privileegina, et anda edasi oma uurimustööde tulemused kui töötava valemi kasulikuks ja intelligentseks eluks. Keskmisel mehel või naisel ei ole ei vajalikku aega ega treeningut, et koguda kokku ajastute kogemusest substantsi, millest arendada valgustunud isiklikku filosoofiat, ometi on selline isiklik filosoofia indiviidi mentaalsele ja vaimsele heaolule absoluutselt hädavajalik. Inimene on see mida ta mõtleb. Tema mentaalne hoiak on võti tema tegude koodile. Cicero kohaselt, on tsivilisatsiooni eesmärgiks tuua inimeste pere valgustunud ja kooperatiivsesse seisundisse. See üli ihaldatav seisund on võimalik ainult kui inimesed ise on valgustunud. Igas ajastus on mõttetargad ja prohvetid, filosoofid ning preestrid otsinud näite ja sõna abil, et inimkonda valgustatud elamise põhialustes harida ja inspireerida. Nende kangelaslikkude hingede elud on jäädvustatud iga rahvuse pühakirjadesse ja klassikatesse ning
Üks kõige suuremaid ja uhkemaid amfiteatreid olid Colosseum. Plautus Plautus oli üks kõige kuulsamaid rooma näitekirjanikke. Ta näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandusi. Ka näidendite tegelased olid kreeklased, aga et nad esindasid igapäevasest elus hästi teadaolevaid tüüpe, nagu näiteks ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid jne. Cicero Vabariigi ajal tõusis ratsanikuseisusest üheks kõige mõjuvõimsamaks oraatoriks Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti nii Caesari kui ka hiljem Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta ka lõpus tapeti. Vergilius Vergilius oli Augustuse aja üks kõige silmapaistvamaid poeete. Juba nooruses olid tal head suhted Augustuse pooldajatega, ning võitnud Macenase soosingu, pühendus ta kirjutamisele
moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga "amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav. (Tomson, 2000-2011) Machiavelli 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate sündmuste ning on ülimalt hinnatud ka tänapäeva poliitikas. Machiavellit võib lugeda erakordseks filosoofiks, kes on andnud nii uue suuna uusaja riigiteooriale, kui ka suutnud läbi oma reaalse
(Skeptstsism toimub hingerahu pärast.) Eklektikud Tekib ajal kui rooma , kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. Eklektik väljavälija. Roomlased olid praktilise kallakuga. Aleksandria elektritsism : Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskus. Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur. 2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud.
1.4 Autor CCC autoriks oli Johann Freiherr von Schwarzenberg (edaspidi JFS). JFS sündis 24. detsembril, 1463. aastal kuulsa Frangi suguvõsa esindajana ja suri 20. oktoobril, 1528. aastal Nürnbergis. JFS abikaasa oli krahvinna Kunigunde von Rieneck (surn. 1502). JFS harituse tase oli tavapärane e. sama mis tolle aja ülikute puhul omandada võis. JFS ei omanud algselt juriidilist haridust. Ta polnud õppinud isegi ladina keelt, kuid ta lasi endale tõlkida nii Cicero kui ka teiste tuntud ladina õpetlaste töid. Tõlkest saadud lihtsakoelise Saksa keele muutis ta aga ,,elegantseks". Sellise tegevusega oli ta oma aja teenäitaja tekitades uusi saksakeelseid sõnu ja mõnel juhul lausa ,,oma" keele. Samuti kirjutas satiirilisi ja didaktilisi luuletusi ja lühijutte, mis on samuti säilinud tänaseni. Noorusaastatel pühendus JFS lõbusale aja veetmisele ja prassimisele. Jõudnud täismeheikka kutsus viimase isa ta lõpuks korrale ning
kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles inimhinge põlluga, mis õige harimiseta vilja ei kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist
Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea- halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? On teooria, mille järgi reaalselt eksisteerib ainult inimene oma teadvusega, objektiivne
Skolastika-autoriteetidele toetuv,triviidium-Iastme e baasharidus(grammatika,retoorika,dialektika) Kvadriidium-aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika. Fakulteet-1445 tekkis trükikunst, pedell-ülikooli politsei ülem. Empiiriline õpetus-katsetele põhinev. 1445- Johannes Gutenberg-trükikunsti algus Ülikoolid ja teadus Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused
