14-aastasena avastas Carmeni modellindusega tegelev itaallasest agent ühes Tallinna kaubanduskeskuses ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Carmeni soov oli konkureerida Miss Estonia konkursil, ent pakkumine lennata Milanosse ja alustada seal modellikarjääri tundus ahvatlevam. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18-aastasena suundus Carmen Pariisi elama, kus ta saavutas kiiresti edu, poseerides sellistele tuntud väljaannetele nagu L'Officiel ja Vogue. 1999.aastal poseeris ta ajakirjadele Elle(Austraalia), Image(Suurbritannia), Numero France ja Vogue(Prantsusmaa). Samal aastal tegi ta koostööd selliste disaineritega nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, Calvin Klein, Bill Blass, Chanel, Christian Dior, Dolce & Gabbana, Versace, Gucci, Prada, Ralph Lauren ja Valentino.
Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ning Don Josél tuleb ta vahistada ja viia vanglasse. Oma mesimagusa jutu ja kauni välimusega suudab Carmen don Jose pea sassi ajada ning põgeneda. Selle eest
Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev. Don Jose rääkis härrale, kuidas ta selliseks röövlik muutus, et nüüd isegi poomist ootab. Don jose hakkas rääkima: ,, Sündisin Elizondos. Armastasin kirglikult sulgpalli. Kord mängu käigus tapsin ühe tüli noriva poisi. Seetõttu sunniti mind maalt lahkuma. Sattusin Almanza ratsarügementi. Kohtasin seal neiuga, kelle nimeks Carmen. Ta ajas mul pea segi, paar tundi hiljem, kui olime kohtunud, teatati ühe naise surmast. Tuli väljam et Carmen oli selle naise mõrvar ja mina pidin ta vanglasse saatma. Teel vangi veenis ta mind, et laseksin tal minna. Selleks etendasime näitemängu ja ta kadus." Ta rääkis kuidas sattus selle mustlanna pärast vangi, lasi salakaupa üle piiri vedada ja isegi tappis tema pärast. Kui ta oli küllalt Carmeni pärast tapnud ja röövinudm oli ta ühel päeval sunnitud ka oma armsama Carmeni
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned. Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased,
Don Jose astus armeesse ning soovis saada kindraliks, kuid ta kohtas Carmenit, kes ajast ta pea segi ning tema läheduses tegi don Jose rumalusi. Mitmete sündmuste tagajärjel oli don Jose sunnitud põgenema ning Carmeni abiga hakkas ta tegelema salakaubaveoga, mis rasketel aegadel viis selleni, et temast sai röövel. 3. Don Jose oli armees ning seisis parasjagu tubakamanufaktuuri ees valvel. Tubakatehases töötasid sajad naised, kellest üks oli Carmen. Tehases oli tihti palav ning naised võtsid särgid seljast ning lõunapausi ajal valvurid jälgisid neid, kuid mitte don Jose. Carmen oli mustlanna ning kui talle tähelepanu ei pööratud, siis läheb ta ise seda otsima. Niisiis, nähes, et don Jose ei pööra talle oma pilkudega tähelepanu läks Carmen tema juurde ning alustas vestlust. 4. Carmen oli mustlanna, kes rändas ringi. On korraks mainitud, et ta oli pärit Etchalarist, kuid see seati
"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike
Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes José ja Carmen. Mina ütleks, et II vaatuse täht oli Escamillo ning tema aaria. Seda oli hea kuulata, sest oli lööv ning mehelik, nii nagu härjavõitlejale kombeks. Orkester mängis selle loo ajal väga palju staccato, ju siis sellepärast, et teha aariat "teravamaks" ja löövamaks. Mida ooper edasi läheb, seda karmimaks ja süngemaks muutub kogu olustik. III vaatus toimub öösel ning silma paistis enamasti Micaela aaria. Kuid pean tunnistama, et III vaatus ei olnud nii metsikult põnev
Bizet'i ooper Carmen Konserdiarvustus nr.3 11p 14.01.18 KUS?MIKS?MILLAL? Ma olen varem teinud 2 konserdiarvustust, Tormise oma ja Terminaatori. Selle ooperi valisin sellepärast, et tunnis sain vihje, et Carmen on huvitav ning ma ei pidanud pettuma. Estonia ooperis, neljapäeval. 11.01 kell 19:00-22:35 Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut.
Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Autor alustab raamatut sõnadega: "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," mis võtab kokku Carmeni olemuse. "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja don Josést Lizarrabengoast. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab kogu aeg naerda. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku käitumisega. Kõik mehed armusid temasse. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Peateos "Carmen" Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe
Ühiskonna ja õe survel on Orso sunnitud alustama sõda tema isa mõrvas süüdi oleva perega ning tapab pere ainsad järeltulijad. Paguluses veedetud aja jooksul kihluvad leitnant ja Lydia ning õigeksmõistetuna ootab kaht armastajat, Colombat ning kolonel Nevil'i ees sõit tagasi tsivilisatsiooni. ''Carmen'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Hispaania, 19. sajandi I pool PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Carmen isepäine piltilus mustlaseiu, kes oli ahvatluseks mitmetele meestele. Ta oli iseseisev ning hoolitses eelkõige enda heaolu eest. Noore neiu jaoks oli oluline olla vaba ning elada üks päev korraga. · José Navarra üks Hispaania ohtlikemaid röövleid, kes peitis endas tegelikult tavalist tundlikku baski noormeest. Tegelikkuses ei olnud tegu julma mõrtsukaga, vaid õnnetu
populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus. Tänapäeval on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Oma sisult on ooper väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Ooperis esitati palju teoseid, mis olid keeruliste prantsusekeelsete nimedega ja raskesti meeldejäetavad
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Kevin Saarna Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane
ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Väärtused: Carmen väärtustas väga vabadust ja sõltumatust. Talle oli oluline, et tal oleks kõik hästi ja
Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism Teose peategelaseks on noor mustlanna Carmen, kelle ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Ta ei ole küll täiuslik naine, kuid need pisivead-veidi viltused silmad ja karedad juuksed, teevadki ta nii veetlevaks. Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ni...
Prosper Mérimée Prosper Mérimée Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hi...
Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku
Raamatu kaardistus 1. Prosper Merimee ,,Carmen" 2. Peategelasteks on mustlane Carmen ja hispaanlane don Jose, kõrvaltegelasteks on salakaubavedajad Garcia ja Dancairo. Garcia on ühtlasi Carmeni abikaasa. Tegelastena esinevad veel rännumees, kes on ühtlasi ka jutustaja ja tema kannupoiss. 3. Tegevus toimub Hiapaanias Andaluusias, põhiliselt Cordoba linnas. Tegevuskohtaks on vahepeal ka näiteks Gibraltar. 4. Tegevuse pingestumine toimub siis, kui jutustaja, tema kannupoiss ja don Jose on jõudnud oma ööbimispaika
tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni- Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitleja Lucasesse. Lisaks Jose´le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen orgaiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega
Romantilise kangelase iseloomu tunnused on vastuolulised, neis on nii negatiivseid külgi kui ka positiivseid. Tegelased väärtustavad armastust, sõprust ja vabadust, erinevad massist ning positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud. Mehed on vaprad ja õilsad ning naised lummava välimusega, õrnad, uhked ja kindlameelsed. Merimee teoses ,,Carmen" võib kergelt ära tunda tegelase halva ja hea poole, nimelt Jose tapab oma kallima Carmeni. Too armastab naist, kuid Carmen ei suuda olla üksluine ning teda vastu armastada. Meeleheite tõttu toimubki Carmeni mõrv. Teosest võib veel välja lugeda, et vabadusel on suur tähtsus ning sõprus on vajalik. Carmenil puudub iseloomust naise õrnus, mis on tihti romantilise tegelase omaduseks. Carmen on ennasttäis ning saadab korda seda, mida soovib. Armastab ka seinast seina, kord üht kord teist, kuid pikalt sama inimesega ei suuda koos olla. Välimus on tal lummav ning seega on tal lihtne panna mehi endasse armuma
Raamatu kaardistamine 1. Pealkiri, autor - ´´Carmen``, Prosper Mérimée. 2. Peategelased Carmen, don Jose ja arheoloog, kes oli mina-tegelane. 3. Tegevuskoht Hispaanias. 4. Sündmustik Tegevuse esimene pingeline koht oli siis, kui arheoloogi juurde tuli võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Georges Bizet oli prantsuse helilooja, keda tuntakse peamiselt tema tuntuima, 1875. aastal valminud ooperi, „Carmen“, järgi. Loo peategelaseks on võluva väljanägemisega mustlasneiu, kellel on tavaks inimesi, eriti mehi, ümber oma sõrme keerata ning alati oma tahtmist saada. Arvan, et ka tänapäeval leidub suurel hulgal naisi, kes oma välimust ning temperamenti ära kasutades vastassugupoole tunnetega mängivad. Kõige suuremaks sarnasuseks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel tooksin omaduse kasutada naiselikult kavalaid võtteid, et saada meestelt see, mida soovitakse. Naised teevad kõik, et mehe ees veetlev välja näha, samas mängitakse raskesti kättesaadavat – näiteks esimesel kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub. Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vasta...
