MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivat...
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täie...
Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust, mida saadakse, kui lisada täiendav ressurss. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks Alfred Marsahall, töötles välja meetodi ceteris paribus, mis uurib ühe majandusnäitaja muutumist arvestades, et kõik muud tingimused ei muutu. TARBIMINE Milline oleks hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei mõtle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida.
75, tihti üle 0.75 deltaga asju eelistatakse mitte kaubelda isegi OTC turul näiteks. - Kuna ostsid optsiooni 100 aktsiale siis oled pikk reaalselt 77 aktsias selle taseme pealt - võidad 77 USDkui aktsiahind tõuseb 1 USDvõrra. 0.017 gamma näitab, et kui aktsiahind tõuseb 1 USDvõrra (150.75 peale) muutub su delta 0.787 peale (delta + gamma). Pane tähele, et muutub ka gamma - 0.016 peale. Theta siis näitab, et homseks oled ceteris paribus 6 dollarivõrra vaesem, sest optsiooni ajaväärtusest kukub 0.06dollarini. Kui volatiilsus peaks kukkuma 26 peale kaotad 0.2 USD optsiooni hinnast, sama juhtub kui intress kukub 1% võrra (rho). Reaalselt ei pea sa rho pärast muretsema, samuti antud juhul ei ole vega oluline eriti kuna: 1) su optsioon on vähe volatiilsustundlik - kaugel strikest, 2) vaevalt et volatiilsus suures ulatuses lähiajal muutub. Theta vastu sa ei saa ka midagi teha
26. Rahapakkumine suureneb, kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 27. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused 28. Fisheri võrrandi kohaselt on nominaalne intressimäär reaalse intressimäära ning inflatsioonimäära summa 29. Vastavalt Fisheri efektile põhjustab kõrgem inflatsioon nominaalse intressimäära suurenemise 30. Kui inflatsioon langeb 6-lt protsendilt 4-le protsendile, ceteris paribus, siis vastavalt Fisheri efektile nominaalne langeb 2 protsendipunkti ja reaalne intressimäär ei muutu 31. Õigesti prognoositud ehk oodatud inflatsioon kahjustab eeskätt: raha enda käes hoidjaid, inimesi, kes saavad tulusid mingi kindla, eelnevalt kokkulepitud nominaali alusel, mis määrati enne inflatsiooni avaldumist, restoranide omanikke = kõiki eelpoolloetletuid 32. Kui kartulid on ainuke kaup majanduses ja 1000 kilo kartuleid müüakse etteantud ajaperioodil ühikuhinnaga
Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult tegelikkusele vastavast mudelist on sama palju kasu kui maakaardist mõõtkavas 1:1- tulemuseks on teine tegelikkus. Seepärast tuleb soovides selgitada ja analüüsida teaduslikult majandusprotsesse paratamatult teha lihtsustusi ning saadud lihtsustatud mudeli tulemuste tõlgendamisel sellega arvestada. 2. Mida tähendab ja miks kasutatakse ceteris paribus printsiipi. Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. 3. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Selgitage erinevate väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi. Verbaalne esitusviis- on majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida mõisted, mida järgnvalt kasutatakse. Puudus: mitmetel
Reeglina kirjeldab konkreetne mudel mingeid majandusprotsesse edukalt üksnes teatud tingimustel. Isegi kui üks tingimus pole täidetud, võib mudeli prognoos ja tegelik tulemus olla väga erinevad. 7 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1.7. Suurimad takistused majandusteaduses Ø Ceteris paribuse (muude tingimuste samaks jäämise) tingimus Erinevad seaduspärasused, mida majandusteooriatega suudetakse seletada, kehtivad üksnes ceteris paribuse tingimusel. Näiteks kui on teada, et autode hinnatõus vähendab autode läbimüüki, siis seda tingimusel, et muud tegurid, mis samuti võivad läbimüüki oluliselt mõjutada, jäävad samaks. Näiteks kui samal ajal toimub väga suur
267. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π‒1‒0,5(u‒0,06). Kui suur peaks olema aastane töötuse määr, et inflatsioon väheneks 5 protsendipunkti võrra: mittetäieliku informatsiooni Hindeline test Teema 10 osa 2 Nastja 268. Loobumismäär näitab, kui palju ja kui pika perioodi jooksul peab töötus kasvama, et vähendada inflatsiooni. tõene 269. Negatiivse pakkumisšoki ceteris paribus korral kogupakkumine väheneb, Phillipsi kõver nihkub väljapoole, inflatsiooni ning töötuse kompromiss „halveneb“ 270. Ratsionaalsete ootuste tugeva versiooni korral eeldatakse, et majanduse kogutoodang on alati oma potentsiaalsel tasemel ning inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga. tõene 271. Kui jäikade hindadega mudelis ei ole üldse paindlike hindadega firmasid, siis lühiperioodi kogupakkumiskõver on: horisontaalne 272
· börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele · börsi investornimekiri vt börsi I nimekiri · börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi · börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu ja müügisoovid C · ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D
