1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4. Trumani doktriin- (1947) USA presidendi H. Trumani ...
kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et
Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha ebaõnnestusid, kuna riigid ei olnud valmis loobuma sõltumatusest ja oma otsustamisõigusest. Seetõttu tekkis vajadus tiheda ja püsiva koostöö järele alles pärast Teist maailmasõda, kuna siis jõuti arusaamisele, et on tarvis saavutada kindel rahu ja aidata sõdades laastatud majanduselu taas rööbastele. Kujunemine 19.09.1946 -Ühendkuningriigi peaminister Winston Churchill esitas oma Zürichis peetud kõnes üleskutse Euroopa Ühendriikide loomiseks. 05.05.1949 -Asutati Euroopa Nõukogu asukohaga Strasbourgis. 09.05.1950 -Prantsusmaa välisminister Robert Schuman tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis võimaldaks tooraine ja toodete ühist kontrollimist, planeerimist ja kasutamist. Ühenduse loomise eesmärk oli saada üle Saksamaa ja Prantsusmaa pikaajalisest vastasseisust ning panna alus Euroopa Föderatsioonile. 18.04
sõja lõpu tingimused. · Juuli 1941 lasi sõjandusministril Henry Stimsonil hakata ettevalmistama USA täielikku sekkumist sõtta. Sündinud plaan nimega ,,Võidu programm" valmistas USA ette üldmobilatsiooniks ja suurendas abi välisriikidele. / Ülimalt tähtis õpetaja sõnul · 7. Dets. 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris. 8. Dets kuulutas USA Jaapanile sõja. · Nov.-Dets. 1943 Teherani konverents, Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku 2. rinde avamise ja lubasid NVS Liidule Balti riigid. Roosevelt leppis nende järeleandmistega kuna ta lootis, et Stalin tegelikkuses ei hakka Ida-Euroopat okupeerima. · Veebr. 1945 Osales Jalta konverentsil. Lepiti kokku sõjajärgne maailmakord. Pärast Jalta konverentsi kohtus Roosevelt Egiptuse, Etioopia ja Saudi-Araabia valitsejatega, pannes aluse nende diplomaatilistele suhetele. · 12
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL, Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. 5) Kummaline sõda- sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki osapool aktiivsust ei ilmutanud. Vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
Paljud nägis isegi Pr hõivamises isegi plusspooli. eelkõige oodeti sõja läbi saamist. Ei usutud, et Sks teeb Pr ja Pr-lastele erilist kahju. Britid olid sõdides tugeva moraaliga. Abistades Pr-d Sks-ga võitlemisel, olid britid ainsad, kes soovisid sõdida kasvõi selleks, et näha üldiselt väärikamad, mitte vaid võidu pärast, hoolimata sellest, et britid võitlesid võõra riigi eest. Br väed ei võidelnud reegline mitte kunagi surmani. Churchill aga kuulutas, et ,,Me ei alistu kunagi". Briti tugevus koondus eelkõige mereväele, kuid jõudu oli rohkem ka õhus. Kuigi nad seda ei teadnud, oli neil rohkem lennukeid kui Sks-l. Ingalsed ülehindasid Sks-d, nagu ka sakslased ise. Sks oli kindel, et peagi on In pommitajatest pooled hävitatud ja sõda on samahästi kui võidetud. Tegelikult hävitasid Br järjekindlalt Sks väge, rohkem kui ise kaotas. joon. lk 367. Kõiki germaani rahvaid, keda Sks hõivas, peeti
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
diviisile toeks saadetud 32 ujuvtankist kakskümmend seitse. Meeletuid kaotusi kandnud dessantvägede päästjaks sai lakkamatu kuulipildujatuli Briti ja Ameerika laevadelt, mis päeva edenedes hakkas sakslaste kaitset õõnestama. Surmapõlglike ellujäänud ohvitseride juhtimisel suutsid ameeriklased järk-järgult pangale tungida ning vaenlast vaigistama asuda. Päeva lõpuks oli Vierville'i küla ameeriklaste käes, nagu ka kõik viis Omaha Beachile viivat maanteed. Kell 18 võis Churchill Briti Alamkojas teatada, et liitlasi on Normandia vallutamisel saatnud edu. Inimkaotused olid olnud märksa väiksemad, kui kardeti. Umbes 132 500 mehega dessanti alustanud liitlased olid ilma jäänud 10 000 sõdurist, kellest langenud oli 3000 peamiselt õhudessantväelased ja Omaha Beachil randunud ameeriklased. Kuid pikad ja verised lahingud Seine'i äärde jõudmiseks ja Pariisi vabastamiseks seisid alles ees. Sakslased osutasid Normandias vihast vastupanu
