 4 2 1 sin a 1 sin a 3.. 4. 2 tan a cos a4 2 cos a 1 sin a 1 sin a sin a cos a 1 cos a cos 2a cos 3a 5. a =1 6. 2 cos a sin a cos a tan ...
la mujer y la mujer al hombre. La segunda, que el que verdaderamente ama es necesario que `se turbe con la dulzura del soberano deleite, que por el Hacedor de las cosas fue puesto, porque el linaje de los hombres `se perpetuase, sin lo cual perescería. Y no sólo en `la humana especie; mas en los pesces, en las bestias, en las aves, en las reptilias; y en `lo vegetativo algunas plantas han este respecto, si sin interposición de otra cosa en poca distancia de tierra están puestas, en que hay determinación de herbolarios y agricultores ser machos y hembras. ¿Qué dirás a esto, Pármeno? ¡Neciuelo; loquito, angélico, perlica, simplecico! ¿Lobitos en tal gestico? Llégate acá, putico, que no sabes nada del mundo ni de sus deleites. ¡Mas rabia mala me mate, si te llego a mí, aunque vieja! Que la voz tienes ronca, las barbas te apuntan. Mal sosegadilla debes tener la `punta de la barriga.
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...
Jeesuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Jeesuse kuju Christ the Redeemer on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art déco skulptuur maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Jalamile on püstitatud väike kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole, lahele, Sugarloaf'i mäele ning Copacabana ja Ipanema rannale. Kujundnud brasiillane Heitor da Silva Cosa, teostanud prantsuse skulptor Paul Landowski. Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926 1931) ning see toimus suuremalt jaolt annetuste toel. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931 ning väljasirutatud kätega lunastaja muutus brasiillaste soojuse sümboliks, kes avasüli külastajaid vastu võtavad. Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad.
.. cuando en realidad no hay recompensas, no las recompensas que deseamos. La recompensa está en hacer, pero en actuar sin esperar nada a cambio... en hacer sin egoísmos. --Eso no lo he aprendido --añadió Catherine, con un suave susurro. Por un momento me confundió la palabra «castidad» pero recordé que la raíz significaba «puro», lo cual se refería a un estado muy diferente de la mera abstinencia sexual. --... No mimarse en exceso --continuó ella--. Cualquier cosa hecha en exceso... en exceso... ya lo comprenderás. En el fondo ya lo comprendes. --Hizo otra pausa. --Lo intento --dije. Luego decidí concentrarme en Catherine. Tal vez los Maestros aún no se hubieran retirado. --¿Qué puedo hacer para ayudar mejor a Catherine a superar sus miedos y ansiedades? ¿Y para que aprenda sus lecciones? ¿Es ésta la mejor manera o debería cambiar algo? ¿O dedicarme a un área específica? ¿Cómo puedo ayudarla mejor?
Kristuse kuju asub Rio de Janerios, Brasiilias Corcovado mäetipus. See on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art déco skulptuur maailas. Kuju kõrgus on 38 meetrit, Jeesus ise on 30 meetri kõrgune ja käte siruulatus on 28 meetrit. Jalamile on püstitatud kabel ning vaateplatvormi tipust avaneb lummav vaade Rio de Janerio lahele, Sugarloae'i mäele ning Copacabana ja Ipanema rannale. Kuju autor on brasiillane Heitor da Silva Cosa, kes mõtles välja kujunduse. Toestas aga prantsuse skulptor Paul Landowski. Kuju ehitati aastatel 1926-1931 ning raha saadi peamiselt annetustest. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931 ning väljasirutatud kätega lunastaja muutus brasiillaste soojuse sümboliks, kes avasüli külastajaid vastu võtavad. Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad.
.. + p = const 1 2 10 m v + m v + ... + m v = m v + m v + ... + m v 1 1 2 2 n n 1 1 2 2 n n Jõuimpulss on võrdne keha impulsi muuduga. Ft = Dmv · MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. · TÖÖ on võrdeline kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö tähis on A, ühik 1J A = Fs cosa A mehaaniline töö 1J F jõud 1N s läbitud teepikkus 1m (Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcosa. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa positiivne töö. Kui jõud takistab liikumist või mõjub nürinurga all, nimetatakse tööd negatiivseks - hõõrdejõud.) 20
6 1.3.2. 1.3.3. Õu ja potentsiaalse energia vaheline seos potentsiaalses jõuväljas: Potentsiaalse energia kaudu on võimalik arvutada kehale mõjuvat konservatiivset jõudu. Vastava seose leidmiseks arvutame tööd elementaarnihkel (Joon. 17). Seda teeme kahel viisil - jõu ja potentsiaalse energia muudu kaudu. Elementaarnihkel ds jõu suurus ja suund praktiliselt ei muutu. Saame kasutada valemit: A = F ds cosa = Fsds . Tööd teeb ainult nihkesuunaline jõu komponent F s (Joon. 17). Teisest küljest võime sama tööd arvutada nihkel ds esineva keha potentsiaalse energia muudu dW p kaudu: A = -dWp Nii saame: Fsds=-dWp -dWp F
sí fuera de sí; para sí; yo sí lo sé; por sí o por no si si no llueve, iré a la casa; si pudiera elegir; por si acaso; no sé si lo hará muy muy de moda; muy a su gusto; muy hecho par de par en par; sin par; a la par; a par es; al par ahora hasta ahora; desde ahora en adelante; ahora mismo; ahora bien; ahora que ahí de ahí se deduce; por ahí, por ahí; ahí esta la cosa allá mas allá; muy allá; el más allá allí allí mismo; allí está tal con tal que tal; tal cual tal; modo de modo que; del mismo modo; de todos modos; de ningún modo bien bastante bien; bien contento; más bien; no bien poco de poco tiempo acá; por poco que sea; un poco de así así sea; así como; así ... así; así y todo; así pues; así, ¿vamos juntos?
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
» Ta viskas kähku õlale oma nahkvoodriga hõlmiku, haaras maast mütsi ja läks ahastades välja. Ta läks mööda Harpe'i tänavat Vanalinna poole. Muchette'i tänavast mööda minnes kõditas ta haistmismeelt tiirlevailt praevarrastelt tõusev tore praetud liha lõhn ja ta heitis ihaleva pilgu tohutu suurele praeköö-gile, mis kunagi frantsiskaanilt Calatagironelt välja meelitas sellise pateetilise hüüde: «Veramente, queste 252 rôtisserie sono cosa stupenda!» Jehanil polnud aga raha ja sügavalt ohates kadus ta Petit- Chatelet' väravasse, selle päratu suure massiivsete tornide kuus-tahuka alla, mis kaitses sissekäiku Vanalinna. Ta ei võtnud endale niigi palju aega, et nagu see kombeks oli, möödaminnes visata kivi Perrinet Le Clerc'i * ausamba pihta, kes Charles VI ajal Pariisi inglastele oli loovutanud, süütegu, mida ta kuju kolmesaja aasta jooksul oma lõhkilöödud ja poriga määritud näoga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
