Lahing Inglismaa pärast 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Alisumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas võitlust Hitleri vastu. Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi kõik hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda kõike välja pannes jätkata. 16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid
· Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea · Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik, välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946 · Erwin Rommel - juhatas 19401943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. · Neville Chamberlain- lepituspoliitika ajaja · Winston Churchill - hitleri vastane. osales mitmel Jalta Teherani jpt konverentsidel IIMSi ajal · Bernard Montgomery - Briti välimarssal (feldmarssal) ning üks olulisemaid liitlasvägede väejuhte II maailmasõja päevil. · Franklin Delano Roosevelt - Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel · Harry Truman - Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik, liitlasvägede ülemjuhataja IIMSi ajal
Moskva eesmärkidele aitas kaasa, et kõigis neis riikides olid kommunistid algusest peale enda kätte võtnud siseministri ametikoha, kusjuures juhiti ka julgeolekuorganeid. Neis riikides asuti juurutama nõukogulikku majandussüsteemi. See algas tööstuse riigistamisest. Neid enda alla allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 9.veeb.1964 pidas Stalin Moskvas kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. 5.märts 1946 andis Churchill Stalinile vastuse ja tõi seniste liitlaste vastuolud rahvusvahelise avalikkuse ette. Trumani doktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts C...
Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö ku...
uut Münchenit. H oli aga kindel, et Chamberlain ei astu sõtta Poola pärast, kuhu ta tungida ei tohtinud. H pidi arvestama, et pool Poolast läheb NSVL-le. H soovis teha In-ga lepingu, et kui ta saab Poola, siis piirab ta oma relvastumist. Pakkumine lükati tagasi. Lepitamise lõpp Lepitamispoliitika ei lõppenud ka siis, kui sõda oli juba alanud. Eesmär saada Sks-ga rahukokkuleppele püsis seni, kuni 1940. aastal sai Chamberlaini asemele peaministriks Churchill. USA kaldus samuti lepitamise poole, tehes diktaatoritele selliseid Müncheni stiilis järeleandmisi, mille üle isegi Chamberlain naeris. Alles Pr langemine lõpetas lepitamispoliitika.
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele, 5)õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu
kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab Eestis valida kohalikel omavalitsuse valimistel, Riigikogu valimistel ja Europarlamendi valimistel. Osades riikides valib rahvas ka presidenti, Eestis teeb seda aga Riigikogu või selleks kokku kutsutav valimiskogu. Demokraatia kohta on Winston Churchill hästi öelnud, et see on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja töötatud. Paremat on proovitud küll leida aga see pole õnnestunud. Demokraatia vastand on diktatuur, kus võim on ühe või vähese hulga inimeste käes. Head võrdlusmomenti kahe vormi vahel saab välja tuua 1920ndatest ja 30ndatest, kui demokraatlikud riigid olid näiteks Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa
Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976
. 1944 aastal algasid Punaarmee rünnakud põhja ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma.22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Teherani konverents toimus 1943 lõpul ja seal tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. 1945 veebruar toimus Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist
one of fourteen National parks in the United Kingdom. It lies entirely within Cumbria, and is one of England's few mountainous regions. All the land in England higher than three thousand feet above sea level lies within the National Park. The Lake District also contains Scafell Pike, the highest mountain in England. Blenheim Palace Designated a World Heritage Site in 1987. The birthplace of Winston Churchill, Blenheim Palace near Oxford is a perfectly preserved. 18th-century residence set in a 2,100-acre park landscaped by 'Capability' Brown. It's now the home of the 11th Duke of Marlborough. Bath Designated a World Heritage Site in 1987. Bath's importance to world heritage focuses on its remarkably well-preserved Roman remains and baths, which blend seamlessly with elegant 18th-century architecture. Bath is built on the site of England's only natural hot springs. It was the Romans who first
Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne) ...
Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Churchill. Ta lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda jätkata. Juuli 1940 andis Hitler käsu SB õhujõud purustada. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski peale jääda. Hitler oli saanud II maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Okt 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu p...
kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945
22.juuni 1941-Saksamaa tungib NSVL kallale. 7.dets 1941-Jaapan ründab Usa mereväebaasi Pearl Harboris ja kuulutab Usale sõja. Kolmikpakt tähendab kohustust üksteist igati toetada.See sõlmiti Berliinis 1940.a Saksamaa,Jaapani ja Itaalia vahel. Atlandi Harta on dokument , milles on sõnastatud sõja eesmärgid, sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, selles lubati taastada kõikide selles sõjas kaotanute iseseisvus.Hartale kirjutasid Churchill ja roosevelt(usa ja Suurb) Ühinenud rahvad on Washingtonis deklaratsioonile allakirjutanud ja nendega hiljem liitunud riigid. Ühinenud rahvaste deklaratsioon on 1942 Washingtonis 26 sõdiva riigi poolt allakirjutatud dokument, milles nad kohustusid kasutama võitluseks vaenlasriikide vastu kogu oma jõudu. ÜRO on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline
POSITSIONEERIMINE Brändide languse põhjused • Brändireklaami taandumine promotsiooniprogrammide ees • Informatiivse bändireklaami taandumine meelelahutusliku ees • Positsioneeriva kommunikatsiooni taandumine imidžikujundusliku kommunikatsiooni ees Trout & Partners Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks ERISTUMINE. “Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt.” J.Trout Kui see põhjus on olemas, siis tuleb see ka tarbijale “ära õpetada” e. jäädvustada see tema teadvusesse. Kaubad eristuvad, inimene eristab. • Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada ... • Eristamine on valiku langetamise eeldus. • Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent- pakkumisest erinevalt ja sihtturu pool...
kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks. *,,raudne eesriie"-1946.a Churchill, sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu * Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele. Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest. *tähesõdade programm-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks
Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman, John Lennon, … Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias), Hubbard (saientologist). Huvitavat Seitsmest viimasest USA presidendist on viis vasakukäelised: Gerald Ford, Ronald Reagan (pigem mõlemakäeline), George H. W. Bush, Bill
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada
o Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega · Sõda lõpetati Moskva rahuga o Soome säilitas iseseisvuse o Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine · Plaani koodnimetus Gelb (kollane) o Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist · Algas 10.05.1940 o Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale o Inglismaa peaministriks sai Winston Churchill · Nädalaga vallutati Holland o Mai lõpuks ka Belgia o Pariis langes 14.06 o Välksõda ehk Blitzkrieg · Dunkerque´i lahing ja päästeoperatsioon o 26.05-4.06.1940 o Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale o Sakslaste luure ei teadnud · 22.06 sõlmiti Compeigne´i rahu Lahing Britannia pärast · Erinevatel andmetel 10.07 - 17.09.1940 (ka 31.10)
Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj
30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Teherani konverents Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin . Stalinile tehti järelandmisi tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist. Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents Sõja lõpp 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. Saksamaa
Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai 1940 15. mai 1940 Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Holland kapituleerus Saksamaale. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 28. mai 1940 Belgia kapituleerus Saksamaale 10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega
Pidas kõige suuremaid lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini. Kallio Soome president 39-40 Ryti Soome president Talvesõja ja Jätkusõja ajal Mannerheim marssal, rootsi aadlik, vabamees. Soome vägede ülemjuhataja, 44-46 oli President Paasikivi Soome president aastatel 46-56. Ajas nn ,,paasikivi poliitikat", st, üritas säilitada häid suhteid NL-iga, seda ka sõnavabaduse hinnaga. Atlandi harta 14. august 1941 Roosevelt ja Churchill sõlmivad lepingu, mis sätestab, et riigid ei tohi taotleda pärast sõja lõppu uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahaste õigust valida endale ise valitsemisvorm ÜRO sai alguse 45 aasta koalitsiooniriikide konverentsil San Fransiscos. Selle eelkäiateks olid Atlandi harta nign 42. aasta Ühinenud rahvaste deklaratsioon. Lend-leasi seadus - USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda
NAFTA P-Ameerika Vabakaubanduse Assatsiatsioon ASEAN Kagu- Aasia maade assotsiatsioon. Toorainekartellid rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvaid ja eksportivaid riike. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon et kaitsta liikmesmaade hüve rahvusvahelistel turgudel. EUROOPA LIIT Winston Churchill 1952 9.mai loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ELi eelkäijaks. Asutaja riigid: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia. 1957 Rooma leping Euroopa Majandusühendus 4 vabadust: kapitali(raha) vabaliikumine, kaupade vabaliikumine, teenuste vabaliikumine, tööjõu vabaliikumine. 1967 Euroopa ühendus 70-ndad Suurbritannia, Taani, Iirimaa 80-ndad Hispaania, Kreeka, Portugal 1993 Maasrichti leping Euroopa Liit 1995 Soome, Rootsi, Austria.
