nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi...
- territoriaalpädevus: haldusorgani pädevuse ruumiline/territoriaalne ulatus, kus haldusorgan saab oma ülesandeid täita (nt KOV vaid oma territooriumil). HMS § 9 sätestab asja alluvuse määramise reeglid juhuks, kui eriseadusega ei ole sätestatud konkreetsemalt. 4.3. Erapooletus Üheks õiguse üldpõhimõtteks on: „keegi ei või olla otsustajaks oma enda asjas” (ld. k. nemo judex in causa sua). See põhimõte kehtib kõikides menetlustes, sh haldusmenetluses. Erapooletust tagatakse kahel viisil: 1) üldised ametikohaga seotud piirangud, mida kohaldatakse n.ö abstraktselt (nt kõrvaltegevusega tegemise keelud): vt ATS ja KVS; 2) taandamisinstituut, kust tulenevad piirangud peavad tagama erapooletuse konkreetsel juhtumil: vt HMS § 10. PS § 30 lg 2 nimetab seadusandja volitust piirata mõne kategooria riigiteenistujate õiguseid
Legem ferre seadust välja andma / cf = confer (võrdle) 4. Transfero, transtuli, translatum, transferre (üle kandma) 5. Eo, ii, utum, ire (minema) 6. Fio, factus, sum, fieri (saama, juhtuma, tehtama, toimuma) fit toimub, sünnib (sg3) 7. Volo, volui, velle (tahtma, soovima) volunt nad soovivad Lk 29 14. Nemo plus iuris ad alium transferre potest quam ipse haberet. Mitte keegi ei saa üle kanda suuremat õigust, kui tal endal on. 17. Nihil fieri sine causa potest. Miski ei saa toimuda ilma põhjuseta. 18. Consensu fiunt obligationes: in emptionibus-venditionibus, locationibus-conductionibus, societatibus, mandatis. Üksmeelel toimuvad kohustused: ostmisel-müümisel,väljaüütimisel- rentimisel, seltsingulepingutel, käsunduslepingutel. Tekst 22 04.12.2013 1. jaga ja valitse 2. rutta aeglaselt 3. pane tähele 4
Alfabeto A/a Ee / ee J/j N/n R/r W/w B/b Ff / ff K/k Ñ/ñ S/s X/x C/c Gg / gg L/l O/o T/t Y/y Ch / ch Hh / hh Ll / ll P/p U/u Z/z Dd / dd I/i M/m Q/q V/v - Saludos y despedidas ¡Hola! ¡Hasta pronto! ¡Buenos días! ¡Hasta luego! ¡Buenas tardes! ¡Hasta mañana! ¡Buenas noche...
asjasse mittepuutuvad detailid. Muutujad on selline uuritav suurus, mida saab defineerida ja mõõta. 3 Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse, muutujate seoste kohta; mudelist tuletatud tingimuslik (kui...siis...) väide. Põhjuslik e kasuaalne seos, väljendatakse seosena C viib E-le: C=>E (C - ld. causalis < causa põhjuslik, põhjus), ( E ld. effectus tagajärg, mõju. Efekt, toime) Majandusteooria on majandustegelikkuse ühe või teise osa kohta omandatud üldistatud teadmiste süsteem, abstraktsioonide kogum, mis kirjeldab, seletab ja ennustab majanduse või selle osade toimimist (funktsioneerimist). Majanduslik mõtlemine kannab endas taotlust ja oskust näha ning mõista majanduselu nähtuste varjatud seoseid, samuti nende seoste
· See, mis kehtib hulga kohta võib mitte kehtida üksiku kohta. · See, mis kehtib üksiku kohta võib mitte kehtida hulga kohta. · Ennatlik üldistus (mittetäieliku induktsiooni korral) · Pärast seda, tähendab sel põhjusel (post hoc ergo propter hoc). · Viga lihtsa loendamise kaudu. · Mitteteadmisest - mitteolevale (a nescire ad non esse). me ei tea, et oleks, järelikult ei ole. · Vale põhjuse viga (non causa pro causa): Vale järeldus mingi nähtuse põhjuse kohta (mis võib mingis teises olukorras olla õigustatud). Nt: kõrgest hinnast ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaup on kvaliteetne. Sofismid: - vääradele eeldustele tahtlikult rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 42_fl_vi-x L10 MITTEKLASSIKALISI LOOGIKAID
