Inglismaal (W. Churchill). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas. Winston Churchilli kõne Fultonis (USAs) - läbi Euroopa on rajatud raudne eesriie Stettinist (Poola end Lääne-Preisimaa) kuni Triesteni (Itaalia- Sloveenia piiriala). 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement) aupresident Churchill, kutsus kokku asutamiskongressi . Euroopa kongress mais 1948 Haagis, kokku 1000 deleg Euroopa ühtsuse alase koostöö edasiarendamisena loodi 1949 Euroopa Nõukogu Council of Europe. 1948 paralleelselt arenes ka kaitsekoostöö : 11 riiki mood Brüsseli sõjalise lepingu. Kommunismioht hirmutas ja veelgi enam liitis Lääne-Euroopa riike. Prantsusmaa kujundas välja uue strateegia oma rahvusliku majanduse arendamisel: esimene
b) USA ja GB tegid dessandi Sitsiilias. Selle peale Itaalias sisekriis ja kuningas tagandas Mussolini 25.juulil 1943 ja septembris sõlmis uus Itaalia valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa. Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile. 2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal - NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust - liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire, aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamises V. Sõja lõpp 1944.a.-1945 1. Sõda jõuab Saksamaa piiridele a) Idas NL pealetung kogu rinde ulatuses - sõda Baltimaades. 9.märtsil oli Tallinna pommitamine, 22.septembril vallutati Tallinn
TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 1. Täida tabel: TEHERANI JALTA konverents POTSDAMi konverents konverents Toimumise aeg 1943 aasta lõul 1945. veebruar 17juuli-2.august 1945 Osavõtjad Lääneriigid Stalin Churchill jaVõitjariigid ja venemaa Roosevelt Otsused Balti riigid läksidEt 1945 keskelIda.preisimaa venemaa alla ehkluuakse ÜRO japõhjaosa lääneriigid liitlased lubasidloovutamine NSV tunnustasid venamaakesk- ja ida-euroopaliidule ning saksa uusi piire maad moskvaelanike
võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 86-88 Ei nõustu, sest Churchill on öelnud, et demokraatia on halb valitsemisviis kuigi parim teadaolevatest. Demokraatia üks plusskülg on see, et kui valimised peaks võitma keegi ebasobilik inimene, vahetatakse ta mingi perioodi möödumisel välja või kõrvaldatakse ametist umbusaldusavalduse tõttu. Autoritaarsus aga annab nii-öelda loosiga rahvale mingi isiku, kes hakkab valitsemist korraldama ning see isik ei vahetu iga teatud aja tagant ning selle isikuga tuleb
him with an Australian speech therapist Lionel Logue. Lionel was an ordinary man, but with unconventional approach - he started to call Prince Albert as Bertie, refused to visit his patient at his Palace etc. However the special speech exercises and gradually strengthening friendship with Lionel helped King George VI to get back his confidence and ability to give speeches. His radio- address where he led his country to the war became a turning point. Winston Churchill has been saying earlier in the film that "when Germans will come, we would need a king we can all stand behind". After this radio-address George VI became such a king for his country. I enjoyed this film because I like historical movies where everything studied at school or read from the books becomes real. But this particular story offered more than that. It deeply touched my heart. It was so painful to look King's unsuccessful attempts to make speech in front of the
Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma
Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia? ,, On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsemisviis, kuid kõik eelnevalt läbiproovitud olid veel halvemad" Churchill. Kas Vana- Kreekas võis lugeda demokraatiat parimaks valitsemisviisiks ja kuidas on olukord tänapäeva maailmas. 5. sajandi eKr kujunes Ateenas välja demokraatlik kord- aristokraadid olid kaotanud oma eesõigused riigi valitsemises ja kõik otsused tehti rahvakoosolekul. Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest
1) tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus. 2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami ja igasugu mõttetu meedia kära ja müra alla. Reklaam on asi mille ohv...