· Karjala (Soome) · Eesti · Läti · Leedu · Ida-Poola · Bessaraabia (Rumeenia) · 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude Liiduga? · Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega · Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa- · USA- Franklin Delano Roosevelt · 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? · 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis · 1945 Jalta konverents, toimus Jaltas · 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis · 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia · Soome · 17. Millal ja kus avati II rinne? · Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal · 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: · 1941
aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Teherani konverents- 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine( nl, am, suurb). Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Jalta konverents- toimus Krimmis 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents- 1945 16- juulist 2. aug potsdamis
MRP-ga sai Hitler 17. sept 1939 – NSVL tungis kallale Ida-Poolale vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. 30. nov 1939 – algas Soome Talvesõda 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes 8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus sõjast olid nende riikide juhid? 6. aug 1945 – USA heitis tuumapommi Hiroshimale Inglismaa- Winston Churchill 2. sept 1945 – Jaapan kapituleerus sõjast, II maailmasõja lõpp Prantsusmaa- USA- Franklin Delano Roosevelt 20. Seleta ja kirjelda järgmiste mõistete sisu: 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? München – Münchenis sõlmiti kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja
eest. Ka karikatuuril on kirjas ’’By order Joe’’ ehk Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini käsul. See karikatuur näitab seda, et Churchill tahtis hoiduda tuumasõjast ja leevendada pingeid lääne jõudude ja Nõukogude Liidu vahel. Nagu karikatuurilt on näha, siis osa Euroopast oli juba Nõukogude võimu all. Lisaks on näha 2 poolt raudsel eesriidel mis on tegelt väga lähestikku ning näeme Nõukogude Liidu poolt ja kuidas lääne euroopa inimesed tulevad seda vaatama. Inimestele ei meeldinud selline poliitiline vastasseis kuna nad kardsid uue sõja puhkemist
KÜLM SÕDA SISUKORD KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine..........................................
Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti. Ainult võitjad otsustavad, millised olid sõjakuriteod. Nürnbergi protsess oli farss. Paljudel juhtudel pandi sakslastele süüks tegusid, mille olid sooritanud kommunistid. Ühel kohtuistungil ütles Göring : „Kui ma istun sellel pingil, siis peaksid minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja. Kuid sellest hoolimata ei uskunud nad, et saksa riigimehed ja kindralid tapetakse nii alatul viisil – poomise teel. Genfi konventsiooni järgi võidakse ohver surma mõista vaid mahalaskmise läbi!
EUROOPA LIIT Eellugu Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused hakkasid esile kerkima 1948a Haagis toimunud Euroopa kongressiga. Selle tulemusena moodustati aasta hiljem Euroopa nõukogu ehk Council of Europe.
Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk- Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. · Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub
EUs population is of over 500 million inhabitants which is 7.3% of the world population, there are 23 different languages and for now 17 countries are using EUs common currency Euro. EU was founded after World War II, when Europe was struggeling in social and political devastations. In 1948 a congress in Hague was held to discuss ideas about the development of European political co-operation. There were many important political figures such as Konrad Adenauer and Winston Churchill. On 9th May in 1950 French Minister of Foreign Affairs proposed that France and the Federal Republic of Germany should combine their coal and steel resources and let other European countries join also. From that on, the 9th of May has been considered as the birth of European Union and is now celebrated as Europe Day. In 1951 the founding members (Belgium, the Federal Republic of Germany, France, Italy, Luxembourg and Netherlands sign a treaty of European Coal and Steel Community for a
Saksamaa ja Itaalia tegid koostööd. E. 1. Industrialiseerimine – suurtööstuse rajamine. 2. Industrialiseerimine muutis põllumajandusmaa tööstusmaaks. 3. „Viisaastaku viimane – neljas aasta“ tähendab, et 4 aastaga püüti 5 aasta plaan täita. Kontrolltöö D A. *Adolf Hitler – Saksamaa juht, II maailmasõja algataja *Jossif Stalin – NSV juht Mao Zedong – Hiina kommunistlik juht, figureeris 1940-ndatel Nikita Hruštšov – NSV juht aastatel 1953-1964 Winston Churchill – Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal *Franklin Roosevelt – USA president, toob USA majanduskriisist välja *Vladimir Lenin – NSV looja, kommunistlik revolutsioon *Benito Mussolini – Itaalia juht, tekitas fašismi Mihhail Gorbatšov – NSV juht, kelle ajal NSV Liit kokku kukkus Charles DeGaulle – Prantsusmaa president peale II maailmasõda B. 1. Elati kitsastes oludes, sest Moskvas oli suur elamispinna puudus. 2
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonie...
tähtsamaid tooraineid, et vältida edaspidi sõja tekke ohtu • Rahu tagamise plaani tähtsust mõistis ka Saksa Liitvabariigi kantsler, kes otsustas liituda, seejärel ühinesid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg • 1952. aastal kirjutati Pariisis alla Euroopa Söe- ja Teraseühendamise asutamislepingule. Lisaks tootmise reguleerimisele oli eesmärgiks lepitada Prantsusmaad ja Saksamaad Euroopa Nõukogu • 1946. aastal kutsus Suurbritannia peaminister Winston Churchill üles Euroopa Nõukogu asutamisele. See jõustus 5.mai 1949. aastal, millele kirjutasid alla Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani • Ajendiks oli hoida ära edaspidiseid julgeolekukonflikte • Peamised tegevusvaldkonnad on sotsiaalõigused, inimõigused, haridus ja kultuur • Suurim saavutus Euroopa inimõiguste konvensiooni koostamine, mille tulemina asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus
Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda. Jumal, arstid, õpetajad, filosoofid- isegi mõned linnud valetavad üksteisele. (Nad peidavad oma toiduvarud ühte kohta, teades et teised linnud vaatavad ja siis hiljem tulevad salaja tagasi, kaevavad üles ja peidavad teise kohta). Winston Churchill ütles kord, et tõde on nii tähtis ja väärtuslik, et sellega peaks kaasas olema ihukaitsja, kes kaitseb seda valede eest. Aga filosoofiline vale staatus on teine asi. Loost ,,hull noamees" Sokrates vaidleb Glaukoniga konflikti üle, mis on eetilise nõude, alati olla aus, ja negatiivsete praktiliste tagajärgedega, mis võivad järgneda, vahel. Plato Vabariigi asutajatele on lubatud valetada inimestele oma päritolu kohta.