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
· Jumalatõestused · Ontoloogiline (kr. ontos "tõeliselt olev") jumalatõestus. Anselm Canterburyst: Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi "millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda. · Jumalatõestused · Thomas Aquino: · Causa mouvens Igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikumapanijat. Kuna aga liikumapanijate rida ei saa lõpmatuseni venitada, sest siis ei oleks ühelgi liikumisel algust, peab olema esimene liikumapanija, kes ise on liikumatu, ja see on Jumal. · Jumalatõestused · Causa prima Igal mõjul on oma põhjus. Kuna aga miski ei saa olla iseenda põhjus (kuna ta peaks siis loogiliselt iseendale eelnema) ja põhjuste ahel ei saa olla lõputu, peab olema
kõrvadega". Erinevus empirismist- inimene pole sündides puhas leht. Jumala idee on sünnipärane idee. Ratsionalismi esindaja BARUCH SPINOZA (juudi päritolu Hollandi filosoof, 1632-1677). Tegutses madalmaades. Heideti juudi kogukonnast välja, kuna ei tahtnud rabiks saada. Oli läätse lihvija. Teda kutsuti kõrgetele kohtadele ja ametitesse, nt Päikesekuninga Louis XIV õukonda, kuid ta jäi tagasihoidlikuks. Elas 45 aastaseks (1632-1677). Iseenda põhjuseks olema- causa sui! See tähendab, et tema jaoks oli loodus iseenda põhjukseks ehk loodus on ühelt poolt looja ning teiselt poolt loodu. Jumal on loodus. Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. Mõistuse rõhutamine väljendub vabaduse käsitluses- mõistuse võit tunnete üle. Ta oli äärmuslik ratsionalist- rääkis puhtast mõistusest. Inglid ei ole mitte midagi muud kui inimese hallunisatsioonid. G.W
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate j...
avalik; selge 3 võtma, röövima, riisuma; saavutama, csus, s m langemine; juhus; juhtum, teostama sündmus; häving, hukkumine; auge, aux, auctum, re suurendama, õnnetus(juhtum) laiendama, tugevdama causa, ae f põhjus; kohtuasi, protsess; abl. aura, ae f tuuleõhk, puhang; õhk caus tõttu, pärast (postpositsioonina, c. auris, is f kõrv gen.) aurum, n kuld; kuldraha cave, cv, cautum, re ette vaatama, tähele aut conct. või; aut ...aut kas ...või panema; hoiduma, vältima autem conct. aga, ent cd, cess, cessum, ere käima, minema,
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
· Arhailistes kultuurides seostati ilu võimu- ja valitsemisambitsioonidega (nt Vanas- Egiptuses ka kristluses) · Vaarao Echnaton (14.saj ema. Kummardas päikesejumalat Atonit kujutatud päikesekettana-) kellele omistati suursugusus, ilu, väärikus, täiuslikkus ja kuna valitseja oli jumaluse asemik maa peal, siis kandusid need omadused üle ka valitsejale endale.. Ilu kui võimu ja valitsemisambitsioonide võrdpilt · Kristlaste Jumal on omnis pulchris causa kõiksuguse ilu algallikas, ilu on Jumala objektiivne omadus, mida ta levitab/kiirgab maa peale; Jumal on valgus, täiuslikkus, sära, selgus, harmoonia. Ilu on samuti võimu ja valitsemisambitsioonide võrdpilt. · Antiikfilosoofias eristatakse kaht ilu mõistet vormi ilu ehk kehaline ilu, mida sai kogeda meelte kaudu ja mille põhitunnused oli sümmeetria, tasakaal, värv, suurus, proportsioonid ja kooskõlalisus; sellisest ilu mõistest räägib kreeka mütoloogia