Columba otsustab kätte maksta.Ta ässitab oma venna üles, et see läheks ja tapaks ära naabrimehe kaks poega. Vend tapapki pojad ära ja peale mõrva Colomba lahkub Korsikast. Paneb end ilust Euroopapäraselt riidesse aga see ei muuda tema tegusi. Colomba näeb enne ärasõitu kurba naabrimeest. Colombal on sellest veel vähe, et mees on niigi inimvare. Ta läheb ja sõimab veel seda meest. ,,Carmen" Tegemist maailmakuulsa looga. Peategelaseks Carmen ja Don Jose. Don Jose on korralik noormees, korralikult perekonnast. Kui pole kohtunud Carmeniga oleks temast vb isegi kindral saanud. Ta on ohvitser. Carmen oli mustlanna. Väga ilus. Suudab pea segi ajada igal mehel. Carmenil on olnud väga karm lapsepõlv. Aga Carmen on tugev isiksus. Don Jose ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Prosper Mérimée ,,Carmen" I rida 6) Garcia Ükssilm oli Carmeni mustlasest rom ehk mees. Don José sõnul osutus ta ,,kõige vastikumaks värdjaks, keda mustlaskond kunagi on maailmale andnud". Nimelt oli ta süda sama ,,must" kui tema nahavärv ning ta oli ehtne röövel ja kaabakas. Siiski oli Carmen piisavalt ustav, et teda sunnitöölt, kuhu ta määratud oli, päästa üritada, mis pärast kahte aastat õnnestuski. Kuid tema vabadus ei kestnud kaua, sest don José otsustas tekitada kaardimängus ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa. Ta süüdistas teda sohis ning peagi võitlesid nad nugadega ja don José jäi peale. Oma tegu õigustas ta armastusega Carmeni vastu ning kättemaksuga Remendado eest.
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
kõnet. "Carmeni" tegelik sisu on aga traagiline. Ooperi aluseks on Prosper Merimee samanimeline jutustus. Tegevuskohaks on Hispaania ja selle tegelased on vabrikutest, küladest, mustlaslaagritest, salakaubavedajad, härjavõitlejad jne. Ühesõnaga otse rahva hulgast. Peateema on mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagiline armastuse lugu. Juba sissejuhatusest alates läbib ooperit ühendava lõimena kirglik traagilise kiindumuse teema. Carmen on ilus, temperamentne ja veidike isekas neiu. Keerukana ja vastuolulisena on ta enda ümber põhjustanud palju vaidlusi ja tülisi. Peale Jose armastamist kingib hoopis oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose ei suuda leppida sellega, et ta on Carmenist ilma jäänud ja üritab teda erinevaid moodusi kasutades tagasi võita. Kui see ei õnnestu, ähvardab too lõpuks Carmeni tappa. Ka peale seda keeldub Carmen Jose juurde tagasi minemast ja Jose tapabki ta.
Mark Kaabel Ev213 Prosper Mérimée “Carmen” “Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta,” selliste sõnadega algab “Carmen”. “Carmen” on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé’ga.
Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose
ma enam ei saa. Sinuga elada - ma enam ei taha.). Põhjus, miks José ränduri vastu sõbralik oli, oli see, et rändur pakkus kohtudes José’le sigareid ja süüa ning oli ta vastu kena. (Hispaanias paneb pakutud ja vastuvõetud sigar aluse sõprussuhtele) 4. Missugune on sinu lemmikkarakter? Miks? Kes on kõige ebameeldivam tegelane? Miks? Kui saaksid olla keegi selle raamatu tegelastest, kes sa tahaksid olla ja miks? Minu lemmikkarakterid on José ja Carmen. José’i meeldib mulle, sest ta on rahulik ja sõbralik, tundub nagu tema seltskond oleks meeldiv. Carmen meeldib mulle, sest ta on tark ja ilus, ta on ainult enda eest väljas ja ta on väga huvitav. Kõige ebameeldivam tegelane on ränduri/teadlase (jutustaja) teejuht, sest ta tahtis José üles anda, et raha saada. Ta ei hoolinud José viisakusest ja sõbralikkusest ning umbusaldas teda (kakssada tukatit pole maha visata, eriti veel kui saam maa sellisest nuhtlusest vabastada)
Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen. Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul kõrtsis saab Carmen teada, et Jose vabaneb kartsast ning veenab teda endaga mägedesse minema. Vahepeal satub Jose vastuollu Zunigaga, kes Carmeni järele ihaleb ning Jose otsustab kaasa minna Carmeniga
Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet "Carmeni" pearolli metsosopranile. Sisult on "Carmen" väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast – vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskoht on Hispaanias.Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. George Bizet “Carmen” . Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose'd, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. ● Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia
1803-1870 Novellid: · ,,Matteo Falcone" Näidendid: Romaanid: · ,,Federigo" ,,Jacquerie" ,,Charles IX valitsusaja · ,,Carmen" kroonika" Carmeni Süzee areng Pealkiri: Carmen Teema: armastus ja mustlaste elu Peategelased: Carmen, don Jose Kõrvaltegelased: Garcia ja Lucas Konflikt: Jose armastuse ja veendumuste vahel Lõpplahendus: kaob armastus, kaob moraal Sõnum: armastus keerab kõik pahupidi +1 don Jose läheb sõjaväkke, hakkab ametikõrgendust saama +2 Carmen sooritas kuriteo +3 don Jose lasi Carmenil põgeneda +4 don Jose armus Carmenisse +5 don Juse tappis armukaddushoos oma ülemuse +6 don Jose hakkab salakaubavedajaks
Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle, Que nul ne peut apprivoiser). ,,Habaneera", teise pealkirjaga ka ,,L'amour est un oiseau rebelle" (,,Armastus on vaba lind")vokaaliulatus ulatub D4-st F5-ni. Libretto on kirjutatud Henri Meilhac'i ja Ludovic Halevey poolt. Minule meeldis ,,Habaneera" seetõttu, et ta pole liiga tempokas, kuid on
justkui püramiidi ühe küljena. Valgustus oli väga hubane ning lava tundus tänu püramiidiseinale, mis ulatusid praktiliselt lakke, veel ruumikam. Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides. Oli neli posti, mille vahele oli paigutatud ristkülikukujuline lava, mille peal Carmen tantsis ning keerutas. Kogu kujutatud ruum oli täis araabiapärast mustrit ning mulle isiklikult meenutas tegelikult kogu lava korraga Türgi sauna kujundust. Kuid see oli teiselt poolt ka väga veetlev just nende stseenide jaoks, mida seal läbi viidi. Ruumiga andis palju mängelda ning näitlejad kasutasid selle potentsiaali täielikult ära. Esimese vaatuse alguses köitsid mu tähelepanu eriti vabrikutöölised ning nende peresid kehastavad inimesed
Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomba“ räägib veritasust korsika moodi. (1840) Peateos „Carmen“ Lugu mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi don Jose armastuslugu. Tegelastes ilmneb palju vastuolulisust – headus ja kurjus, alatus ja suurmeelsus. Peategelased on piltilus mustlastüdruk Carmen, Ükssilm ning Don Jose. Sellele põhinedes on kirjutas Georges Bizet ooperi „Carmen“, mida on peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Esietendus 1875.aastal. Mõjutajad Võis olla mõjutatud Charles Nodieri teostest. Sir Walter Scott oli aga ajalooteoste mõjutajaks. Aleksandr Puškinilt kopeeris ta julmust ja psühholoogilist draamat. Fakte Oli keisri lähedane sõber. Kasutas teoste avaldamisel Clara Cazuali nime, ennast näitas tõlkijana