isikuna või arendab moraalseid voorusi, ja moraalselt vale, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. Eetika teooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika-süsteemist ehk eetikateooriast. Teole järgneb tulemus, mida hinnatakse kas hea, halb või neutraalne. Moraal Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme.Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis
instituut. Korduvad kujundid ning laused, mis moodustavad selle süsteemi ehk õiguse, pidid Serviuse arvates täiendama inimeste bioloogilist loomust ning kindlustama tsiviliseeritud kooselu huve ja väärtusi. Cicero on oma teoses Brutus Serviust ülistanud õigusteadusele kui teadusele alusepanijana ja pidanud teda paremaks juristiks kui nende ühist õpetajat Quintus Muciust. Serviuse süsteemi arendasid edasi tema rohked õpilased. Tuntuim neist on Trebatius, kellele Cicero pühendas oma teose Topica. Serviuse ning tema otseste õpilaste eluaega nimetatakse spetsiifiliselt klassikaliseks õigusteaduseks, mis lõpeb aastal 27 eKr. Klassikalist institutsionaalsel teoorial põhinevat õigusteadust kannavad edasi prokuliaanide koolkonda kuuluvad juristid. Klassikaline institutsionaalne õigusteadus põhines teaduslikul maailmavaatel, mille kohaselt kõik, millest inimene aru saab, sh õigus on vaba igasugusest jumalikkusest,
nagu nad päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
vaba meelega. Ta eksperimenteeris ulatuslikult nii teoreetiliste kui praktiliste teadmiste vallas, 4 alates tähtede teekonnast ja lõpetades lahingumanöövritega. Galileo oli küll mõistlik mees, aga ka vastuvõtliku meelega. Kurtisaanide seltskond pakkus talle suurt mõnu, eriti aga üks neist, Marina Gamba. Galileo ei abiellunud küll kunagi Cicero eeskujul uskus ta, et mees ei saa üheaegselt olla hea filosoof ja hea abikaasa -, kuid ta võttis Marina oma majja armukesena elama ning neil sündis kolm last. Isakohustused, lisaks sotsiaalsetele kohustustele ja teadusliku aparatuuri maksumusele, osutusid tema ebapiisava sissetuleku juures kõikeneelavaks mustaks auguks. Kuigi tema palk koguaeg tõusis, oli Galileo pidevalt võlgades. Ükskord pidi ta ülikooli laekurilt kahe aasta palga ette välja võtma
Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN. Vergilius peateos eepos ,,Aeneis". Poeet. Cicero konsul ja riigimees.Suur kõnepidaja. Hinnatud antiikõpetlane. Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline põhjendus), keskmine stiik(naudingu pakkumine kuulajale), ülev stiik(emotsionaalne innustamine). Titus Livius ajaloolane. Kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates". Üksikasjaline riigi ajalugu. ' Caesar-riigimees ja väejuht
oma vanima vennaga.2 Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, aga kui poiss sai 12-aastaseks, läks Johni firma pankrotti. Ta ema, Mary Arden, oli aadliku ja maaomaniku tütar. Arvatakse, et kumbki Shakespeare vanematest ei osanud kirjutada. Shakespeare sai keskhariduse Stratfordi grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. Õpilastel tuli ka tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi. Vanemad õpilased pidid rääkima ainult ladina keeles, neile oli emakeele kasutamine keelatud. Tuginedes tolleaegsele õpetusele sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi tekste pähe õppima. Kuigi selline õpetus võib tunduda kurnav, oli sellel suur osa Shakespeare`i kujunemisel. Dramaturg sai grammatikakoolist treenitud mälu ning õppis hulganisti ladinakeelseid tsitaate, mida
· G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat. · Kirjutas mitme antiikfilosoofi (Aristotelese, Cicero jt) ning oma eelkäijate (Dante, Petrarca, Boccaccio) eluloo ja Firenze ajaloo. · Püüdis hinnata allikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid. · Oma teostes moraali käsitlemine, hariduse ja kasvatuse tähtsustamine, kasvatus peaks olema nii vaimne kui ka füüsiline. · Rõhutab ka naiste haridust. Lorenze Valla · Kriitiline mõtleja, keda peetakse õigustatult ka ajalooallikate kriitika rajajaks. · Sündinud roomas 1407
