3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr
Mykerinos oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim, külje pikkus 103,4 meetrit, kõrgus 66,5 meetrit, praegu umbes 4 meetrit madalam. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.9 Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Mykerinose püramiidi lõpetas tema poeg, kes ilmselt rahapuudusest lasi ülejäänud püramiidi ehitada lubjakiviplaatidest. 5. Püramiidide kunsti võlud 9 Tõnis Kallejärv ,,Eesti Loodus", juuli/august 2000 11 Püramiidis avaludub egiptlaste kunstiline mõtlemisviisi dualism. Püramiidi lihtsus
Cheopsi püramiidi sisevaade Chephreni (Hafra) püramiid Kõrgus 136 m, on umbes meetri jagu väiksem aga asub kõrgemal ja tundub seetõttu suuremana. Chephreni püramiidi juurde kuulub ka 20m kõrgune sfinki raidkuju. Chephren oli Cheopsi poeg. Mykerinose (Menkaure) püramiid Chephreni poja Mykerinose haua- monument oli ainult 70m kõrgune. Püramiidide asendiplaan Teised püramiidid Snofru murd- püramiid Lõuna-Dahšur, 4.dünastia u
Skulptuuride Jõud Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordselt kindel, et ta jääb igavesti edasi elama. Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus". Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum Lõppsõna Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna--ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Viimane on egiptuse skulptuuris eriti stiliseeritud--ei tehta katsetki kujutada riidevoltide mängu või juuste lehvimist tuules--kõik on antud siledate, aga väga ilmekate kivimassidena. Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 4 Kasutatud Kirjandus 1. Kangilaski, J
seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
· Sõdasid oli vähem Ühtse riigi tekkimine · Põlluharimise algus u 5000 eKr · Väikeriigid koondavad Ülem ja AlamEgiptuse ühtseteks riikideks · U 3000 a eKr MENES liidab riigid · Hieroglüüfkiri + vask VANA RIIK (u 26502130 a eKr) · Sisemine ühtsus, iseleeritus · Vaarao jumalikustamine · Püramiidid o Dzoseri astmikpüramiid o Cheopsi Hufu püramiid o Chephren Hafira püramiid ja sfinks KESKMINE RIIK (u 19501650 eKr) · Nuubia vallutamine · Normarkide suur võim · ,,Jutustus Sinuhest" · Hüksolaste sisseränne o Pronks o Sõjavankrid UUS RIIK (u 15501075 eKr) · Vallutati palju uusi alasid · Suurima võimsuse periood · Naisvaarao Hatsepsut · THUTMOSIS III sõjakas, võimsuse rajaja o Karnaki tempel
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja
Karol Kogger 6.A kl Egiptlaste usund ja kultuur Egiptuse riiki valitses vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis, uue riigi pealinnaks sai Teeba. Vana riigi vaaraod olid Hufu (kreekapärane nimetus Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Hufu valitses aastatel 2551-2528eKr ning ta jälgis isiklikult oma hauakambriks kerkiva püramiidi ehitust. Hufu poeg Hafre lasi oma püramiidi ehitada umbes 2520.aasta paiku eKr. Püramiidid Püramiid on vaaraodele ehitatud hiiglaslik hauamonument. Kuulsaim neist on Giza Suur Püramiid, mis oli ehitatud vaarao Hufule. See on kõigist Egiptuse pür...
touregypt.net/ename/ Numbrid • 1 on lihtsalt püstkriips 2 on nagu vene keele suur G 3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla 4 on meie 3 peegelpildis 5 on meie 0 6 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset 7 on linnuke alla - V 8 on linnuke üles 9 on sama 0 on väike must romb Egiptus - kultuur Birgy Lorenz Ajaloost • 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. • 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. • 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud
Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Arhitektuur Seinamaalid ja sarkofaag Tutanchamoni hauakambris. Arhitektuur Esiplaanil Chephreni(142m kõrge)püramiid. Taga Cheopsi(alates 146m,praegu 136m) püramiid. Skulptuur Nofretete Echnatoni abikaasa. ~ 1340 e.m.a. Nofretetet peetaksegi iluideaaliks. Selle kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt. Skulptuur Vaarao Chephren ~ 2520 2494 e.m.a. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Egeuse kunst Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada) Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid.
loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes jäikades asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel või risti rinnal ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana põlved kokku surutud ja käed kas risti rinnal või põlvedele asetatud. Tööliste kujud olid väikeste mõõtudega ja loomulikemas poosides, tihti tööd tegemas Vaarao Chephren Kirjutaja Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri palett Lamereljeef Karnaki templi seinal. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid
milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes jäikades asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel või risti rinnal ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana põlved kokku surutud ja käed kas risti rinnal või põlvedele asetatud. Tööliste kujud olid väikeste mõõtudega ja loomulikemas poosides, tihti tööd tegemas Vaarao Chephren Kirjutaja Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri Lamereljeef Karnaki palett templi seinal. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie
XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Giza surnud linna
kaasa pandi. Neis on väga palju realimi ja loomutruudust. Tavaliselt on nad puust või lubjakivist ja värvitud. Tuntumad on jässakas meesfiguur, kes keppi käes hoiab, väljakaevamist toimetanud araablaste poolt ,,külavanemaks" ristitud, ja istuva kirjutaja kuju. Vaaraode skulptuure käsitletakse idealiseeriva (õue)kunsti stiili väljendusena, teine suund moodustab realistliku rahvakunsti suuna. 3 Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neil täiest loomulikud. Seejuures ei hoolitud aga kõigi üksikasjade ja individuaalsete iseärasuste esiletoomisest. Egiptuse kujud on suured üldistused, tüübiportreed, sarnanebes selles mõttes mesopotaamia omadega. Egiptuse raidkunstnik lähtus aga mitte koonuse vormist, vaid kivikuubist, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju
ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid. · Hufu, Hafra, Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) Vana riigi perioodi ajal, Gizasse püramiidid · HatsepsutVaarao 15.saj eKr, Uue riigi perioodil, palju kaubandusretkesi · Thutmosis III Vaarao 15. Saj
25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest
Egiptuse kunst Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul.Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tunt...
Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide. Uue riigi ajal (1500-1300 eKr.) loobuti majanduslike kulude ja hauaröövlite tõttu püramiidide ehitamist ning vaaraosid maeti maa-alustesse hauakambritesse. Teeba lähistele Kuningate orgu (Niiluse läänekandal). Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton.
e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatsepsut, Echnaton, Tutanchamon ja R amses II. Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke täielikult tänapäevani säilinud egituse vaarao matmispaik. · Egiptuse kultuur
Herodotos jutustab, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse. Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Usund Püramiidide idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana
• Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) 21-26 dünastia. Sel ajal vallutasid Egiptuse Pärsia • Pärslased (525-332 eKr) • Aleksander Suure valitsemisaeg 332-323 eKr • Ptolemaiuste periood 323- 30 eKr ARHITEKTUUR Vanariigi perioodi kõige silmapaitsvamaks näiteks olid püramiidid. Paiknevad Nemphisest Läänes (70km pikkusel lõigul, umbes 100 püramiidi) • Kuulsad: Giza, Cheops, Mykerinos ja Chephren • Püramiidid olid ühed 7. maailmaimest Püramiide oli 3 tüüpi • Astmikpüramiidid • Murdpüramiidid • Harilikud püramiidid Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest 11.09.14 Mastaba- piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik.
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mäl...
Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu 3000 eKr oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon 26. saj eKr vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid 14. saj eKr Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg 30 eKr Egiptus langes Rooma riigi võimu alla Champollion desifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) 26. saj eKr ehitatud püramiidid Hatsepsut 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked Thutmosis III 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja Ehnaton 14
hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. 7 Vana Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
kujud, mida nad elus üle elama pidid. Arvatavasti tunnetas Mykerinos ka ise, et ta ei valitse kaua ja lasi püramiidi kiiruga ehitada, ning kasutas veel suuremaid kiviplokke, kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. 8 Babüloni rippaiad Babüloni rippaedu tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena. Algselt arvati, et
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
o. muutus kreekapäraseks. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. _______________________ 1 balsameerima e. palsameerima surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu 2 mastaba piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga 3 dünastia valitsejate suguvõsa 4 Cheops loe: heops (nimi Cheops on kreekapärane; vanaegiptuse algkuju oli Hufu) 5 Chephren loe: hefren (vanaegiptuse Hafre) 6 Mykerinos loe: mükeriinos (vanaegiptuse Menkaura) 7 Kleopatra VII Suur (69-30 eKr.) Egiptuse kuninganna, rahvuselt kreeklanna. (tema emakeel oli kreeka keel). Kleopatra elus põimuvad tihedalt poliitika ja armastus. Oli seotud kahe kuulsa Rooma riigimehega - Julius Caesari ja hiljem väejuht Antoniusega, kelle mõlemaga tal olid lapsed. Octavianuse (tulevase keiser Augustuse)
ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks 3000.a. eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes, rajades ka uue pealinna Memphise. · Seda perioodi, u 3000 2650 eKr, nimetatakse varadünastiliseks perioodiks (I-II dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri. · Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega. · Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad, allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia.
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
mastaba " on tõstetud kõrgeks, selle peale ehitatud mastabad aga märksa madalamad. Snofru murdpüramiid Dashuris aga kujutab endast kõrget mastabat, mille ülemist osa katab klassikalise põhmõtte järgi ehitatud püramiid. Riigi võimsuse kasvuga seoses hoogustus püramiidide ehitamine sedavõrd, et kokku ehitati Vana riigi ajal vähemalt 7 suut püramiidi, lisaks veel arvukalt väiksemaid. Kuulsaimateks püramiidiehitajateks said vaaraod Cheops ( Hu - fu ), Chephren (Hef - re ) ja Mykerinos ( Menkau - re ), kelle ajal ehitatud püramiide loetakse vanaaja seitsme maailmaime hulka kuuluvaks. Suurim oli Cheopsi püramiid algkõrgusega 146,6 m ( praegu on kõrgus tipu varisemise tõttu 137 m ) ja küljepikkusega 233 m. Küljed olid orienteeritud täpselt põhiilmakaarte suunas. Cheopsi püramiidi proportsioonides ilmneb juba selge matemaatiline võrrand - põhja moodustab ruut, küljed on aga võrdhaarsed kolmnurgad. Kivikoloss on üles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