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. 3. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal 3 konverentsi Teherani(1943), Jalta(1945, veebruar) ja Potsdam(1945, suvi). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümberjagamist pärast Saksamaa purustamist. Juba esimesel konverentsil osustati näiteks Balti riikide(v.a. Soome) iseseisvust ei taastata vaid nad jäävad NSVL osaks. Otsustajaateks olid Churchill, Stalin, Roosevelt. 8. Mail 1945 kapituleeris Saksamaa tingimusteta. Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu"
4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub. Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud. USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks. See on ideoloogiline vastasseis kahe erineva süsteemi vahel USA ja NSVL, üliriigid, kes omakorda juhivad oma süsteemi. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised. ÜRO loomine Loodi 1945
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit.
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Immanuel Kant 22. Õhust raskemad lennumasinad on võimatud. Lord Kelvin 1895 23. Teadus on teadus ja usk on usk, mõlemal on meie maailmas oma funktsioon. Erast Parmasto 24. Kõik teadused jagunevad kahte lehte-füüsika ja markide kogumine. Ernest Rutherford 25. Kõik on suhteline, välja arvatud valguse kiirus. Albert Einstein 26. Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse. Winston Churchill 27. Õpetamine on õppimine. Jaapani vanasõna 28. Õppimisega ei saa omandada vaid kolme asja. Esimene neist on taktitunne, mida omab igast kümnest inimesest üks. Teine on maitse, mida leidub igast sajast inimesest ühel, ja kolmas, mida ei saa õppida, on julgus ja vaprus. Vapraid leiate vaid ühe tuhande seast. Zenon
Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Massiliikumised. Majanduse taastamine · Turumajandus. Külma sõja algus · Marshalli plaan. · Trumani doktriin. · Moderniseerimine. 1947
Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu- täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja siis ta võib seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu ikkagi, nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu. Peale jääb enamus arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha.
Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu-täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja, siis võib ta seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. ”Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu, aga ikkagi nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu, siis peale jääb ikka enamuste arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus, mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
ka hoopis teistsugune arusaam. Mina arvan, et tihtipeale inimesed ei suuda leida lihtsaid ja selgeid lahendusi ning seeläbi mõtlevad kõike enda jaoks raskemaks. Võib-olla tõesti üritavad inimesed tehes asju keerulisemalt olla põhjalikumad ning detailsemad. Nagu on öeldud, tuleb mõelda kastist välja ning näha hoopis teistsuguseid võimalusi. Võimalusi, mis läbi raskete teede võivad avada hoopis teistsuguseid uksi. Nagu on öelnud Churchill: „Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist näeb igas raskuses võimalust’’. Just need võimalused, mis suure töö tulemusena on jõudnud lõpuks kohale, ongi just seesama, mille nimel tasub pingutada, mille nimel vaeva näha. On inimesi, kes tahavad alati lahendada probleemid kõige lihtsamal viisil, kuid olen üpris veendunud, et tihtipeale nad seda ei suuda. Alati mingil moel muutub kogu tüli keeruliseks ning kohati arusaamutuks. Minu
ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. · Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid. Atlandi harta · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis neile kallale. · 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe. · Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. · Teheran, 28. november 1. detsember 1943 · Jalta, 4.11. veebruar 1945 · Potsdam, 17. juuli 2. august 1945
Nürnbergi protsess Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 194...