- Nürnbergi protsess 20.nov.1945-1949 a. kohtumõistmine sõjakurjategijate üle, peeti 403 kohtuistungit, 24st peasüüdlasest 12 mõisteti surma, 7 pandi vangi ja 5 mõisteti õigeks. -Jalta konverents 1945 veebruaris Stalin, Roosevelt ja Churchill-kooskõlastati Sks purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sks pidi tingimusteta kapituleeruma, reparatsioonimaksu maksma (sõjakahjude hüvitamiseks). Otsustati luua ÜRO (võitjariikide vahel) -Potsdami konverents 1945.a. juulis Trumann, Churchill, Stalin arutasid Sks sõjajärgse haldamise küsimusi-jagati neljaks SB, Prants, USA ja NSVL vahel ja teemaks oli üldiselt maailma jagamine -Teherani konverents 1943.a. novembris toimus Iraani pealinnas kolme mehe vahel (Roosevelt, Churchill ja Stalin). See tugevdas olemasolevat liitu ning otsustati, et avatakse teine rinne. Roosevelt ja Churchill nõustusid Baltimaade jagamisega NSVL'e - olulisemad sõjasündmused Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. Molotov- Ribbentrop pakti sõlmimine
" F. Kafka "Geniaalsus ja rumalus erinevad selle poolest, et geniaalsusel on piirid." "Kui puudub julgus rannik silmist kaotada, siis uusi maailmajagusi ei avasta." A. Gide "Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta." Bias "Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik." Seneca "Edu puhul on kõige raskem asi see, et Sa pead jätkuvalt olema edukas. Edu pole kunagi lõplik." Winston Churchill "Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Demokritos Mõttetera igaks päevaks - kolm eestikeelset tsitaati päevas.
Normandia dessant... · 6.juuni 1944 maabusid liitlasvägede sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Teise rinde avamine. · 20.juuli 1944 atentaadikatse Hitlerile. · 25.august 1944 vabastavad liitlasväed Pariisi ja Loode-Prantsusmaa. · Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Albaaniast ja Jugoslaaviast. 1945... · Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale. · Veebruaris Jalta konverents (Stalin, Churchill ja Roosevelt): kevadel asutatakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon, NSVL-i okupeeritud Euroopa jäeti temale. · Vastupanuvõitlejad hukkasid Mussolini. · Algab Berliini piiramine Punaarmee poolt. · 30.aprill teeb Hitler enesetapu (lootusetu olukord Punaarmeega), järglaseks Göring. · 2.mail Berliin alistub. · 8.mail 1945 Saksamaa kapituleerub (alistub). Potsdami konverents 1945... · Võitjariikide konverents.
· Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a piire. 1944: · 6.06 lääneriikide sõjajõud maabusid P-Pr-l Normandias, Saksa kaitse kokku varisemine. · 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva melevalla alla jätta, paika pandi okupatsioonitsoonid Saksamaal. Suur võit NSVLile, sest sellest sai alus Euroopa lõhestumine. · 02. 04 Berliin kapituleerus. · 13.04 Punaarmee vallutas Viini · 16. 04 Punaarmee pealetung Oderil, alguses ebaedu, hiljem pani ülekaalu maksma. · 24. 04 Punaarmee jõudis Berliini.
Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam k...
nad gaasikambrites hävitatakse. 19.Atlandi harta 1943. aasta augustis allakirjutatud Usa ja Suur-Britannia poolt. Ei olda omakasu peal väljas. Lubati taastada kõik II ms ajal okupeeritud riikide iseseisvus. 20.Teheran konverents leidis aset 1943 aasta lõpul, tegid lääneriigid Stalinile järjekordse järeleandmise ning tunnustades NSVL 1941. aasta piire. Jalta koverents 1945. aastal, milles osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransicos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO. Potsdami konverents leidis aset 17. juulil – 2. august 1945, võitja riikide konverents, kus kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhja osa loovutamine NSVL-e ning saksa elanike sundevakueerime võitja riikide territooriumitelt. Saksamaa jaotati NSVL, Usa, Briti ja Prantsusmaa vahel. 21.Saksamaa alistub 8. mail 1945 22.Jaapan alistub 2. septembril 1945
Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire. Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
