· impeerium Tsiviilõiguse kogumik Justinianuse ajal 19 Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum · 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583 · ius civile ius gentium ius (Gothofredus) naturale · Institutiones (533) · ius civile ius honorarium · Digesta seu Pandectae (530-533) · Codex Iustinianus (529) Magistraadid · magistratus honores, Codex Iustinianus · cursus honorum: · 529 pKr pole säilinud quaestor · 534 pKr uus redaktsioon tribunus plebis
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
- !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: - Balti eraseadus - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus Paragrahv 1.
kadumiseni 6. saj. keskpaik - 7. saj. I pool Perioodi tähtsaim sündmus oli CIC koostamine, millele järgnes selle tõlkimine kreeka keelde. Ladina originaalid sattusid pärast Justinianuse surma unustusse. CIC ühtlustas õppetöö, olles ise nii programm kui õpitav seadus. CIC baasil ilmusid õiguskoolide professorite kommentaarid, mis avaldati üliõpilaste poolt kirjapandud tekstidena. Justinianuse Novellides toimus ühelt poolt ius civile ja ius honorariumi harmoniseerimine (näit pärimisõiguses), teiselt poolt aga uute õigusnormide loomine. Viimane oli silmatorkav eriti avalikus õiguses (kohtukorraldus, religiooniga seotud normid). Justinianuse surma järel toimus õiguskirjanduse mandumine Kirikuõigus Kirikuõigus areng sel perioodil jätkus, küll teatud ajalise hilinemisega võrreldes ilmaliku õigusega. Justinianus inkorporeeris seni peetud 4 oikumeenilise kirikukogu otsused, s.t. kogu senise kirikuõiguse CIC, s.t
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus? tsiviilõiguse mõiste reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest, kasutusel oli ius civile. Ius civile sisu oli siiski teine võrreldes tänapäeva tsiviilõiguse tähendusega. Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrduse printsiibil. tsiviilõigus objektiivses tähenduses õigusnormide kogum, millega reguleeritakse isikute vahelisi
hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
rajatud igavese õiguse ideele Wolff – ei ole olemas ühtegi õigust ilma moraalse kohustuseta, kaasasündinud inimõigused ja kohustused, need on kõigile inimestele samased. Inimesed on loomult vabad – kellelgil ei ole õigus teist in käskida. Lodusõigus põhineb puhtal mõistusel ja moodustab enesest moraali süsteemi. Loodusõigusel põhinevad suured kodifikatsioonid 18 saj-l: Baier, Preisi, Austria, Prantsuse revolutsiooni tulemusena Code Civile . Kõiki loodusõiguslikke õpetusi tuleb vaadelda vastavalt valitsevale absolutismile – kõik on suunatud selle piiramisele ja ratsionaliseerimisele 12. ÕIGUS KUI RAHVA ÜLDISE TAHTE VÄLJEND Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – vaatleb in olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed loomisele vaba otsustavusega on kaasa aidanud ning see vaba otsustus enenst moodustab
¤ inimeste loodud õiguse abil, mis on üks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus;
Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused; 3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused Skolastika – katoliku teoloogia. Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui raamid ületati, ei olnud ilmalik seadus kohustuslik ja kui positiivne õigus vaikis, võidi saada vastus ius naturalelt Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt: 1. Igavene õigus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused 2
Asjad": territoorium, meri, kosmos, keskkond Isikutele kuuluvad asjad ja õigused: kultuuriväärtused, autoriõigus "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed "Tehingud": kauplemistingimused, laenud (74-81) Eraõigus tegeleb isikutevaheliste suhete reguleerimisega. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus, eriosa moodustavad õigusvaldkonnad nagu: rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Tsiviilõigus Tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile, moodustades eraõiguse kõige suurema osa. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. 74. Tsiviilõigus jaguneb: objektiivne tsiviilõigus subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega võrdsuse põhimõtet silmas pidades.
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
ii. Erinevad rahvusvahelised kohtud Jõu kasutamine c. Agressioon d. Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus e. Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve f. Universaalne ja regionaalne julgeolek Diplomaatia, selle garantiid 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. Tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile, moodustades eraõiguse kõige suurema osa. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõigus jaguneb: - objektiivne tsiviilõigus - subjektiivne tsiviilõigus. · Objektiivne tsiviilõigus on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega võrdsuse põhimõtet silmas pidades.
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
maksuõigus, protsessiõigus (sh ka tsiviilprotsessiõigus) Eraõiguse hulka kuuluvad: tsiviilõigus, äriõigus(ühinguõigus), intellektuaalse omandi õigus(autoriõigus, patendiõigus), rahvusvaheline eraõigus. On seadusi, mis sisaldavad puhtalt avalik-õiguslikke õigusnorme või puhtalt eraõiguslikke norme. On ka seadusi mis sisaldavad nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke norme. 1.2 Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. Neid nim ka tsiviilõiguse kolmeks vaalaks. Isikud ehk subjektid, asjad ehk
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
põhjal varajaste loomuõiguse käsitluste hulka. P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga palju erinevaid käsitusi. Sillaks antiikaja mõtte ja keskaegsete käsituste vahel on Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal); 2) loomulik õigus (kogu õigust ning moraalset täiuslikkust hoomab vaid Jumal, looduse olenditest suudab enim hoomata inimene - see osake ongi loomulik õigus,
TEEMA 2. PÕHIMÕISTED: Riigi tekke teooriad: Platoni kontseptsioon riigist, riigi tekke Aristotelese teooria, patriarhaalsed teooriad, teoloogilised teooriad, ühiskondliku lepingu teooriad, psühholoogilised teooriad, vägivallateooriad; demokraatia, aristokraatia, monarhia; sise- ning välisjulgeolek; timokraatia, oligarhia, türannia; riigi organisatsioonilised tasandid; impeerium; vabariiklus; kodanikud, võõrad (välismaalased); civitas Romanus; ius civile, praetor peregrinus; selle maa tavad; maapealne riik, taevariik; maailmariik (suurimpeerium); kosmopoliitilised teooriad; ühiskondlik kokkulepe ehk ühiskondlik leping; kõikide sõda kõikide vastu; riigipea; rahvas; kõrgema riigivõimu allikas; konstitutsioonid ehk põhiseadused; riik kui eriline organisatsioon; karismaatiline isiksus; riigi poliitiline süsteem; korra tagamise spetsiaalne organisatsioon; sunniaparaat; sise- ja välisfunktsioon.
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
kollektiivsest võimust (Salus populi suprema lex esto - rahva hüve (olgu) kõrgeim seadus), riik on eetilistel eesmärkidel loodud moraalne kogukond (st toimib vastavalt looduses antud normidele), kuid riik ei põhine mitte inimloomusel, hüve taotlemisel, vaid seadustel. Õige ja seaduslik poliitiline võim on rahva võim, riiki peab valitsema vastavalt seadustele on kahte liiki õigust ius gentium/naturale ja ius civile. Samas riik ja selle seadused alluvad alati Jumalale või moraalsele ja looduslikule seadusele. Riik toimib vastavalt looduses seatud normidele. 10 Selline väide on oma lihtsuses ja konkreetsuses loomulikult ka problemaatiline. Loomulikult tuleb keskaja läänemaailma poliitilisest mõtlemisest rääkida kui kristlikust poliitikafilosoofiast, kuid selle komponendid (käsitlus kahest riigist, inimese kaks kuuluvust, eemaldumine kunagisest kuldajast, valitsus peab ohjeldama inimese kurja
Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb