Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põ- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; It kuningriik aga kuulutas Sks-le sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. TEHERANI KONVERENTS 1943: Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB,
aasta hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing https://www.youtube.com/watch?v=tz4VD7m8X7 4&feature=youtu.be ● Leningradi blokaad II maailmasõja lõpuaastad Enne täielikku lõppu ● Liitlaste pealetung ● Teine rinne ● Vastupanuliikumised okupeeritud aladel Saksamaa purustamine ● 1945. aasta Jalta konverent ● Stalin, Churchill, Roosevelt ● ÜRO ● 1945. alguses alustati Saksamaa täielikku hävitamist ● 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimuste kapitulieerumise aktidele ● Hitleri surm ● Potsdami konverents 1945 Jaapani purustamine ● Kamikazed ● Hiroshima ja Nagasaki tuumapommid Hiroshima peale tuumapommi Nagasaki ● 2. sept 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Jaapani tingimusteta
aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine) Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks. 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Lepingud ja konverentsid 1) Atlandi harta, 14.august 1941 , Usa, roosevelt, SB Churchill *riigid ei otsi omakasu rahvusvahelises riiklikus poliitikas *taastatakse II MS eelne poliitiline korralds ja piirid *rahval õigus valida valitsusvorm *saksamaa ja tema liitlaste purustamine 2) Ühinenud rahvad, jaanuar 1942, NSVL ja 26 riiki *iseseisvuse kaotanud riigid saavad tagasi oma iseseisvuse *ükski riik ei tohi omavahel sõlmida separaat rahu *ei tohtinud ekssteerda omakasupüüdu 3) Teherani konverents nov-dets 1943 NSVL stalin, USA roosevelt, SB churchill
· Maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused välja tõrjutud Aafrikast · 5. juuli 1943 Kurski pealetung: Punaarmee tõrjus sakslased tagasi · sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni lepiti kokku edasises sõjapidamises - nt. Stalin nõudis teise rinde avamist;
VÕITLEVAD POOLED: Teljeriigid:Saksamaa Liitlased:Suurbritannia Jaapan NSV Itaalia USA Prantsusmaa Kolmikpakt: 1940a. 27. sept. Sm, Itaalia, Jaapani vahel Berliinis Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi
Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941 kohtusid Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill. Sõda võideti USA rahadega. Roosevelt oli ratastoolis, juhtis riiki ratastoolist. Atlandi harta pandi kirja oma põhimõtted sõja kohta peale II MS. 1. Inglismaa ja USA leppisid kokku, et igasugustest territoriaalsetest nõudmistest loobutakse. 2. Otsustati, et austatakse rahvaste enesemääramisõigus Ühines veel 13 riiki, ka NSVL. 1941 USAs võetakse vastu Lend-Lease seadus laienes ka
endeavor, at the same time affirming that she herself will never marry. For the Christmas holidays Mr. and Mrs. John Knightley, respectively the brother of George Knightley and the sister of Emma, come from London with their five children to visit the Woodhouses. On December 24, which proves to be a bad day of snow, all of them, including George Knightley and Mr. Elton, go for a dinner with the Westons. There discussion turns to Frank Churchill, Weston's handsome, polished son by a former marriage (Frank had taken his uncle's name upon going to live with him) but a son who has never been seen in Highbury. John Knightley in particular thinks it oddly improper that Frank has not yet called on his newly remarried father, even though Frank lives some distance away in Yorkshire with the Churchills. There have been letters from him, of course, and a pleasant surprise of the dinner party is an announcement that a recent letter
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco
oluliseks. Sõja jooksul abistati Suurbritanniat, Vaba Prantsusmaa liikumist (eesotsas Charles de Gaulle), Hiinat ning hiljem ka NL’i. Kui 22. Juunil 1941 alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (nimega Barbarossa plaan), algas nn. ‘’Suur Isamaasõda’’. 14. Augustil pandi Atlandi hartas kirja sõja eesmärgid ning sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, millele kirjutasid alla W. Churchill ja F. D. Roosevelt. 26. Mail 1942 sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjalise liidu lepingu, millega arvati NSV Liit liitlaste poolele. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi toetama pealetungiga idast.Samuti
Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia. 1941: Suvi - Saksamaa ja Itaalia kätte on langenud 12 Euroopa riiki, toimub holokaust. 22. juuni - Saksamaa tungib Nõukogude aladele, algab Suur Isamaasõda (Vene nimetus), hõivatakse suurem osa NSV Liidu Euroopa osast. Juuli - Suurbritannia ja NSV Liidu vahel sõlmitakse ühise sõjategevuse kokkulepe. August - USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill kirjutavad allla Atlandi hartale, lubatakse taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus.
Vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise Miks põgenesid inimesed massiliselt Ida-Saksamaalt? Nim 3 põhj 1) ei tahtnud olla kommunistlikud 2) ei tahtnud olla NSV liidu mõju all 3) rahulolematus viletsate elu, palgatingimustega Iseloomusta kahe korea suhteid tänapäeval (koos põhjendusega). Pingelised, nt 2010 aastal tulistas P-K L-Ks vaidlusealuse merepiiril asuvat saart. Churchilli kõne Milliseid nõukogude liidu tegevusi okupeeritud aladel mainib Churchill, mis olid demo lääneriikidele vastuvõetamatud? Miljonite sakslaste deporteerimine, kommunistlike parteidi asustamine kõikjal NL, iidsete ja kuulsate euroopa linnade NL mõjusfääri hoidmine. Mida pidas Churchill silmas mõiste all „raudne eesriie? NL eraldamine end muust maailmast, tõkestades sedasi läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega.
väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant: 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta. Lubasid taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Otsustati: NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu, USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22
Franco Hispaania diktaator Mussolini Itaalia diktaator Churchill Briti riigitegelane Gaulle Vabadusliikumise juht Pr, hiljem president Molotov NSVL välisminister Roosvelt USA president Ribbentrop Natsi-Saksamaa välisminister. KONVERENTSID TEHERAN 28.11-1.12 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimus, kohtusid Sm vastu võitlevate riikide juhid ja leppisid kokku edasised sõjaplaanid. JALTA 4.-11-02 1945 Jalta linnas toimus, võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt kõlastati Sm lõpliku purustamise ja sõjajärgne maailmakorraldus. POTSDAM 17. juuli-2.aug 1945 USA, SB, NSVL juhid arutasid SM sõjajärgset korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP 23.aug 1939 leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola). 1942 SB ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu, USA purustas Midway merelahingus
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta...
juhtima, marionetlik valitseja 6. Liitlassuhete kulg lääneriikide ja NSVL vahel(Hitleri vastane koalitsioon) · Atlandi harta 14.08.1941USA ja Ingl(Roosevelt, Churchill), sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus, mis peab olema õiglane. Põhimõtted eriti NSVL-le ei meeldinud, kuid ühines siiski, see paneb ka aluse NSVL ja lääneriikide vähelisele koostööle. · Teherani konverents 1943Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsused: prantsusmaal 2. Rinde avamine ja pealetungi alustamine Sks vastu Normandias, NSVL pidi liitlasi toetama pealetungiga idast, NSVL võttis kohustuse peale Sks alistamist Jaapanile kuulutada sõda, USA ja suurbrit tunnustasid NSVL 1941. A piirides, kuna tahtsid temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus
tihedalt osalema Saksamaa ja tema liitlaste nõrgestamises. 17.Millised riigid selles osalesid? Ühise sõjategevuse lepe, Atlandi harta, konverentsid. Pärast seda, kui Saksamaa ründas NSV Liitu. Pärast seda sattus NSV Liit kohe Hitleri-vastasesse leeri. Umbes 1941. Sinna kuulusid näiteks Suurbritannia, USA. Ühise sõjategevuse lepe lepe NSV Liidu ja Suurbritannia vahel, mis sõlmiti pärast seda, kui Churchill nägi Stalinis liitlast. See oli suunatud eelkõige Hitlerliku Saksamaa vastu. Atlandi Harta USA ja Suurbritannia leping, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Määrati kindlaks, et kumbki ei ole omakasu peal väljas ning pärast sõja lõppu saavad sõja ajal nende poolt vallutatud alad oma vabaduse tagasi. · Konverentsid: Teherani konverents (vt küsimus 20) Jalta konverents (vt küsimus 23) Potsdami konverents (vt küsimust 25) 18
mobilisatsiooni Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustasTsehhoslovakkial loovutama Sudeedimaa Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega Müncheni kokkuleppe sõlmimine Tsehhoslovakkia häving Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja." Paari kuu pärast hakkas Churchilli ennustus täituma, 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse Hitleri õhutusel kuulutas ka Slovakkia end iseseisvaks ja järgmisel päeval vallutati ülejäänud Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt täis ja alustasid Hitleri- vastast tegevust 31
ja kiirem kui tööstusharudeg Inglismaal. a; kõrge tööpuudus. 3. Sisepoliitika põhijooned 4. Välispoliitika põhijooned 3. Analüüsige W. Churchilli tsitaati lk 85 ning kirjutage millised on demokraatia nõrgad küljed ja miks eelistab Churchill sellele vaatamata demokraatiat? Demokraatia nõrgad küljed on aja- ja riigi raha kulu, võimalikud ekslikud otsused ja võimalikud asjatundmatud liidrid. Churchill pooldab demokraatiat siiski, sest demokraatia arvestab rahva huvidega.
9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa natsionaalsotsialismi vastu. Churchill pole tuntud ainult poliitikuna. Silmapaistva publitsisti ja kirjanikuna sai ta 1953. aastal Nobeli kirjanduspreemia ning teda tunnustatakse ka maalikuntsnikuna. 10. Millal, miks ja kus algas suur majanduskriis? Okt.1929 New Yorgi börsikrahh (kõik tahtsid oma aktsiaid müüa, keegi ei ostnud). Paljud ettevõtted läksid pankrotti. 11
Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. · Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. · Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 5. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel?
Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel. Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise
Viies tase kuni me taasrelvastume · III See toob diktaatoreid õhutades sõja lähemale · IV Ei oska midagi arvata Lepituspoliitika lõpp 15. märts 1939 Tsehhoslovakkia hõlmamine 23. märts Klaipeda ülevõtmine Märtsi lõpp nõudmised Poolale 23. aug MRP Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni lepiti kokku edasises
nende tagalasse murdsid ·Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque` i kaudu Prantsusmaale evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte ·22.06.1940 sõlmiti taas Compiegne`i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu ·Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu ·nn Vichy valitsus, eesotsas Petainiga. Lahing Inglismaa pärast ·Winston Churchill, lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ·16.07.1940 a. andis Hitler käsu Britannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ·jõudude vahekord nende puhul 1:4 Saksamaa kasuks ·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid) ·Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi , et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping. Benito Mussolini - Oli Fasistide eesotsas. Tema ja fasistide ekehtestasid riigis diktatuuri ning kuulitasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik. Fransisco Franco - Juhtis sõjaväelaste mässu. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Winston Churchill - Üks vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistis ohtum mjida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuuri ja tugevnev Natsi-Saksamaa, oli sir Winston Leonard Spencer Churchill. Franklin Roosevelt - Ta valiti 1931. aastal USa presidendiks.Ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks.Roosevelti ümberkorraldused kandsid vilja. 1933. aastal hakkas Ameerika majanduse
Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin Siegfriedi liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kaitseliin. allveesõda Hitleri üritus läbi lõigata Inglismaa varustusteed õhulahing Suurbritannia pärast Inglastel oli puudus kogenud pilootidest, kuid nad oskasid oskuslikult kasutada radarit, neil õnnestus peale jääda.
1. 2. 3. Ütlus Poliitiku nimi Foto Sündmus nr. „Ma tõin rahu kogu meie põlvkonnale!“ Neville Chamberlain 1 Müncheni kokkulepe 1938 30. september „...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametlik nimetus : Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping leping Mõjusfäärid Ida-Euroopas pakti põhjal
Belgiasse. - Tegelikult pidid saksa armee põhijõud hõivama väiksese Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, ja neid ühe hoobiga purustada Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? - Suurbritannia peaminister Wintson Churchill lükkas tagasi Hitleri Rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. - 16 juuli 1940. Andis Hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda. - Sakslased olid oma edus kindlad, kuna inglastel oli puudus väljaõppinud piloodidest. - Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus inglastel siiski peale jääda. - See oli Hitleri esimene suur tagasilöök II maalmasõjas. 3
Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd. 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr. vägede riismed evakueeruvad Inglismaale. Juuni keskel langeb Pariis ja Pr. kapituleerub Saksamaale. Lõuna-Pr. mood. Saksa sõbralik Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Henri Petaine. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia., peamiselt W. Churchill. Inglise vägede koosseisus võitlesid veel prantslased, kelle juhiks Charles de Gaulle. Lahing Inglismaa pärast. Samal ajal 1940 vallutab N.L osa Soomest ja okup. 1940 suvel Baltiriigid ja Bessaraabia. Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda. 7.dets 1941 Pearl Harbor
Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule. Siiski diktatuuri riigid alla ei kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: sõduritega. Rahvarinnet toetas NSV. Kodusõjas katsetasid saksa, It hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha ja NSV uusi relvaliike ja sõjapidamisviise
) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia (kokku 61 riiki). jt kokku 11riiki) Hitleri-vastane koalitsioon (liit) 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. 28nov - 1dets 1943 Teherani konverents
zoo. Constructed over 900 years ago by William the Conqueror, the Tower of London has a rich history. This fortress was expanded by many medieval kings and is a grand structure used by Royals through the years as a refuge and powerbase. Sunday On sunday we will go at first to St. James's Park. St. James's Park is both the oldest and smallest of London's parks, built by Henry VIII in 1536. The righthand side will be the Cabinet War Rooms. The Churchill War Rooms played host to Winston Churchill and his wartime government during the dark days of World War II. Safe in their underground rooms beneath London's Whitehall, they met and slept in bunkers to plan Hitler's defeat. If we would go to the southside of the lake we will cross the bridge in the middle. This will give as one of the most celebrated views of Buckingham Palace. We will walk down the Mall and past St. James's Palace and make some photos of the guards.
............................................................ ..................................................................................................................................................................... 3. Täida tabel Teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta. Konverents Aasta Otsused TEHERAN 1943 Stalin, Churchill ja Roosevelt otsustasid avada teise rinde, peale Saksamaa purustamist kuulutas NSV Liit sõja Jaapanile. Saksamaa jaotamine Poola piiride suhtes. JALTA 1945 Stalin, Churchill ja Roosevelt veebruar Kooskõlastati Saksamaa purustamine ÜRO moodustamine
HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1941. august kirjutasid USA ja Suurbritannia alla Atlandi hartale, selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. TEHERANI KONVERENTS 1943. lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt, otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, NSVL kohustus peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile. SÕJATEGEVUS 1944. AASTAL 1944. alustas NSVL pealetungi piki Nõukogude Saksamaa rindejoont, murti Leningradi blokaad . 1944. maabusid sõjajõud Normandias. Normandia dessandi raames õnnestus anda löök Saksamaale ning liita Prantsusmaa taas ühtseks riigiks. JALTA KONVERENTS 1945
17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu. KES OLID JA MIDA TEGID 1. F. Franco Hispaania kindral. Juhtis vastuhaku 1936.a. 2. N. Chamberlain Briti peaminister
-forest base -evaded capture until 1305 -executed -controlled Andrew de Moray -scottish general -was quite rich -political influence -held up quite well -the rebellion -died in battle -controlled the north Jack Churchill -WW2 -mad Jack -bagpipes, longbow and a broadsword -fought in Dunkirk and Vågsøy -died 1996 Sean Connery -discharged from the navy -bodybuilder -keen footballer -James Bond -sexy -bored of Bond -narrator Welsh Heroes! Gareth Bale - Plays for real madrid - 2011,12,14,15,16 player
ÜRO LI MERILA, KARL TETSMANN, KRISTO REGELIN, ALAN-MARCUS ARON ÜHINEMINE · ÜRO asutati asendamaks varasemat Rahvasteliitu. · 14.8.1941 avaldasid F.D. Roosevelt ja W. Churchill Atlandi harta. · Harta sisaldab nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevatest põhimõtetest. · 1.1.1942 liitus hartaga 20 riiki, allkirjastati Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon. · 10.1943 allkirjastati Üldise Julgeoleku Deklaratsioon. ÜHINEMINE · Aprillis 1945 allkirjastati ÜRO põhikiri ning see jõustus 24.10.1945 · Peakorteri asupaigaks sai New York. · Üro ametlikud keeled: inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania
Euroopa üle, kommunismi leviku pidurdamine Lääne riikide poolt ja demokraatia toetamine( Marsshali plaan, Trumani doktiin ) Aasias kommunistliku reziimide katkestamine( põhja-korea,hiina,põhja veatnam) , Jaapani demokratiseerumine . Maailmas 2poolulise maailma kujumine poliitilises mõttes USA<->NSVL, tulemuseks ÜRO teke rahvasteliidu asemel, rahvusvaheliste suhete pingutamine - külmsõda Teheran 1943nov-dets. osalesid Stalin( nsv ), Rossvelt( usa), Churchill ( UK ) , Arutleti teise rinde avamise võimalusi. NSV sõja plaanid Jaapaniga Jalta 1945 4-11 veebruar , usa,nsvl,UK, otsustati euroopa tulevik. Demokraatliku korra kehtestamine vabade valimiste teel kõikides Saksa okupatsioonist vabastatud maades. Maailma jagamine mõju sfäärideks. Koos kõlastati lõplik saksa purustamis kava Potsdam 17 juunist 2 august 1945 , osalesid USA( harry Truman) UK ( Attly)
Pommitamine dresdenis. Inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. 18.Holokaust – Saksamaa poolt okupeeritud aladel koonduslaagrid: juudid, mustlased. Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942. 19.NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline puhastus – küüditati Krimmi tatarlased, tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus. 21.Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin, Roosevelt, Churchill. Teheran 1943: tunnustati NSVL piire. Jalta (Krimmi) 1945 Veebruar: Euroopa ja Aasia jaotamine, ÜRO asutamine. 1945 suvel Potsdami: Roosevelti asemel Truman. Saksamaa jaotati neljaks. Sõjakurjategijad kohtu alla. 22
naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased. Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini,Suurbritannia- Winston Churchill, NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt sõja peamised sõdimispiirkonnad: idarinne Eestist Bulgaariani, peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa territooriumil) läänerinne peamiselt Prantsusmaal, Põhja-Aafrika, Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkond Teherani, Jalta, Potsdami konverentsid – miks toimusid, kes osalesid, mida otsustasid.(111,113) TEHERANI: 1943. Aasta lõpus toimus konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt, Churchill.
tung Sakslaste katse Punaarmee koondist 4.-11.02 Jalta konverents * Kiideti lõplikult heaks Ida- ümber piirata 27.jaanuar Leningradi blokaad Preisimaa põhjaosa loovutamine Stalin, Roosevelt, Churchill NSVL-le *Saksamaa Septembriks Soome piirini Soome neljaks okupatsiooniks:Briti, Edu katkestas USA ja Briti vägede väljub sõjast vaherahuga, Poola Prantsuse, USA, NSVL
Tööleht Vali, millised väited sobivad Jossif Staalinist (S), Adolf Hitlerist (H) ja Benito Mussolinist(M).(Pane ainult esimene täht) 1.Ta sündis 1883.aastal Forli linna vaesessepa peres esimese lapsena. 2. Sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunas auväärses alamkeskklassi perekonnas. 3. Sündis 21. detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias. 4. Endine õpetaja ja sotsialist, kellest sai fasistide juht 5. Tema õpetuse põhimõtted aaria rassi ülimuslikkusest ja sakslaste eluruumi laiendamisest olid kirjas raamatus ,,Mein Kamf" 6. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud 7. 1922. aasta oktoobris sai temast peaminister, kes 1925. aastast alates valitses riiki kui diktaator. Kas väide on õige või vale?(Õ) või (V). Kui on vale, siis paranda. 1. Mussolini diktatuuri toetasid esialgu ka paljud demo...
6. detsember 1917 kuulutati Soome iseseisvaks 1918. aastal nimetati Mannerheim riigihoidaks 1920. aastal lõppes soomlaste Vabadussõda 1922. aastal toimus Genovas koverents, jätkus Rapallos 1938. aastal vallutas Hiler Austria 29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 r...
ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad.
24 inimest kes said tuntuks ema neiupõlve nime järgi. 1. William Arden (Shakespeare), kirjanik, poeet. 2. Isaac Aysgough (Newton), matemaatika- ja loodusteadlane. 3. Johann Sebastian Lämmerhirt (Bach), helilooja. 4. George Ball (Washington), esimene USA president. 5. Thomas Randolph (Jefferson), kolmas USA president. 6.Johann Wolgang Textor (von Goethe), Saksa kirjanik ja loodusteadlane. 7. Wolfgang Amadeus Pertl (Mozart), Austria helilooja. 8. Napoleon Ramolino (Bonaparte), Prantsuse keiser ja väejuht. 9.Ludwig Keverich (van Beethoven), Austria helilooja. 10. Abraham Hanks (Lincoln), kuueteistkümnes USA president. 11. Charles Wedgwood (Darwin), Briti loodusteadlane ja kirjanik. 12. Charles Barrow (Dickens), Briti kirjanik. 13. Karl Pressburg (Marx), Saksa revolutsionäär, majandusteadlane ja filosoof. 14. Sigmund Nathanson (Freud), Austria psühholoog ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 15. Geo...
Witness Report As I was walking along Western Road about 11.00 on Saturday morning I saw a red car pull up in front of me and two men jumped out and ran into Woolworths. I didn't really pay any attention until I heard screams coming from inside the shop. When I got closer I saw one man holding a gun while the other emptied the cash register. I couldn't see them very well, but one was fairly tall with brown hair and sunglasses and the other was shorter with very short blond hair. They were both wearing jeans and were about 22 years old, so they could have been students. There was another man in the car who had been waiting with the engine running, but I couldn't see what he looked like. I think they must have panicked at that point, beause they came running out without waiting to fill their bag with money and jumped into the red car again. As soon as the two men jumped into the car I drove off very ...
Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele Hilissügis- Hitler loobus kavas paisata maavägi üle La Manche´i väina Tegurid, mis tagasi Suurbritanniale edu - Briti peaminister W. Churchill lasi toota hästi palju lennukeid, pimendati linnad, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi -Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA Suurbritannia võit oli tähtis teistele rahvastele, kuna Saksamaa oli esimest korda tagasi löödud
Järgmisel päeval NSVL frondid püüavad rünnata saksa väesid, aga see ei õnnestu. Kõik need sõjalised tegevused olid see sama Hitleri „Barbarosse“ plaan. Mõne päeva hiljem, 26. juunil, Soome Vabariik kuulutab sõja NSV Liidule. Algab Jätkusõda. Alates juulist kuni novembri kuuni toimus Stalingradi lahingu esimene periood. 14. augustil sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. septembril algas Leningradi blokaad, samal päeval sakslased täielikult blokeerisid Leningraadi, 30-ndal valmistuvad Saksa väed Moskva ründamiseks. 2. detsembril Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsembril oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, järgmisel päeval USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Veel paari päeva hiljem, 11. detsembril, omas
8.09.1941 27.01.1944. See oli II MS üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. Atlandi harta oli 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Teherani konverents 1943, NSVL-Stalin, SB-Churchill, USA-Roosevelt; Churchill ja Roosevelt andsid Stanilile vabad käed NSVL laiendamiseks läände. (Sel konverentsil nõuti Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning lepiti kokku edasises sõjapidamises. NSVL lubas pärast sõja lõppu Euroopas alustada sõjategevust Jaapani vastu.) ÜRO idee. Jalta konverents 1945, Samad mehed, kes Teheraniski. Seal määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg. Arutatakse sõjajärgset maailmakorda. Eestil kadus ära võimalus iseseisvumiseks.