Õppis Pariisi konservatooriumis (juba 10-aastaselt) Elu oli raske ja eduvaene Looming ei saanud elu ajal tuntuks 5 ooperit; 3 sümfooniat; 200 instrumentaalpala ,,Carmen" sisult traagiline; tehtud kirjanik Prosper Merimee samanimelise teose põhjal. Ooper on ebatavaline, sest kujutatakse lihtinimesi. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, kus hargneb mustlastüdruku Carmeni ja talupoisi Jose traagilise armastuse lugu. Carmen on ilus ja temperamentne mustlasneiu. Ta lakkab armastamast oma endist kallimat Jose'd ja kingib oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose läheb arust ära ja sunnib Carmenit surmaähvardusel enda juurde tagasi tulema, aga Carmen seda ei tee ja Jose tapab ta. Carmen kujutab endast võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Carmen filosofeerib armastusest, sõnades, et armastus on kui vaba lind. Esietendus aastal
abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist. Nad oleks tahtnud sellegi suve koos veeta, aga nende teed viisid lahku. Mornilt istudes märkas Tibby Carmeni kappis kokku lapatud püksipaare mida ta kohe endale soovis. Need teksad olid ostetud kasutatud riiete poest ja Carmen oli kavatsenud just need minema visata. Tibbyle need püksid aga meeldisid ja Carmen andis lahkesti need talle. Tüdrukud soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima. See oli juba ime, ka Beele sobisid need püksid väga hästi. Need püksid olid imelised, nad sobisid kõigile neljale tüdrukule.
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väik...
aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul. Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust. Laval hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersamdi José armastus lugu. Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta. Laval oli kasutatud palju efekte ja detaile ning need olid hästi läbi mõeldud. Mulle meeldis kõige rohkem kõrtsikujundus, sest seal oli kasutatud väga palju pisidetailile. Need aitasid mul paremini lavastusse sisse elada ja selle ajastu eluolu paremini ette kujutada. Näitlejate kostüümid olid väga täpselt ja ajastutruult disainitud
I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum Dat-kellele
Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Giuseppe Verdi (1813-1901) ELULUGU: Suurimaid ooperi heliloojaid. Tänapäevalgi kuuluvad Verdi ooperid kogu maailma ooperiteatrite repertuaari põhifondi. Ta valiti ühendatud Itaalia I parlamendi liikmeks. Muusikalise hariduse omandas eraviisil, sest konservatooriumi teda vastu ei võetud. MUUSIKA: I -ed helitööd kirj. 15-16 a. Juba I Verdi ooper esitati ülimenukalt Milaano kuulsas ooperiteatris. Järgmised ooperid suurendasid ta kuulsust veelgi
klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. 9. Chopini looming nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromptid 2 klaverikontserti 20 soololaulu 24 prelüüdi (,,Vihmapiiskade prelüüd") 27 etüüdi 10. Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei
III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia
8. klaveritsükkel Chopini loomingu üldiseloomustus Ainult klaverimuusika ja soololaulud. Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast (vabrikust, külast, härjavõitlusareenilt)
Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19.ndal sajandil. Mis oli romantismi tekkimise ajendiks? Romantismi ajendiks oli Prantsuse revolutsioon mis leidis aset 1789-1799. Rahvas oli pettunud uues vabariiklikus vormis. Revolutsioon ja sõjad toimusid kõikjal euroopas. Levis aina rohkem kodune seltskondlik musitseerimine. Milliseid teemasid kajastati kunstis ja muusikas? Too näiteid. Romantismi aegses kunstis ja muusikas oli oluline tundeelu ning läbivateks teemadeks olid üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Unistuste maailm Romantismiajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süzeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga tahe jäädvustada looduse luulelist ilu. Millisele klassile eelkõige oli suunatud romantikute looming? Romantismiajastu looming oli suunatud veel rohkem lihtrahvale kui varasemalt. Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilau...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