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
Näiteküsimused eksamil: 1.PECL ON Rahvusvaheline konventsioon Rahvusvahelise konventsiooni eelnõu Välisriigi seadus Mudelseadus 2.Milline doktriin on onud lepingute kohustuste vahekorra muutumise regulatsiooni aluseks? Cessio legis tähendab nõude üleminekut seaduse alusel Clausula rebus sic stantibus Conditio sine qua non põhjusliku seose juurde käiv- hüvitamist saab nõuda siis kui see mis väidetavalt kahju tekitas on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses Conditio causa data causa non secuta 4. Milline väide on vale? Lepingust taganemiseks on vaja teha avaldus Tasaarvestuse jõustumiseks on vaja võlgniku ja võlausaldaja kokkulepet sellepärast et see on kujundusõigus, nagu tühistamine, hinnaalandamine Võlaõigusseaduse järgi on kõik lepingud konsensuaalsed Üürileping on kestvusleping 5. milline väide on vale? Tüüptingimuste regulatsioon kohaldub ainult tarbijalepingute puhul § 42- sisaldab musta ja halli nimekirja. Hall
nõusolekut kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Omanikuhüpoteegi puhul on vaja kahte avaldus: kinnistamisavaldust ehk menetlusõiguslikku avaldust kande tegemiseks kinnistusraamatusse ja vormikohast käsutustehingut ehk materiaalõiguslikku avaldust omanikuhüpoteegi seadmiseks. Tagatisleping Võlaõiguslepingu puudumine ei takista hüpoteegi tekkimist ja püsimist. Seetõttu ei ole erilist tähelepanu pääratud ka sellele, mis on hüpoteegi causa. Selleks on mitte laenuleping, vaid tagatisleping. Seadus käsitleb tagatislepingut väga napilt. Sätestatud on vaid selle vorm: kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 346 lg2) Tagatisleping on hüpoteegi seadmise võlaõiguslikuks aluseks ja selle puudumine ei mõjuta abstraktse hüpoteegi püsimist. Kuid tagatislepingu puudumise tagajärjeks on pantija tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete järgi
autoriteedi tunnustamist ka idas. Chalkedoni protokollid tunnistavad Leo suurest autoriteedist : ,,paavst Leo usub nii¡Ksee on peaaegu piiskop Leo usk¡KLeo usub nii¡KLeo ja Anatolios usuvad nii¡Kme kõik usume nii,,,see ib oeaouusjio Kei arvanys,,,nii ta usub¡Knii on ta kirjutanud. "Chalkedoni teisel istungil antakse Leo kirjutistele ,,Tomus" veelgi suurem tähtsus:"Peetrus on kõnelenud Leo suu läbi. Nõnda õpetas Peetrus. Nii õpetasid apostlid. " Seega roma locuta est causa finita est e Rooma on kõnelenud, asi on otsustatud. Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht.
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
sending states. Acting as a notary and civil registrar you can register anything in the receiving ountry, but if you return to the sending states, then there is a formal procedure (time + money) to formulate the documents in the sending state language, legalizing etc. Also, consulates tackle issues like death, cases of succession mortis causa, safeguarding interests of minors and others lacking full capacity. Put down customary norms? Main difference: diplomatic missions usually more involve public issues (solve questions between states), consulates involved with private issues (involved with different issues between individuals and organisations of the sending and receiving states, legal and physical persons). Embassy and consulate are different institutions, but located often in one building.