Nt tegematuks tehtud teod, õnnega õnnestatud õnnelikud Kumulatsioon ehk kuhjum sama tähenduspiiri sõnade massiivne kogum. Nt. Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega .... (J. Kross) Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. Nt ,,O tempora, o mores!" hüüatas Cicero. Retooriline pöördumine ehk poeetiline üte, tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Nt. ,,Otsus, mille te teete, tulgu aidaku kõik jumalad" neile kasuks," lõpetab Demosthenes oma filipika. Retooriline küsimus on stiilivõttena esitatud küsimus, millele ei oodata vastust. L. Meri küsib oma kõnes Saksamaa taasühinemise 5. aastal: ,,Ja kui ma täna kuulen, kuidas nii mõnigi poliitik väidab, et Euroopa taasühinemine on liiga kulukas, siis küsin
mugandamine. Teor. teaduse js filofoofia alal roomlased kehvad. Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet
Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466
tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid; välisilme kreekapärane; näitemängud Kreeka komöödiate mugandused; näidendite tegelased kreeklased · Romulus rajas Rooma linna; kaksikvend Remus · Cicero - (kordamislehelt) · Augustus Caesari kasupoeg · Maecenas (kordamislehelt; ka Vergilius ja Titus Livius)
linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka
enesetapjad, vägivallatsejad VIII kupeldajad, silmakirjatsejad, vargad, võltsijad, altkäemaksuvõtjad IX reeturid. Purgatoorium - rahu, vaikus, ainus koht selles teosed, kus inimesed arenevad, 7 pattu nõuavad puhastamist: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine, liiderlikkus. Paradiis - Beatrice endine armastajad ja teoloogilise tarkuse esindaja, seitse taevast Francesco Petrarca (1304-1374) Itaalia suurim lüürik (sonett); vastuoluline isiksus; Cicero isa, Vergilius vend. Looming: ladinakeelsed teosed: poeem "Africa"(1342) roomlaste võit Kartaago üle, 9 laulu, lõpetamata, 12 ekloogi (1346-1356), "Kuulsatest meestest" (1333) (Makedoonia Aleksander, Hannibal jt), päevik "Maailmapõlgusest"(1343) dialoog Püha Augustinuse ja Petrarca vahel. Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni,
Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks
Tema tragöödiad olid Kreeka ainelised, Kreeka müütidest võetud. Nt. ,,Oidipus", ,,Medea". Rooma Proosa Rooma kirjanduse kõige algupäraseim liik on proosa, mis langeb eelkõige kuldsesse ajajärku (80-40 eKr.). Varasemast Rooma ajast on tuntuim esindaja väljapaistev riigimees Marcus Cato. Teda tuntakse eelkõige kui kuulsat kõnemeest ja entsüklopeediliste teoste autorit. Samuti võitles ta liigse Kreeka leviku eest. Rooma proosat esindavad kõrgaastatel kaks väga tuntud nime: Cicero, Caecar. Cicero (106-43 eKr.) õppis õigusteadust ja filosoofiat, pidas erinevaid riigiameteid. Tänapäeval tuntakse teda eelkõige kui head kõnemeest. Tänapäevani on säilinud temalt kõnesid ja filosoofilisi teoseid. Nt. ,,Cato Vanem vanadusest". Tema kõnesid iseloomustab teravmeelsus, rikkalikud teadmised, oskus viia kuulajat soovitud meeleollu. Tema teostest võiks veel mainida ,,Parimat liiki kõnemeestest", ,,Kõnemehest". Tema teosed aitavad mõista vanade roomlaste maailmavaadet.
Eesti vanasõna Enne avalikku esinemist on kõneleja tavaliselt pingeolukorras. Kuulajate reageeringut ei suuda ka kogenud kõnelejad päris täpselt ennustada ning ebaõnnestumise eest ei ole keegi kaitstud. Väike pinge enne kõne algust on normaalne ning see tuleb enese kasuks pöörata, kuna stress tähendab organismi kõrgendatud valmisolekut keerulistes olukordades toime tulla. ,,Harjutamine on parim õpetaja," on öelnud kuulus Vana-Rooma kõnemees Cicero. On vaja arvestada ka tugeva stressiolukorra ja närvipingega ning kindlustada end võimaliku ebaõnnestumise vastu. * Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõne algusele. See peaks olema nii selge, et kõneleja ei väärataks ka väga tugeva hirmutunde korral. Kui esimesed laused õnnestuvad, siis pinge langeb, kõneleja saab julgust omaenese häälest ja loodetavasti ka tähelepanelikult kuulama asunud publikust. Siis saab jätkata juba tunduvalt enesekindlamalt.