pakkumiskõver nihkub. Juhul kui muutused põhjustavad pakkumise langust, siis nihkub pakkumiskõver vasakule. Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui kauba hind muutub, hoides samal ajal ülejäänud pakkumist mõjutavad tegurid konstantsena. 22 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suureneb ka kauba koguse pakkumine. Pakkumise suurust mõjutavad Mõju pakkumiskõverale faktorid Hind Põhjustab liikumise piki kõverat Sisendhindade suurus Nihutab pakkumiskõverat Tehnoloogia Nihutab pakkumiskõverat Ootused Nihutab pakkumiskõverat Müüjate arv Nihutab pakkumiskõverat
brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsi investornimekiri – vt börsi I nimekiri börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid C ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus
Loomaliha nõudlusfn. ● Kui loomaliha hind tõuseb 1 sent ja sealiha hind jääb konstantseks, siis loomaliha nõutav kogus väheneb 0,54 naela elaniku kohta aastas. ● Kui sealiha hind tõuseb 1 sent ja loomaliha hind jääb konstantseks, siis loomaliha nõutav kogus suureneb 0,195 naela elaniku kohta aastas. ● Kui x2 suureneb ühiku võrra ja ülejäänud seletavad tunnused x3 , … xk jäävaks samaks, siis y muutub b2 võrra. ● Ceteris paribus: kõik muu jääb samaks ● bj on y marginaalväärtus xj suhtes, matemaatiliselt osatuletis 31. ANOVA tabel, F-statistiku arvutamine. ANOVA tabel N-valimi maht K-parameetrite arv F statistik on keskruutude jagatis. Allub Fisheri ehk F- jaotusele Programmis Gretl näeb ANOVA tabelit, kui mudeli aruandes valida Analysis -> ANOVA
definitsiooni abil püütakse seletada Eeldusi kasutatakse selleks, et välja tuua uuritava probleemi kõige olulisemad aspektid ning antud momendil mittevajalikud aspektid kõrvale jätta. Seletamaks näiteks, kuidas hinna muutused mõjutavad hüvise nõutava koguse muutusi, eeldatakse, et tarbijate sissetulekud ja eelistused on konstantsed, see tähendab: muud tingimused on samad. Teaduses tähistatakse sellist eeldust ladinakeelse nimega ceteris paribus. Majandusteooria üheks põhieelduseks on, et majandusagentide käitumine on ratsionaalne ehk siis kodumajapidamised valivad ratsionaalseima viisi rahulolu (kasulikkuse) maksimeerimiseks ja ettevõtted kasumi maksimeerimiseks. Hüpoteesi näol on tegemist teadusliku ennustusega, mida kontrollitakse praktikas. Teaduslik ennustus on tingimuslik väide, mille põhiidee on järgmine: kui leiab aset sündmus A, siis toimub ka sündmus B. Kui
muutumisel, kui hüviste X ja Y hinnad ei muutu (M ja Px ning Py on konstantsed). sissetuleku-tarbimise kõvera saame, kui ühendame tarbija optimaalsete tarbimispakettide tasakaalu kajastavad punktid ( hüvise X ja Y tarbitavate kombinatsioonide e vastava EJ ning kõrgeima võimaliku ÜKK puutepunktid) Engeli kõver näitab mingi kauba tarbimist funktsiooni tarbija sissetulekutest juhul kui hüviste ühikuhind on konstantne, ceteris paribus. Engeli kõver näitab hüviste tasakaalukoguseid erinevate sissetuleku tasemete korral muude tingimuste samaks jäädes. Sissetuleku mõju hüvise nõutava kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus: Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, sealhulgas nn luksuskaupade korral kui suureneb sissetulek Inferioorsete kaupade korral viiv sissetuleku suurenemine hoopiski
Tuleb arvuada Iear = 1 + 0,1/12 = 10,47% Siin tuleb teha FVIFGA-ga Tuleb leida a, mis on A = PVa / FVIFA X FVIFGA Mul jäi konspektis poolikuks… 8) Kordamisküsimused Kordamisküsimused 1. Milles seisneb erinevus nominaalse, reaalse ja tegeliku intressimäära vahel? 2. Milliseid rahavoo (maksete jada) tüüpe võib reaalses elus kõige sagedamini esineda? 3. Kas laenuvõtjana tuleks eelistada: (1) harilikku või (2) avansilist annuiteedimakset laenu tagasimaksena, ceteris paribus ? 4. Nimetage palun vähemalt viis raha ajaväärtuse teooriast tulenevat intressifaktorit. 5. Kas perpetuiteetsel rahavool esineb tulevast väärtust? Valikvastustega lühiküsimused: 46 1. Perpetuiteet on: a) kindla tähtajaga ebaühtlaste maksetega rahavoojada; b) ilma tähtajata võrdsete maksetega rahavoojada; c) kindla tähtajaga võrdsete maksetega rahavoojada. 2
minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) Selleks, et luua teooriaid, konstrueeritakse erinevaid majandusmudeleid, so. erinevate eelduste, hüpoteeside ja seoste kogum. Siin peame kasutama ka ceteris paribus printsiipi, st. kõik teised muutujad välja arvatud uuritav muutuja on konstantsed (ehk muudel võrdsetel tingimustel). Ressursside piiratus mõjutab valikuvõimalusi kogu ühiskonnas tervikuna. Piiratud on näiteks loodusressursid, tootmisvahendid, kasutatav tehnoloogia. 2 N.: oletame, et meie ühiskonna ressursid on piiratud. Me toodame ainult leiba ja raamatuid, mille valmistamiseks on 4 töötajat
Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel. Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele. Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kuid muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib ceteris paribus printsiip. Verbaalne mudel. Kui me ütleme, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit. Matemaatiline mudel. Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga: p (hind) ja q (kogus). Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga. Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