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
käsitletakse pikemalt peatükis ,,Induktiivne arutlus". a) Ennatlik üldistus (hasty generalization) üksikjuhtumitest lähtudes väidetakse midagi kõnealuse objektide klassi iga elemendi kohta. b) Post hoc ergo propter hoc (mõnikord ka lühemalt post hoc). Otsetõlkes tähendab see 'pärast seda, järelikult selle pärast (sel põhjusel)' Post hoc-tüüpi veaga sarnaneb vale põhjuse viga (ld non causa pro causa), siin on tegu põhjusliku seosega. Siia võib lisada veel mõned tuntud loogikavead: · argumentum ad antiquitatem: väidetakse, et midagi on parem lihtsalt sellepärast, et see on vana või see on nii, nagu alati on olnud; · argumentum ad novitatem: väidetakse, et midagi on parem lihtsalt sellepärast, et see on uus või uuem; see on vastupidine ad antiquitatem-tüüpi veale;
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
pärimislepingu- ja 2. testamendijärgne, keerulisemat. Seega võib iga teo- ja otsusevõimeline isik ise vastavalt oma soovile oma eluajal korraldada oma vara Erandi sellest jõu astendusest moodustab sundosa pärimine, mis kitsendab testaatori tahtevabadust. pärimist. Kuid vaatamata sellele, et pärandaja on oma elu ajal ise oma pärandi saajad mortis causa Nii ei või pärandaja testamendiga või pärimislepinguga teha korraldust oma pärandi selle osa kohta, tehingutega, s.t. surma puhuks tehtava testamendi või pärimislepinguga kindlaks määranud, tuleb ka mis moodustab sundpärijate sundosa. Ja kui ta seda siiski teeb, siis neid lihtsalt ei saa pärimisel sellisel juhul vaadata pärimist kui seaduse alusel tekkivat õigusjärglust. arvestada, selles osas toimub pärimine siiski seaduse alusel
Ta toob mitmeid näiteid müütidest ja lugudest, kus kangelane läheb teele ning läbi mitmete raskuste, katsumuste ja võitlemise kurjade vastalistega saavutab terviklikkuse oma maale või iseenesele. Seega on tõsi, et elus ja lugudes on kohtumine Kurjaga karm tõsiasi. ,,Teisest küljest teeb muinasjutt meile selgeks, et inimesele on võimalik saavutada täiust, muutuda terviklikuks ainuüksi koostöös pimeduse vaimuga; tõepoolest nõnda, et viimane on lunastuse ja individuatsiooni causa instrumentalis." (JUNG 1986:129-130) See läheb pisut kaugemale kristlikust mõttest Jaakobuse kirjas, kus soovitatakse meid tabavaid kiusatusi ,,pidada lausa rõõmuks", kuna need teevad meid kannatlikuks (Jk 1:2jj,12jj). Jungi mõtte järgi peaksime lausa rõõmuks pidama ka Kiusajat ennast, sest kes muidu meile kiusatusi saadaks ja tugevaks teeks? Jälle tuleb mängu Jungi teoloogia mille kohaselt Jumal olevat nelisus, mille üheks komponendiks on Lutsifer
Vahel ässitas ta skolaaride salka mõnda kõrtsi ründama kõigi reeglite järgi, quasi classico excitatikus siis kõrtsmik «ründekeppidega» läbi peksti ja lokaal hõisates tühjaks laastati, isegi keldris kõik veiniankrud puruks taoti. Sellele järgnes ladinakeelne aruanne, mille Nagu pasunast äratatuna (lad. k.). 150 Torchi abiõpetaja õnnetu näoga dom Claude'ile tõi järgmise kurbliku ääremärkusega: Rixa; prima causa vinum optimum potatumLõpuks kõneldi -- ja see oli kuueteistkümneaastase poisi kohta hirmus --, et ta üleaisalöömised mõnikord isegi Glatigny tänavani ulatusid. Kõige selle järel andus kibestunud Claude, kes oma inimesearmastuses pettus, veel suurema innuga teadusele, sellele muusale, kes vähemalt teile näkku ei irvita, vaid kes alati teie hoole ja vaeva ära tasub, tõsi küll, vahel üsna odava rahaga. Nii muutus ta ikka enam ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