(patriitsid ja rikkad plebeid) ning varatud kodanikud.Rooma saadikud olid saadetud Kreekasse tutvuma sealse seadusandlusega, eelkõige Soloni seadustega. Seisukoha, et riik ja võim rajanevad avalikul õigusel, formuleeris esmakordselt Rooma riigimees ja kirjanik Cicero (106-43 eKr..).Riik tähendab eelkõige üldist õigust õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi (Res publica) ning erineb kodanike eraasjast. Riigi ülesandeks Cicero arvates kodanike õiguste ja huvide kaitsmine = salus populi suprema lex, rahva hüve olgu kõrgeim seadus. Cicero pidas riikliku võimu allikaks õigust, mille aluseks on omakorda looduses valitsev loomulik kord. 1.2 Poliitilised ideed keskajal Hilis-Rooma riigis, keskriigi ajastul, sulas antiikajastu riigi- ja õiguskäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega, mille kohaselt on Jumal maailma ja inimese looja, tema seadused aga inimese ja ühiskonnnaelu korralduse aluseks
inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Õiguse ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Riik sekkus õigusrikkumisega seotud asjaolude ja õigusrikkuja välja selgitamisse, kui seda nõudis kannatanu. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sealhulgas tabusid. Tabu on
Kuna keldid ise ei kasutanud kirja, on Caesari jt kirjapandu ühepoolne ülevaade sündmustest. Roomlased ei pidanud kelte kultuurseks rahvaks ja ei tundud vajadust nende kohta midagi lähemalt uurida. Druiidide kohta: Peamiselt kirjalikud allikad, jaotatakse Poseidoniose ja Aleksandria traditsiooniks: · Poseidoniose traditsioon kreeklase Poseidoniose andmeid kasutasid Caesar, Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid. · Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios · Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad ainult druidismi Iirimaal. Kõige vanemad keltide materiaalse kultuuri leiud, alates hilispronksiajast (12001000; 1000800 eKr)
Kirjutas lugejale, kes on haritum, eliidist. Q on luuletaja. Eepiline poeem ,,Annales" keskendub Rooma ajaloole, kus on poetiseeritud, rikastab luulet. Homeros olevat talle end ilmutanud ja on nüüd enda meelest Rooma Homeros. Roomas esikohal satiiriline värss, siis E loobub sellest. Kirjuttab heksameetrites. Kirjutab didaktilisi teoseid, kus tutvustab Kreeka teaduse saavutusi. Q loob n-ö kirjandusliku koolkonna. Iseloomusta Cicero retoorilist proosat. Millised on Cicero nõudmised kõnele ja kõnemehele? Kuldaeg diktatuuriajastu, meie aja algus. uue perioodi algataja. (106-43). anarhiline ajajärk lõppeb, algab kuldne periood (81-43) Roomlane, kuid mitte eliidist pärit, ta oli kõnepidaja, riigimees, kirjanik. Retooriline proosa on tema ala. Õpetab kuidas kõnesid pidada. Edev. Latras palju. 44-43 ütles Marcus Antoniuse vastu, kes lasi Cicero maha lüüa.
iseennast ületada. Möödunu suhtes ollakse irooniliselt meelestatud ning vaadatakse tuleviku poole. Modernistlikule tekstile on tüüpiline elitaarsus – autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Sageli on sellised tekstid nauditavad vaid intellektuaalsele lugejale. 37. Mis on palimpsest? Palimpsest tähendab pärgamendilehte või papüüruserulli, millelt on sinna esialgselt kirjutatud tekst maha kraabitud või kustutatud ja uus peale kirjutatud. nt. Cicero „De Republica“ on säilinud palimpsestina, millele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate dei“. 38. Nimetage barokk-kirjanduse iseloomulikke jooni. Barokk-kirjandust võib nimetada dünaamilis-pateetiliseks. See on rajatud tugevatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahet, näilikku ja tegelikku jne. Stiil on tihti dramaatiline ja ülepingutatud, kaldutakse äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste kirjeldamisel.