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
jätavad Tšehhoslovakkia Hitlerile). 1939 Tšehhoslovakkia (Boheemia ja Moraavia- Saksamaa protektoraadid). Poola ja Teise maailmasõja algus. 1936 Teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. 1940 Kolmepoolne: Saksamaa, Itaala ja Jaapan. Lisaks sündmusi maailmas: 1931 Jaapan- Madžuuriasse. 1935 Itaalia Etioopiasse. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Jalta konverents/ Krimmi konverents: 1945 kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. 1953 Berliini sündmused- rahvas oli vastu pealesurutud režiimile. ÜRO loomine: omavahel hakkasid suhtlema Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill tegelikult ei meeldinud. Roosevelt=United Nation termini (US oli olemas). Teise maailmasõja järgsed aastad: Suurim osalejate , relvastuse ja hukkunute arvu poolest (riigid, inimesed). ABC (NBC) relvad. Uute lahenduste otsimine, kuidas sõda ära hoida. USA- loobub isolatsionismist
Selles sõjas asusid Suurbritanniat järjest mõjukamalt toetama Ameerika Ühendriigid, loobudes senisest neutraliteedist ja kiirendades relvastumist. Esialgset kirjutamata liitu tugevdas märtsis 1941 USA-s vastu võetud laenu-rendiseadus ("Lend-Lease Act"), mis volitas presidenti tarnima liitlastele sõjavarustust. Veelgi olulisem samm astuti 14. augustil 1941, mil USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kohtusid Kanada rannikul sõjalaeva pardal ning allkirjastasid Atlandi harta. Selles deklareeriti, et allakirjutanud riigid austavad kõigi rahvaste õigust valida valitsemisvorm, mille all nad sooviksid elada, ega nõustu mitte mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas kohalike elanike vabalt väljendatud tahtega. Hartas kajastunud Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa seisukohad käimasoleva sõja ja maailma tuleviku suhtes andsid
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama võitluseks vaenlasriikidega kogu oma jõudu ja keelduti nii separaat kui ka vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile allakirjutanud riike hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks Washingtoni paktiga pandi ka alus tulevase ÜRO kujunemisele. Teheranikonverents 1943 28. novembrist kuni 1. detsembrini 1943.a. toimus Teherani konverents, millest võtsid osa 3 suurriigi juhid: Roosevelt, Churchill ja Stalin. Teherani konverentsil otsustati: Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes . USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941
ta riigist välja. O. Strandmann - Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919) riigivanem (1929–1931) 9 A. Larka - Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A. Sirk - Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F. Franco – Peatas Hispaania kodusõja ning kehtestas fašistliku diktatuuri riigis. W. Churchill – Briti peaminister H. Truman – USA president pärast Roosevelti. C. Attlee –Briti peaminister pärast Churchilli surma.Vahetult enne Potsdami konverentsi tuli võimule. G. Mannerheim – Soome kindral ja sõjaväe ülemjuhataja Kodusõja ajal, J. Vares-Barbarus – Nimetati ametisse Vene okupatsiooni ajal Eestis. J. Uluots - Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. O
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6
sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla ATLANDI HARTALE, milles sõnastastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast, kui Usa kisuti sõtta sai Hitler-vastane koalitsioon hoogu juurde. 1942 a esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki
- Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid,holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. - Muutus Euroopa poliitiline kaart likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. Jalta konverents 1945 1945 veebruaris, võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht( 1945 aprill San Francisco). Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, jõustus 24. oktoobril 1945. Saksamaa purustamine 1945 kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu
novembrist /1943 konverents 1. detsembrini 1943Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.Nõukogude Liit,Ameerika Ühendriigid,Suurbritannia.Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude 06/06 Normandia maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. /1944 dessant Tulemuseks liitlasvägede võit
kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid
Fasistlik Itaalia Sageli nimetatakse 1920-1930 aasta diktatuure fasistlikuks, kuid täie õigusega võib seda sõna kasutada vaid Itaalia peal. SOLVUMINE ITAALIA MOODI Esmine maailma sõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Nad võidsid vaid ühe lahingu ning mitu tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad , kui suurriikidel. Itaalia armee ei näidanud erilist sõjalist oskust ning mitmel korral sattuti nii raskesse olukorda, et liitlasmaad pidin appi tulema, oma sõjaplaane muutes. Sõja algul lubas Antant Itaaliale palju uusi valdusi, sõja lõppedes olid need lubadused unustatud. Rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See solvas suurt osa itaallastest. Sellepärast leidsid heakskiitu üleskutsed muuta oma riik suurriigiks, keda teise pooldavad ja austavad FASISTID KOGUVAD JÕUDU Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia riik madalseisus. Valitsus oli nõrk , kuna võimul oli mitu erakonda. Sellits valitsust ...
Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu
Teda toetas Mussolini. Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. Nõukogude Liidu eesmärgiks oli levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Lenin oli juba 1914. a.-l vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed,
okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid *Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik .
Hitler sai Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei juhiks ja üritas korralada riigpööret, aga ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse mitte saata) Churchill ajendas kummunistide vastu võitlema ja Stalin valmistus uueks sõjaks. 1947 - Truman doktoriin - vabade rahvate toetus. 1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevust aga võideldi ja võisteldi majanduslikult, poliitikas jne. Võidurelvastumine. Mõjuvõimu suurendamine III-maailma riikides. 1949 - NATO (vastastikune abi sõja korral)
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast. Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Inglismaal loodi liikumine Vaba Prantsusmaa võitlus Hitleri vastu. Inglaste evakueerumine Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt juunis 1940 Lahing Inglismaa pärast Pärast Prantsusmaa vallutamist jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaminister oli Winston Churchill. 16.juulil andis Hitler käsu Inglismaa Luftwaffega (saksa õhujõud) alistada. Inglastel oli vähem lennukeid ja piloote, aga olid hävituslennukid Spitfire'd ja radar. Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses peale. Nende poolel olid ka Poola, Tsehhi jt sakslaste anastatud maade lendurid. Luftwaffe sai suuri kaotusi ja Hitler lükkas dessandi Inglismaale edasi. Inglise Spitfire ja Saksa Luftwaffe Stuka Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman,...
eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Poliitiline võim põhineb traditsioonidele, tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism Ladina keeles societas ühiskond, socialis ühine, ühiskondlik; communis ühine. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas
"Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 1942 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7
toiduained-lihakonserv, suhkur, taimeõli, munapulbrit. Kokkuvõtteks tarniti NSVL-i USA poolt 11miljardi dollari väärtuses kaupa. Strateegiline pommitamine Saksamaa purustamine. Eesmärgiks Saksa sõjatööstus ja üldse tööstuspiirkonnad, suurlinnad. N.-ö. pindpommitamine e ilma kindla sihtmärgita 8. Teherani konverents, ll rinde probleem 28.nov-1.dets 1943. Osalejad: NSVL Stalin, USA Roosevelt, Inglismaa Churchill. Arutati Teise rinde küsimust: lepiti kokku, et Teune rinne avatakse Lääne-Euroopas. 1944.a Normandia dessant (6.juuni 1944). Teiseks arutati Baltiriikide küsimust: Roosevelt teatas Stalinile, et ta ei kavatse Balti riikide pärast vaielda, aga käskis paari aasta jooksul Baltimaades korraldada referendum sellekohta. Tunnistati Balti riikide De Factoga ainult olemasolu tunnistamine, mitte iseseisvate riikidena. 9. 1944
Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk;
lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas
Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? 1944. 6. juuni - Normandia dessant: USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude tungimine Saksamaa poolt okupeeritud Euroopasse, avades sellega teise rinde. Sakslastele aga söödeti ette valeinformatsiooni Normandia dessandi toimumise paiga ja aja kohta. Sakslased said info, et dessant toimub Normandiast 250 km kaugusel. 1945 veebruar - Jalta konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 1945. – alustati Saksamaa lõplikku purustamist: Saksamaa oli kaotanud tugevad liitlased, võimsate õhurünnakutega purustati linnu, aprillis alistusid viimased üksused. 1945. 7.-8. mai – kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile, sõda Euroopas oli lõppenud. Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan?
Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill ,,Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja." Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel ,,iseseisvaks" · Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri · Saksa väed marssisid sisse Prahasse · Poolalt hakati nõudma Gdanski (Danzigi) ja Poola koridori. Tsehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika
Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta, linnas algasid tänavalahingud. Hitler sooritas enesetapu. 2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus. Aatomrelva kasutamine- heideti 6.aug 1945 Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 7.Hitleri vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei
15 Teatavasti sellist parteid, mille ideoloogia oleks vastanud või vastaks tavalise fasistliku partei (näiteks Itaalia fasistliku partei või Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei) ideoloogiale, ei ole Eestis kunagi eksisteerinud. Isegi 1930. aastate Vabadussõjalaste Liit oli ideoloogia poolest fasismist väga kaugel. Seetõttu on jutt fasistliku ideoloogia taassünnist Eestist täiesti venelaste endi mõte ja kujutelm. Kokkuvõte Winston S. Churchill ütles: ,,Fasism oli kommunismi vari või tema värdjas."16 Sellal kui kapral Hitler end Münchenis saksa ohvitserideklassile kasulikuks tegi, õhutades sõdurites ja töölistes metsikut viha juutide ja kommunistide vastu, keda ta Saksamaa lüüasaamises süüdlaseks kuulutas, pakkus teine seikleja Benito Mussolini Itaaliale uut valitsemisdoktriini, mis tõotas Itaalia rahvale pääsu kommunismist, samal ajal aga andis Mussolinile endale kätte diktaatorliku võimu. Nii nagu fasism sündis
Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939
Kas teine maailmasõda oli paratamatu? 20. sajandil raputasid Euroopat ja maailma kaks väikese vahepausiga maailmasõda, mis nõudsid miljoneid ning miljoneid inimelusid. Nii sõdurite kui ka tsiviilisikute elud. Mina arvan, et teine maailmasõda oli esimese jätk ning paratamatu. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaad majanduslike reparatsioonidega ja sõjaväeliste piiran-gutega. Võitjariigid ei mõistnud seda, et sellisel viisil Saksamaa häbistamine tekitab kaotajates ängi ja kättemaksuiha, mis tuli ilmsiks II maailmasõja puhkemisega. Kuna sõjaga ei suudetud omavahelisi pingeid maandada, oli see üsna loogiliseks proloogiks uuele sõjale II maailmasõjale. Kui võitjariigid oleksid Saksamaa alistanud vähe õilsamalt ning jätnud neile nende väärikuse, ei oleks tekkinud saklastes meeletu kättemaksuiha. Pärast I maailmasõja kole...
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna.
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suur...
mis keelas territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida- Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liidule allutatud riikide kord asendati kommunistlikega. Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas. Tema peamiseks eesmärgiks oli jätkata sõdimist ning Lääne- Euroopa endale saada. Stalini kõnele vastas Churchill, et liitlaste vahel on puhkenud Külm sõda ning neid eraldab raudne eesriie. Tihti peetakse Külma sõja alguseks Berliini blokaadi. NSV Liit sulges kõik Lääne-Berliini ning Ida-Berliini vahelised teed. 1948 aasta juunis alanud blokaad kestis 1949. aasta mai kuuni. Berliini blokaad tõi endaga kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise. Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa Liitvabariik ning idatsoon jäi Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. 1961
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna.
Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 14. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku? Petain oli Prantsusmaa riigipea ja sõjaväelane. Chamberlain Briti peaminister, kes aitas Britannial üle elada II maailmasõjast esimesed 8 kuud. Churchill Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada. Roosevelt USA president, kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP.
poolt okupeeritud NSV Liidu alasid. Umbes samal ajal, kui toimus Kurski lahing, maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis USA ja Britanniaga vaherahu. Saksa sõjajõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal fasistliku vabariigi eesotsas Mussoliniga. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1943. aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati, et USA ja Suurbritannia alustavad pealtungi sakslaste vastu Normandias ning Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. 1944. aasta esimesel poolel alustas Punaarmee võimsat pealtungi piki Nõukogude-Saksa rindejoont. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA- Suurbritannia sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944
3. loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL 1. jaanuar 1942. aasta 26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile deklaratsioon lähtus Atlandi Hartast ei sõlmi ühegi teljeriigiga eraldi separaatrahu või vaherahu 28. november 1. detsember 1943. aasta Teheranis (Iraagis) kohtusid Roosevelt (USA preident), Churchill (SB peaminister) ja Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretäsr) 1. Otsustati avada II rinne Prantsusmaale Inglismaa ja USA avavad teise rinde, s.t alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal (NSVL pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast) 2. SB ja USA nõustusid tunnustama NSVL 1941. aasta piire MURRANG SÕJAS Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi
Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