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehte...
Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama Sakslased olid edus kindlad. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mistõttu nende kaotused olid suuremad. Inglised ei alistunud, sest nad olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
Inglismaale relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta)
44.aastal tekkis uuesti ka Läänerinne (eksisteeris aastatel 39-40.)6.juunil 1944 Normandia dessant, USA ja Suurbr. väed maabuvad Normandias (liitlasväed). Sakslaste läänepool kaitseks Atlandi vall Pr läänerannikul. Saksamaa sattus kahepoolse surve alla (Usa,Suurb + NSVL), see sundis saksamaad oma vägesid välja tõmbama. 1945-.veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas (Krimi poolsaarel) Jalta/Krimi konverents: Stalin, Truman, Churchill. Otsustati: · Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks · Natsism tuleb Saksamaal hävitada · Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud · Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele). · Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents. Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis
relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta)
Hitleri-vastane koalitsioon- Saksamaa ja tema liitlaste vastu võitlevate riikide liit. Võitlus seisnes: a) Otseses sõjategevuses (NSVL, Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa). b) sõjas vajalike kaupade tarnimises. c) diplomaatilistes kohtumistes. Hitlerismivastane koalitsioon ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga, vaid terve rea kokkulepete tulemusena (mitme aasta jooksul). Näiteks: a) Atlandi harta- dokument, millele kirjutasid 1941. Aasta augustis alla Churchill ja Roosevelt. Hartas olid kirjas USA ja Suurbritannia välispoliitika üldised põhimõtted ja nägemus tulevikust pärast sõda. Lubasid võidelda fasismi vastu, taotlemata ise territoriaalseid võite. Pärast sõda taastada II maailmasõjas kõik sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Pärast natsismi hävitamist luua maailmas rahu. b) arendada riikidevahelist koostööd. 1.jaanuaril 1942. aastal kirjutasid Atlandi harta põhimõtteid pooldavad 26 riiki
kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne - Saksamaa oma kontrolli alla. Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne - Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni
aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud. 1945
tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:" Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud". Ja muidugi on demokraatial ka plusse nagu näiteks, et rahvas saab rahvahääletuse kaudu valida riigikogu liikmeid ja omavalitsuse juhte. Demokraatlikus riigis arvestatakse enamasti ka rahva arvamuse ja nende vajadustega. Minu arust on demokraatlik riik selline riik mis on rahvasõbralik riik. Demokraatlikus riigis on lubatud inimestel teada mis nende
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa
ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis pani aluse Euroopa integratsioonile. 2. Kes olid ja millega on silmapaistnud: W. Churchill - Suurbritannia peaminister, kes oli täielikult kommunismi vastu ning oma kõnes mainis ta esimest korda raudset eesriiet. Fidel Castro - Kommunistlik Kuuba valitseja, kes tahtis saarel luua kommunistliku diktatuuri ja samuti lubas ta NSV Liidu tuumalõhkepeadega raketid enda alale. M. Thatcher - Suurbritannia peaminister, kes rajas majanduspoliitika suunaga kava, mis tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu.
saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Ma ühtin täielikult Winston Churchilli tsitaadiga. Demokraatial on küll miinuseid, kuid paremat sellest valitsemiskorrast tõesti veel leiutatud ei ole. Ma leian, et üks suuremaid miinuseid demokraatial diktatuuri ees on
aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. Isikud: Jossif Stalin- Winston Churchill Harry Truman Konrad Adenauer Willy Brandt Charles de Gauelle esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-,
Roald Dahl “The Landlady” Worksheet 2 13. Billy has now entered the B&B. What rooms and places does he find himself in, chronologically? …………………………………………………………………………………….. 14. Find information about the B&B: price of a room, number of floors, who was there at the different floors? PRICE OF A ROOM: Five and sixpence a night, including breakfast NUMBER OF FLOORS: 3 floor who/what was there First floor Was landladys Second floor Was Billys; there were rooms, where the Billy and the other two dead men were Ground floor Was sitting room; guestbook lying open on the piano ...
Sakslaste edu põhines 1939.-1940. aastal selles, et neil oli plaan, kuidas jõuda vaenlase seljataha, niiet viimased seda ei ootaks. 5. Kas Hitleri plaan vallutada Inglismaa oli reaalne? Kas see vallutus oleks taganud Saksamaa võidu sõjas? Põhjenda. Ma arvan, et Hitleri plaan vallutada Inglismaa polnud reaalne, sest ta tahtis Inglismaaga rahu sõlmida, kuna pärast Prantsusmaa alistamist oli Inglismaa ainuke, kes vastupanu osutas ning selle värske peaminister Winston Churchill lükkas tagasi kõik Hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda täiel jõul jätkata ning seejärel hakkas Hitler valmistuma dessandiks. Kuid Inglismaa oli siiski piisavalt tugev, et Saksamaa taanduma panna. Mingil määral võib-olla olekski Saksamaa sõja võitnud, kui ta oleks Inglismaa purustanud. Kuid ma arvan, et sellisel juhul oleks Inglismaa, Prantsusmaa või Nõukogude Liit välja töötanud mingisuguse eriti briljantse plaani, et Saksamaa taanduma panna. lk 171 4
1943 Teherani Konverents Lääneriikide järeleandmised Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidu tunnustamine 1941 piirides. Arutati ka Lääne-Euroopas II rinde avamist (II rinne Normanni dessant). 1945 Jalta konverents: · Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti Nõukogude Liidu mõju alla · Määrati sõjajärgne poliitika Saksamaa suhtes · 1945 Potstami konverents · Roosevelt -> Truman · Churchill -> Ahlec · Kiideti heaks Ida-Preisimaast osa loovutamine Nõukogude Liidule. · Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel. · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele. · Määrati reparatsioonimaksete kord. Pariisi rahukonverents 1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947
Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Ingl, Prant, It ja Sx Münchenis kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tsehhoslovakkia puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu hakata ja alistusid. Tsehhoslovakkia häving: Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Briti konservatiiv Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!" Möödus paar kuud ja Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Mücheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märts 1939 esitas Sx ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järg. päev hõivasid Sx. ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. Tsehhoslovakkia
! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus mida teostasid mitteregulaararmeed,NSV liidu vastu toimunud võitlus.(22.06-1941okt.) TEINE MAAILMASÕDA!(1.sept 1939-2.sept 1945) Eesmärgid Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome)
REVISION QUESTIONS 1. What do you know about Margaret Thatcher? Winston Churchill? Margaret Thatcher was the first female Prime Minister in Europe. She was a member of the conservative party. She died recently. Winston Churchill was the Prime Minister during WW II. He was excellent in making speeches, but he was a heavy drinker and also smoker. 2. What are the main countries of the UK and their capitals? There are 4: England with London as the capital; Wales with Cardiff as the capital; Scotland with Edinburgh as the capital; and Northern Ireland with Belfast as the capital. 3. What is Remembrance Day all about and why is it celebrated at that time?
välja kuulutada. Hoolimata Nõukogude Liidu nõudmisest anda alla punaarmee okupeeritud Berliinis, ei läinud liitlasväed sellega kaasa, seetõttu toimiski N-Liit omaalgatuslikult ja kuulutas 9. mail võidupühaks. 15. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid- Teherani- 1943. A lõpul tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.aasta piire. Jalta- 1945.a veebruaris, toimus musta mere ääres, selles osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). 17.juulist- 2.augustini 1945 toimus Potsdamis võitjariikide konverents, millel kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saka elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. 16. Tuumarelva kasutamine. Jaapani kapituleerumine. Teise maailmasõja lõpp.
· Sõbrale Järelikult võib kõne pidada peamiselt kõikjal. Kodus, väljas, ülemuse kabinetis, oma armsama maja ees, koolis, naabri pool, autos. Loomulikult ei saa kõne pidada, kui kuulajal on ebamugavam kuulata. Nii et ei tasu panna kuulaja kuulama midagi, mida ta ei soovi või taha kuulda. Kuulsamaid kõnemehi. Mooses Jeesus Kuninganna Elizabeth I Abraham Lincoln Napoleon Bonaparte Mahatma Gandhi Clarence Darrow Emmeline Pankhurst Winston Churchill Franklin D. Roosevelt Adolf Hitler George S. Patton Jossif Stalin Martin Luther King John F. Kennedy Ema Teresa Nelson Mandela George W. Bush Kokkuvõte Avalikku esinemist saab enda jaoks väga lihtsaks teha. Käies erinevatel kursustel ja tehes erinevaid harjutusi ning loomulikult tuleb kasuks ka kogemus. Mida rohkem esinetakse, seda lihtsam on järgmine avalik esinemine. Öeldakse, et kõige lihtsam nipp, mis aitab esinemist lihtsamaks teha ja
NSV Liidu omadega, politsei asendus miilitsaga ja majanduses algas natsionaliseerimine. Et inimesi kolhoosidesse sundida, toimusid massiküüditamised. 26. märtsil 1949 küüditati Eestist 20 000 inimest, Lätist 43 000 ja Leedust 33 500 inimest. Kuigi osa inimesi oli valinud võitluse võimu vastu, metsavendluse kujul, ei omanud see riigi tasandil eriti suurt tähtsust. Ka pärast II ms ei olnud Balti riikidel valikut. Jalta konverentsil, nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Ükskõik kuidas Balti riigid oleksid II ms-s otsustanud või milliseid valikuid teinud, lõppkokkuvõttes oleks nad siiski jäänud NSV Liidu võimu alla.
bounties on the thylacine from as early as 1830, and between 1888 and 1909 the Tasmanian government paid £1 per head. • The animal had become extremely rare in the wild by the late 1920s. • The last known thylacine to be killed in the wild was shot in 1930 by Wilf Batty, a farmer from Mawbanna. Benjamin • The last captive thylacine, later referred to as "Benjamin", was trapped in the Florentine Valley by Elias Churchill in 1933, and sent to the Hobart Zoo where it lived for three years. • Recent detailed examination of a single frame from the historic motion film footage taken by David Fleay in 1933, has confirmed that the thylacine was male. • The thylacine died on 7 September 1936. Unconfirmed sightings •In 1973, Gary and Liz Doyle shot ten seconds of 8 mm film showing an unidentified animal running across and alongside a South Australian road.
Maoori keeles on selle enamasti tseremoniaalsetel puhkudel kasutatava tervituse nimi hongi. Zest on visuaalse signaali saatmine. Põidla tõstmine näiteks märgib heakskiitu või ütleb, et kõik on korras, huultele surutud sõrm tähendab ''ole tasa!'' või ''hoia see saladuses.''. See, mida meie teame praegu peace- märgi all, oli algses tähenduses tegelikult midagi hoopis muud. See on võidumärk (v nagu victiory) ja selle tegi tuntuks Briti peaminister Winston Churchill II maailmasõja ajal. Ameerika indiaanlastel tähendab selline kombinatsioon, kui üks käsi on vertikaalselt ja teine horisontaalselt inimese ees moodustades L-tähe, ''ilusat''. See tuleneb sõnadest ''hea'' ja ''väljanägemine''. Kehakeel mängib ka olulist rolli tantsus. Tantsimine on olnud inimese vanimaid eneseväljendusviise. On tantse, mida tantsitakse puhtast rõõmuks, aga ka tähtsaid rituaaltantse. Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
