Ka seda jõudu nimetatakse keha kaaluks. 12. Mehaaniline töö Jääva jõu F tööks A nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub selle jõu ja nihke s moodulite ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega: A = Fs cos . Sellest valemist on näha, et töö on skalaarne suurus ja et see võib olla positiivse ja negatiivse väärtusega, sõltuvalt nurga suurusest. Kui vektorite F ja s vaheline nurk on väiksem kui 90o, siis on jõu F töö positiivne (joonisel ülemine). Kui aga 90o < 180o, siis on jõu F töö väärtus negatiivne 17...
toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
Tegelikud mõõtmistulemused Asend I, R=75 Asend II, R=82 U I P U I P 16,6 0,22 3,75 18,6 0,225 4,375 28 0,375 10,625 29,2 0,36 10,625 41,4 0,555 23,125 41,2 0,51 21,25 52 0,7 35,625 52 0,64 33,125 Arvutus tulemused kui Cos =1 Asend I, R=75 Asend II, R=82 P P 3,652 4,185 10,5 10,512 22,977 21,012 36,4 33,28 SKEEM Mõõdetud ja arvutuslike võimsuste erinevus % R=75 2,6 R=82...
41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Töö ja potentsiaalne energia on seotud A = F s = F s cos = Fs s A = -W p Fs s = -W p W p Fs = - s 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 m v1 = m v1 + m v2 m v1 m v1 m v2 2 2 2 2 = 2 + 2 43...
Sellega on jõu projektsioonid Fx , Fy ja Fz leitud. Kogujõud moodulilt on siis 2 2 2 F = Fx + Fy + Fz (3.2) jõu F suunakoosinused on Fx Fy Fz cos = ; cos = ; cos = (3.3) F F F Valemid (3.2) ja (3.3) määravad punktile mõjuva jõu täielikult, nii suuruselt kui ka suunalt. Mõnikord on aga kasulikum põhiseaduse vektorvõrrandi (2.1) projekteerida mitte Descartes'i telgedele, vaid hoopis loomulikele telgedele t, n ja b. Seda nn loomulikku teljestikku oleme vaadelnud juba kinemaatika osas. Siin t-telg on...
18) alumist võrrandit 2 korda t y = sin 2 t y = sin dt + C3 2 t y = -2 cos + C3 2 Integreerimiskonstandi C3 leidmisel arvestame, et y (0) = y 0 = v0 y = 0 . Hetkel t=0 saame seetõttu 0 = -2 1 + C3 millest C3 = 2 . Seega t y = 2 - 2cos 2 t...
a,b= kaatetid c= hüpotenuus +=90° =90°- või =90°- c2=a2+b2 c=a2+b2 a=c2-b2 b=c2-a2 Kolmnurga pindala: S=a*b/2 Teravnurga siinus on vastaskaateti ja Trigonomeetrilised funktsioonid: hüpotenuusi suhe(jagatis) sin=a/c sin=b/c Teravnurga kosinus on lähiskaateti ja cos=b/c cos=a/c hüpotenuusi suhe(jagatis) tan=a/c tan=b/a Teravnurga tangens on vastaskaateti ja lähiskaateti suhe(jagatis) Nurki mõõdame kraadides: 1° 1°= 60'( minutit) 1'(min)= 60"(sekund) Mittetäisnurkse kolmnurg...
y 3 3 3 3 z 4 2 4 4 2x 3 3 b-e cos y y y= x 2 +a 2 - log 5 4 5 5 1 1 z=sin( ax)+ +asin 2 x2 +cos2 3 ax+2,6 ab a+b 6 3 6 1...
1) Leidke funktsiooni nullkohad ja muutumispiirkond. 2) Joonistage funktsiooni graafik. 3) Kasutades saadud graafikut, leidke a) funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkond; b) argumendi x väärtused, mille korral y 1. II Antud on funktsioon y 0,5 cos x lõigul 0;2 . 1) Leidke funktsiooni nullkohad ja muutumispiirkond. 2) Joonistage funktsiooni graafik. 3) Kasutades saadud graafikut, leidke a) funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkond; 1 b) argumendi x väärtused, mille korral y . 4...
FÜÜSIKA TÖÖ JA ENERGIA JA PERIOODILISED LIIKUMISED Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub A = Fs·cos , kus A=töö 1J; F=jõud 1N; s= nihe 1m, cos =nurk Võimsus Võimsus on töö tegemise aeg , kus N=vöimsus 1W; A=töö 1J; t=aeg 1s Kineetiline energia Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas....
sin sin sin Koosinusteoreem: kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud nende külgede kahekordne korrutis samade külgede vahelise nurga koosinusega ehk a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos , b 2 = a 2 + c 2 - 2ac cos , c 2 = a 2 + b 2 - 2ab cos . Kolmnurga pindala arvutamise valemid: ah 1) S = ( h on kolmnurga küljele a tõmmatud kõrgus); 2 1 2) S = ab sin ; 2 1 3) Heroni valem: S = p ( p - a )( p - b )( p - c ) , kus p = ( a + b + c) ; 2 4) S = pr ; abc 5) S = ;...
Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on...
välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB...
Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt Funktsioonid Karakteristikud Funktsioonide variandid (valida õppemärkmiku viimase numbri 0 cos x 5 2 x x 2 sin( x + 1) 3 + cos a F1 = ln(x 2 + 3) + cos 2 x 2 F1 = 3 x +x +3 x 2 x 2 sin -3 sin x> a 3 cos2 2 x 2 sin x + 1 x...
OK OK 2 4 y z 3 3 3 2 b-e 2x cos y 3 2 2 2 y 4 2 1 y= x +a 2 - log 1 z=sin( ax)+ +asin x +cos 5 4 3 ax+2,6 ab a+b 6 3 2 y= 3a-4x 4 3 2 3...
[ ] F [N] G [ ] F0 N [ ] FS N F [N ] N FR[ N ] FT [ N ] Fr [ N ] M i [Nm] F y [N ] Fz [ N ] sin cos FG = pGA F0 =m0a0 F N =F S *sin FT =F S *sin(+ ) M i=F Tr F z =F r *cos +F 0 a 0=r 2 ( cos + *cos2 ) F S =( F G-F 0 )/cos F R=F S *cos(+ ) Fr =mrr2 F y= Fr *sin...
AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
4,0 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 4,2 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 4,4 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 4,6 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 4,8 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 5,0 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 us funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + da sama lõigu jaoks variandiga alguse, sammu ja punktide arvu (k) x le-objektina 2007-s). Lõigu 3 cos + 5 cos 2 x x a kut. F 1= 3 x 2 x 2sin -3 sin x >a 2 5 x + 2 3 cos x F 2 = 4 cos...
2 4 2 1 y z 3 3 3 3 3 3 2 b-e 2x cos y 2 2 2 y 4 2 4 4 1 y= x +a - log 2 z=sin( ax)+ +asin x +cos 5 4 5 5 3 ax+2,6 1 ab a+b 6 3 6 1 3a-4x 4 3 2 3 3 2 2...