German invaded anyway. Hitler and Stalin had secretely signed an agreement dividing up Poland between the two powers. On 3rd September 1939, when many people were already preparing for war, Neville Chamberlain, Prime Minister of the United Kingdom at that time, broadcast to the nation, announcing the declaration of war in Germany from Britain. People dig air-raid shelters, or sew blackout curtains. In May 1940, when Winston Churchill replaced Neville Chamberlain as Prime Minister got Britain a more aggressive war-time leader. In 1942 Roosevelt and Churchill agreed to make defeating Germany their first priority. After three more years, in 1945, Germany surrendered unconditionally. As a result for Britain - Great Britain lost over 300,000 fighting men and over 60,000 civilians in WWII. Sources http://myweb.tiscali.co.uk/kenanderson/histempsequel/ http://www.megaessays.com/viewpaper/102585.html http://en.wikipedia
1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6
mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6. Nimeta Saksamaa liitlased Teises maailmasõjas ? Itaalia ja Jaapan
1. Täida lüngad 1940.a. aprillis hõivab Saksamaa Taani ja Norra ning seejärel väikeriigid Belgia ja Luxemburgi. Juunis 1940 alustub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlane Jaapan, kes ründas USA mereväebaasi Hawai saarestikus. Murrang Teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1942-43 a. Stalingradi lahingus. Teine rinne avati USA ja SuurBritannia vägede poolt Prantsusmaal 6.juuni 1944. 1944.a. suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teine maailmasõda jätkus Kaug-Ida rindel võitlusega Jaapani vastu. Usa kasutas seal esmakordselt tuumarelva. Sõda lõppes 2.september 1945, Jaapani kapituleerumisega. 2. Ajaloolised isikud Natsi-Saksa välisministes, sõlmis MRP Ribbentrop NSV Liidu riigijuht Stalin Liitlasvägede ülemju...
VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees Lööve, päikesekahjustus jne 23 kuud enne Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov ...
Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. · Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. · Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso
Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia, ungari ja bulgaaria. 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel.
lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14
sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. Lepingud 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 1941.a augustis (septembris 1941 liitus Nõukogude Liit) kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada (lubadus täideti va Eesti, Läti ja Leedu) 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Saksamaa ja Nõuk. Liidu vallutused 1939.sept 1941.a juuni. Saksamaa NSVL
I RIDA Raudne eesriie - 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõuk. Rinde kohal raudne eesriie ei tea, mis seal taga toimub (kadus Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg (aitas paljusid juute). 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Ilmne, et Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. VMN - oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. Vastastikuse majandusabi nõukogu Marshalli plaan - ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset . Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majan...
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5. Uus-Meremaa 6. Holland 7. No...
Great national crisis Independent nation Union with England 18th century Political union between Scotland and England Treaty of Union It replaced the Scottish systems of currency First World War In 19141918 Provided manpower, ships, machinery, food etc Scotland sent 690,000 men to the war The Battle of Loos They made up 15 per cent of the national armed forces Second World War In 19391945 Shipyards and heavy engineering factories Winston Churchill Industry developed Scottish monarchs The head of state First King of Scots was Kenneth MacAlpin Founded the state The Coronation Oath Elizabeth II Flag of Scotland Saint Andrew's Cross Adopted in 16th century Earliest use as a national symbol One part of the English flag References http://en.wikipedia.org/wiki/Scotland http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Scotland http://en.wikipedia.org/wiki/Wars_of_Scottish_Independence http://en.wikipedia.org/wiki/Treaty_of_Union http://en
3 days in London Triin Sõro 12b JPG Cultural highlights The tower of London Click to edit Master text style Thames River Cruise Second level Third level Tower of london Fourth level Westminster Abbey Fifth level Windsor Castle Hampton Court Palace Churchill War Rooms Trafalguar square Hampton Court palace Victoria and Albert museum National Portrait Gallery Tower Bridge Exhibition Days out, activities and attractions Click to edit Master text style Second level Visit The London Eye ...
· Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. · 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: · Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. · Tsehhid alistusid. · Lääne riigid olid vaimustuses. · Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Tsehhoslovakkia annekteerimine · Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill, et sõda veel tuleb. · 14 märts kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvks Slovakkia. · Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tsehhoslovakkia. · Oli teada, et järgmine ohver Poola. · 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat. · Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. MRP · Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga. · 23. aug
milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO
29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja Poola sõlmivad vastastiku abistamise lepingu 1.september Saksa armee tungib Poolasse ja liidab endaga Danzigi 3.september Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Natsi-Saksamaale 7.september Krakov alistub 17
Lääneliitlased vallutasid IT pealinna 6 jun 1944 maabusid USA, Sbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Alustati liikumist Saksa poole Edu vastupanuliikumistes Saksamaa poolt okup. Riikides 1944 vabastasid lääneliitlased kogu Pr. Jõuti Saksa piirile Venelases jõuavad Ida-Preisimaa PIIRINI SEPT Sooma-NSVL vaherahu Sept-okt vallutab NSVL eesti ja Lätit 1945 - NSVL vallutab Varssavi, tungib saksa aladele 1945 veb Jaltas konverents (Stalin, Churchill, Roosevelt) kooskõlastati, kuidas Saksat lõplikult purustaa. Määrati ka Ühinenud Rahvaste Org asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 apr-jun San Franciscos) kirjutati alla ÜRO põhikirjale ÜRO sünnipäev 24 okt 1945 7-8 mai 195 Berliini vallutamine (Hitler seks ajaks ennast tapnud) kirjutatakse alla Saksa kapitulerimis aktidele 9 mai purustab NSVL Tsehhis viimased Saksa üksused. sõjategevus euroopas lõppeb
10. Olulised konverentsid Atlandi harta 1941. aasta augustis sõlmisid USA ja SB kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Veel lubati taastada kõikide sõjaajal kaotanud riikide iseseisvused. Teherani konverents 1943. aasta novembris toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri vastase koalitsiooni riikide juhid: Churchill, Roosevelt ja Stalin. Otsustati avada Prantsusmaal teine rinne. Nõukogude Liit võttis kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. USA ja SB tunnustasid NSVL 1941. aasta piiride järgi. Jalta konverents 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest võttis osa Churchill, Stalin ja Roosevelt. Seal kooskõlastati, kuidas Saksamaa
majandusülessannete täitmiseks orjatöölised. 13 laagrit ,,Fat Man" - the codename for the atomic bomb that was detonated over Nagasaki, Japan, by the United States on August 9, 1945, at 11:02 (JSP). It was the second of the only two nuclear weapons to be used in warfare and was the third man-made nuclear explosion. The name also refers more generically to the early nuclear weapon designs of U.S. weapons based on the "Fat Man" mode .Fat Man was possibly named after Winston Churchill. Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945 1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946.
Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe oppekava VITILIIGO Iseseisev töö Tartu 2009 19-aastane naine pöördub arsti vastuvõtule. 6 kuud tagasi tekkisid jalgadele põlvede piirkonda väikesed (1-2 cm läbimõõt) valged laigud. Nüüd oli tekkinud valged laigud sõrmedele. Kuna naisel on nahatoon tume, siis tungivad need laigud eriti silma. Naine tunneb end väga halvasti oma välimuse pärast. Häbeneb kanda lühemaid riideid. Proovib varjata oma käsi. Hoidub väljas käimast. Hetkel tööl ei käi. Lõpetas kolm kuud tagasi keskkooli. Küsitlusel selgus, et naise vanaemal olid tekkinud sarnased valged laigud 55 aastaselt. Aga arsti juurde ta ei pöördunud nendega. Nüüd on vanaema surnud. Kaasnevaid haigusi pole. Kardab, et laigud levivad. Vanus: 19 Kaal: 65 kg Pikkus: 175 cm Vererõhk: 125/65 mmHg Pulss: 68 x/minutis Kehatemp: 37,2oC Probleem Eesmärk Tegevus Hindamine 23.10.09 ...