V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse arvates? V: jah 8
Maarjamaaks.1202. asutas piiskop Albert vaimuliku rüütliordu, et paganate maal ristiga ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Kristlased ja Rooma riik Allikad - arheoloogilised mälestised, antiikautorite teosed (Cato, Varro, Plinius Vanem, Ovidius, Cicero, Plutarchos, Titus Livius jt), aga ka varakristlike apologeetide polemiseerivad teosed. Indoeurooplaste sissetung Itaaliasse umb. 1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2
14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul. Saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste
Valitsusvormina eelistab ta valgustatud monarhiat. Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest. Temast sai Makedoonia vastane juht, võitles ka Philippost pooldava Isokratese vastu. Temast on säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes 40. Olulisemaks neist võib pidada Makedoonia kuninga Philippos II vastu peetud kõnede seeriat. Tema süüdistuskõnedele andis Cicero nimeks flipika. Aratos Aratos oli hellenismiaja kirjanik. Ta kirjutas teoseid meditsiinist, astronoomiast ja Homerose Odüsseia kommentaari ning avaldas hümne, eleegiaid, epigramme. Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas
· 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused · 431-404 eKr Peloponnesose sõda · 399 eKr Sokratese hukkamine · 387 eKr Platoni akadeemia Kreeka ja Rooma · 384-431 eKr Aristoteles · Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned · 323 eKr Aleksander Suure surm · 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints · 106-143 eKr Cicero · Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat
Et selline võim ei kesta kaua. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Kuigi julmusega võib kaasneda hukkamõist, ei tuleks sellest siiski hoolida, sest lõpuks kujuneks see välja halastavamaks kui liigne halastus. 6. Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus? Aususega ei saa suuri asju korda saata. Need valitsejad, kes on aususe tahaplaanile jätnud, on paremini valitsemisega hakkama saanud. 7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Rebane-See valitseja, kes on nn. ``rebane`` on näiliselt hea, kuid tegelikkuses häid omadusi ei oma. Selline valitseja on inimestega manipuleeriv ning saavutab sellega edu. Lõvi- ei suuda end kaitsta püüniste eest ehk valitseja ei oska ette näha, et ta enda antud lubaduse järgimine võib pöörduda tema enese vastu ja seega ei tohiks ta
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Vabariigi lõpus väga massiline. Püüti seadustega kitsendada. Kui mees tahtis naisest lahutada, siis piisas mehel öelda: tuas res abito/habeto- võta oma asjad. Selle lausega abielu ei kehtinud. Alati oldi ümbritsetud teistest inimestest. Pidi olema avalikult välja öeldud. Tuas res- naise oma kaasavara. See võis olla raha või maaomand. Põhiline rikkus oli maaomand või kinnisvara. Naine võttis lahutusega selle kaasa. Kui mees oli raisanud naise kaasavara, pidi tagasi maksma. Cicero lahutas I naisest ja tal oli probleeme kaasavara tagasimaksmisega. Kuigi naisel oli sekundaarne roll perekonnas, nimi peegeldas gens´i kuuluvust. Samal ajal kui rooma noormehest sai pater familias, siis temal kadus side oma endise perekonnaga, ka õdede ja vendadega, naisel aga ei kadunud kunagi. Abielu sai lahutada hiljem ka ühepoolselt, seda pidi avalikult väljendama. Lahutuste suur arv näitab, et abielu oli ainult leping. Seksuaalne väljund oli avaram kui abielu piires
rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsuses. Seepärast pöörati suurt tähelepanu kõnekunstile. Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed - oraatorid - meelsasti kreeka eeskujusid. Käidi Kreekast sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma kõnemeeste seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero (loomingulise tegevuse periood 70-43 eKr). Kuulsuse saavutas ta just oma kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku korra kirglik pooldaja, mis viis ta vastuollu kõigepealt Caesariga ja seejärel Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti. Suur osa Cicero kõnedest on säilinud tänapäevani. Ta paistis silma meisterliku keelekasutusega ning ta oli oma kõnedes seadnud eesmärgiks
asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia. · Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid · Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. summa
näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
· Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon · Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. · Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. · Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. · Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus
nii rasked ja vaevalised, kui pealtnäha paistis, siis kaob ka pinev ärevus. Seneca ei hoolinud põrmugi maistest keerdkäikudest: ,,Mina ei ole kunagi saatust usaldanud, ka siis mitte, kui ta näis rahumeeldena. Kõik, mis ta mulle üliheldelt kokku tõi: raha, ametid, soosingu, panin ma sinna, kust ta nad ilma mind häirimata tagasi nõuda sai. Olen hoidnud tema annid endast kaugel: seetõttu viis ta nad ära, kiskumata neid mu küljest." Alati on arvatud, et mõistus on midagi ülimat. Cicero lausus kord nii: ,,Pole teist nii sulnist tegevust kui teadmiste omandamine; teadmisi omandada tähendab veel selles maailmas viibides õppida tundma mateeria lõpmatust, looduse, taeva ja maa ja mere suursugusust. Teadmised on meile õpetanud vagadust, mõõdukust ja südamesuurust; teadmised rebivad meie hinge pimedusest välja ning näitavad talle kõiksugu asju, kõrgeid ja madalaid, esimesi ja viimaseid, ja kõike, mis nende vahele jääb; teadmised varustavad meid kõigega, mida on
Ius- 1)res 1.1) asjaõigus 1.2)võlaõigus 1.3)pärimisõigus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1õigusvõime 2.1.2teovõime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria Rooma tsiviilprotsess · Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepinguid · Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust · Põhimõisted- action- hagi, nõue, actor- hageja, reus- kostja · Cicero kohtukõned(nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu)- uus rooma kirjanduse antoloogia Printsiibid rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel · Kohtuniku erapooletus(pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus) · Pooled valitsesid protsessikäigu üle(pooled otsustasid, mida ette kanakse, mis on vaieldavad puntkid, kohtunik otsustas vaid nende üle) · Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
kentaur) jõulisust ja ausust lõvi poolt ning kavalust, kuid füüsilist nõrkust rebaselt. Ideaalis tuleb mõlema häid külgi vastavas olukorras õigesti kasutada. Juhi üks läbivamaid oskusi on ka tegelikult panna teisi inimesi enda asemel asju tegema, mis meeldivad ei tundu. Ka neid, mida lihtsalt ei jõua, ei viitsi või millega liigne tähelepanu võib tekkida. 7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Valitseja kui ,,rebane" nagu eelmises punktiski mainitud, oskab hoiduda püünistest, kuid mitte hundikarjast, ,,lõvi" aga hundikarjast kuid mitte püünistest. Sama ka inimloomusega, kuid osates mõelda ja analüüsida olukordi saab kasutada mõlemate loomade instinktidel põhinevaid kavalusi
· Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate
Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted on määratud pere, riigi ja keelega. Voorus on kõige armastusväärsem, mistõttu armastabki sõber oma sõbras isamaad. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber. Riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba nagu sõbralegi ei soovita halba.
Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus kasutas kreeka päritolu näidendeid, ent lisas miljööse ka rooma elunähtusi. Kreeklasi võis ju segamatult mõnitada. Tertentius võtti samuti eeskuju kreeka komöödiatest (nt Menandroselt). Plautus on inspireerinud Shakespeare'i, Lope de Vega't, Moliere'i, Holbergi, Lessingit jt. Esimene teadaolev teatrietendus Eestis oli Terentiuse ,,Andria" 1529. aastal Tallinnas. 30. Iseloomustage kuldset ajajärku (proosa- 81-43, Cicero kõrgaeg, luule- 43 eKr- 14 pKr- Cicerost Augustuse surmani) rooma kirjanduses. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk ei tunne laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uduusus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
........................................................................ Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks isiksuseks. Temast on kirjutanud Plutarachos, Marcus Tullius Cicero, Gaius Svetonius Tranquillus. Lisaks oli ta ise antiikaja üks suurim sõja-ajaloolane. Temast on jäänud mitu põnevat ja sisukat sõja-ajaloolist ürikut. Tähtsaimad teosed on "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Viimane jäi kahjuks lõpetamata. Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