Mõtteid aususest J.Krossi ,,Keisri hullu" lugemise järel Jaan Krossi ,,keisri hullus" oli probleemiks ausus. Parim näide sellest oli romaanis timo manifest ning probleemid, mida tõstatas, ja selle tagajärjed. See manifest näitab, milliseid valitsusvorme maailmas olemas on olnud. Kui timo teenis veel Keisrit, andis ta vande, et räägib alati tõtt. See manifest oli selle vande tõestus. Timo kritiseeris nii Keisrit kui ka temale alluvaid ja juhtimisvormi. Timo oli teadlik, et kui ta selle kirjutab, siis karistused võivad tulla. See ei omanud Bockile tähtsust kuna ta pidi endale ausaks jääma ja kirjutama, mida ta tundis ja arvas. Peale selle lugemist tuli mulle pähe 20. Sajandi Hiina, kuna meil oli see parasjagu ajaloo teemaks. Mao Zedong oli Hiina juht alates 1935. aastast ja valitsusvorm oli tol ajal Diktatuur. Kui ta alguses sai juhiks, andis ta rahvale teada, et nad võivad avalikult kritiseerida teda ja valitsu...
ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Samas kui teistes suuremates juhtivates riikides vahetus võim dikatuuriliseks, jäi Inglismaal ja Prantsusmaal demokraatia. Seal arvati, et see on hetkel kõige parem juhtimisviis ja see toimis seal. Paljude suurriikide arust suutis ainult diktatuur päästa riigi ja teiste arust töötas demokraatia küllalt hästi. Samas nagu Winston Churchill ütles ,,Demokraatia on kohutav asi, see on halb valitsemisvorm, kuid paremat pole veel välja mõeldud."
Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja. 3 liidrit jõudsid kokkuleppele Saksa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. USA ja Suurbritannia ei olnud vastu Stalini nõudmisele tunnustada NSV liitu 1941.a piirdes. Eestile, Lätile ja
Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera. 2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine. 6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus. 1941. aastal 14. augustil Atlandi harta. Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Kuid NSVLi soove rahuldati ka. Saksamaa vastane sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1942. aastal 1. jaanuari Ühinenud Rahvaste deklaratsioon. Selle aluseks Atlandi harta. Sisuks separaatrahust hoidumine Saksamaaga. 1943. aastal 1. detsembril Teherani koverents. Stalin, Churchill, Roosevelt. USA ja Inglismaa avavad uue rinde, NSVL kohustub Jaapaniv astu välja astuma, USA ja Inglismaa tunnistavad NSVL 1941. piire
hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased. Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini,Suurbritannia- Winston Churchill, NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt sõja peamised sõdimispiirkonnad: idarinne (Eestist Bulgaariani,peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa territooriumil), läänerinne (peamiselt Prantsusmaal), Põhja-Aafrika, Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkond Teherani, Jalta, Potsdami konverentsid miks toimusid, kes osalesid, mida otsustasid.(111,113) TEHERANI: 1943. Aasta lõpus toimus konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati, et USA
põletati ära, et varjata oma kuritegusid Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine riikide liit Hitleri vastu - Algas 1940 aasa sügisel - USA laenas GB-le sõjatehnikat vastu lubas oma Aasia sadamates randuda NT. Indias - 11.03.1941 USA kongress lend-lease seadus lubas toetada kõiki riike, mis sõdisid Saksamaa vastu - 14.08.1041 Atlandi Harta o Osalesid: GB ja USA juhid (W. Churchill ja F. D. Roosevelt), 1941. septembris ühines ka NSVL o Otsused: Loobutakse igasugustest territoriaalsetest vallutustest Tunnistab iga rahva õigust sõltumatusele ja valitsemiskorra valimisele Tuleb loobuda jõu kasuamisest riikidevahelistes suhetes - 01.01.1942 26 riigi esindajad kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile o Sisu:
1940 Pr ja Saksamaa vaherahu (Compiegne'i metsas), Pr Saksamaa okupatsiooni alla; o Pr suhtub Saksa võimu halvasti ( 18.06. 1940 Pr vastupanuliikumised ). Nende sündmuste varjus okupeerib NSVL Balti riigid; o 16.06.1940 ,,Merelõvi" sõjaplaan! Saksamaa plaan Inglismaa hävitamiseks (allveelaevad), 15.08.1940 toimub dessant Londonile. Inglismaa peaminister Churchill (lubab verd, higi, pisaraid) saab ainuotsustamisõiguse! 1941. Märts lend-lease seadus USAs. ,,Lendliisi" leping relvad, toit. Hakkavad kujunema head suhted USA ja Ing vahel (erilised). USA polnud sõjas, sest demokraatlikul riigil on vaja rahva nõudmist sõjaks, abist ei keeldutud. ,,Lendliisi" leping I samm Hitleri vastase koalitsioonina; o ,,Barbarossa" plaan välksõda NSV Liidule (Hitler);
Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada
Külm sõda sai alguse USA ja NSVL suhete jahunemisest, alguseks loetakse 1946. aastat, mil Churchill pidas Fultonis oma kuulsa kõne või 1948. aasta Berliini blokaadi. Põhiprobleemiks oli see, kumb riik teostab end paremini, saavutades sellega kõige parema riigi tiitli, millega kaasneb ka suurim võim. Tegemist ei olnud sõjaga kus kaks armeed võitlesid, vaid toimus võitlus kahe maailmavaate vahel lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Mõlemad pooled üritasid üksteist üle trumbata igas eluvaldkonnas, seda nii võidurelvastumises, tehnika vallas,
St Paul's Cathedral Kelly Kala 9b St Paul's Cathedral · St Paul's Cathedral is the Anglican cathedral on Ludgate Hill in the City of London and the seat on the Bishop of London. The present building dates from the 17th century and is generally reckoned to be London's fifth St Paul's Cathedral. The cathedral sits on the highest point of the City of London. The cathedral is one of London's most visited sights. St Paul's Cathedral Today · St Paul's Cathedral today is a busy working church. Daily services are held every day to which all are welcome to attend. Whilst the Cathedral charges for those who wish to sightsee,it does not charge for people who want to worship. Those attending services at St Paul's do so at no cost. People seeking a place to be quiet and pray are admitted to the St Dunstan's Chapel free of charge. Admission on Sundays for all services is free and th...
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilit...
Loodi salapolitsei ja koonduslaagreid. Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja muudeti ta kogu Itaalia rahva juhiks e. Duceks. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtjaid kontrollis riik. Keelati ametiühingud ja teised politiilised parteid.Ametiühingute asemele loodi Korporaatsioonid. Tsenseeriti ajakirjandust. Riik määras töö-ja igapäevaelu. Mussolinit tunnustati paljudes riikiides. Nende hulka kuulus ka Winston Churchill. Paljud arvasid, et Mussolini oli suutnud luua hästi toimiva riigi. Itaalia diktatuur oli mõnevõrra mõõdukam, võrreldas Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liiduga. Mussolini välispolitiika oli sõjakas, eesmärk oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Praegust armeed üritati seostada Rooma leegionite ja vallutusretkedega. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad ning kuulutati Itaalia impeeriumiks. Itaalia oli Hitleri liitlane nii 30ndatel kui ka II Maailmasõjas.
A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene füderatsioon C) 1961-1996 D) Viis venemaa demokraatiani ja pooldas uuendusi i
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944....
Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940 Saksa Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941 14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova 22.06.1941 – Saksa Nõukogude „Barbarossa plaan” Sõda Nõukogudele ei kuulutatud Sõtta astuvad Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari
Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit vene...
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I ...
Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping. Benito Mussolini - Oli Fasistide eesotsas. Tema ja fasistide kehtestasid riigis diktatuuri ning kuulitasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik. Fransisco Franco - Juhtis sõjaväelaste mässu. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Winston Churchill - Üks vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistis ohtum mjida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuuri ja tugevnev Natsi-Saksamaa, oli sir Winston Leonard Spencer Churchill. Franklin Roosevelt - Ta valiti 1931. aastal USA presidendiks.Ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks.Roosevelti ümberkorraldused kandsid vilja. 1933. aastal hakkas Ameerika majanduse olukord paranema,kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi
Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt. Prantslaste vastupanu ei andnud ikkagi tulemust ja 22.juuni 1940 sõlmiti Compoegne’i metsas Prantsusmaa ja Saksamaa vahel rahuleping. 2/3 Prantsusmaast läks saksa okupatsiooni alla. Chales de Gaulle lõi Inglisaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas sõda Hitleri vastu. 9. Lahing inglismaa pärast Prantsusmaa alistumise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii pidi Hitler valmistuma dessandiks. Esmalt pidi purustama Briti õhujõud. 16.juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Sakslastel oli palju eeliseid, kuid siiski jäid inglased peale viimasel hetkel. Oluliselt mängisid rolli Suurbritannia poolel võitlevad lendurid Poolast, Tšehhist jms vallutatud maadest
Kuid rünnak tuli hoopis Luxenburgi kaudu. Vallutati ära Pariis ja vallutati ära. Sõlmisid Compiegue vaherahu ning Prantsusmaa kapituleerus. Lõuna-Prantsusmaal moodustati Saksast sõltuv võike riik Vichy vabariik. Kes polnud nõus, põgenesid Inglismaale ning seal moodustati prantslastes väeosa, eesotsas-Charlerdi Goulle. 6. Saksa ründab nüüd Inglismaad. See oli õhusõda ja allveesõda. Inglased võidavad, kuna murravad saksa sõjakoodi Enigma lahti. Churchill tahtis ainult sõda saksaga, mitte mingeid kokkuleppeid. 7.NSVL novembris alustab sõda Soomega. 8.Itaalia ründab Kreekat. Saksa tuleb appi. Vallutatakse ära kogu Vahemere piirkond v.a Malta. Edasi egiptus, mida vallutada ei suudetud. Baaside leping-Orzel-saksa laev. 28,sept 1939-Eesti ja NSVL vahel. Vastastikuseabistamise leping. Eesti kirjutab alla, kuna NSVL ähvardab sõjaga ja Eesti kardab, et neil on tõsi taga, sest Soomele kuultas juba sõja. 1.Eesti laseb oma
Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942 12) Stalingradi lahing peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli
ütleb. Demokraatial ning mitte-demokraatial on omad plussid ning miinused. Demokraatlikus riigis on rahvas iseseisev, neil on võrdsed demokraatlikud õigused ning majandust ei saa riik juhtida. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, on võimalus areneda ning on lubatud ka mitu ideoloogiat, aga samas on demokraatial ka miinuseid nagu nt. bürokraatia, liigne aeglasus, äraostetavus, alati on enamuse võim vähemuse üle, vähemus jääb alla. Winston Churchill on ütelnud:" Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Mittedemokraatliku riigi plussideks on asjaolu, et karmikäeline valitsemine hoiab majanduse stabiilsena, aga see on ka ainuke suur pluss, miinusteks on inimõiguste rikkumine, demokraatliku valitsuse puudumine, sõnavabaduse puudumine, ning piiratud ettevõtlus.
1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul. 1945 17.juul-2.aug-Potsdam-Saksa jaotati USA, Pra, Briti, NSV vahel 1945 6.aug-tuumapomm USA-l Jaapanile 1945 2.sept-USA ja Jaapani kapitulatsiooni akt. II Maailmasõja lõpp 1947 10.veb-Rahuleping 10-20 võitjariigi ja saksa EU liitlaste vahel 1951-jaapani rahu
MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia,
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas · V.Quisling Norra natside juht 7.Isikud · Suurbritannia peaminister, Teherani ja Jalta konverents Churchill · Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas Montgomery · NSVL juht II MS ajal Stalin · USA kindral, Jaapani kapitulatsioon MacArthur · Saksamaa juht II MS ajal Hitler · NSVL välisminister, sõlmis 1939 mittekallaletungi lepingu Saksamaaga Molotov · Suurbritannia peaminister, kes sõlmis Müncheni kokkuleppe Chamberlain · Vichy valitsuse juht Petain
Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. 1920.aastal esitati Franklini kandidatuur asepresidendi kohale. 1921.aastal juhtus aga õnnetus, Franklin sai lastehalvatuse. Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis. Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks. Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas ...
Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 10.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Lepingud · 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. · 1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjas okupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Saksamaa ja Nõukogude Liidu vallutused (1939.sept 1941.a juuni) Saksamaa NSVL Norra, Taani, Poola idaosa, Luksemburg, Baltimaad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
