Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"carl robert jakobson" - 417 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Raha ja pangandus

C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500" 14. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed 15. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit 16. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik,...

Majandus
77 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pank ja kroon

2 krooni Karl Ernst von Bear Tartu Ülikool 5 krooni Paul Keres Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna kindlusega 10 krooni Jakob Hurt Tamme ­ Lauri tamm Urvaastes 25 krooni Anton Hansen Tammsaare Vargamäe talu 50 krooni Rudolf Tobias Estonia teater 100 krooni Lydia Koidula Põhja ­ Eesti paekallas 500 krooni Carl Robert Jakobson Suitsupääsuke Eesti rahasüsteem 5 Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mida saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee põhimõtteid. Eesti kursil puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele. Eestis on kasutatud valuutakommiteed alates 1992. aastast. Valuutakomitee on rangetel...

Majandus
91 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti alal rahvuslik liikumine

Eestlaste omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson . Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana Tormas. Temast sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvuslik ärkamisaeg

1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas ­ 1850 Kõrghooaeg ­ 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" ­ asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson...

Eesti keel
159 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Seltsi asutamispõhimõte pärineb F. R. Kreutswaldilt, C. R. Jakobsonilt ning H. Wühnerilt. EkmS-i tähtsamaid tegevusalasid oli eesti keele uurimineja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Teiseks seltsi ülesandeks oli sõnalise ja ainelise vanavara kogumine. J. Hurda juhtimisel alustati süstemaatilist rahvaluule korjamist. Eesti Kirjameeste Seltsi esimene president oli Jakob Hurt, pärast teda Carl Robert Jakobson, Hugo Treffner, Mihkel Veske, Johann Köler ja Karl August Hermann. MHG 1. septembril 1906 a. alustas õppetööd esimese eestikeelse erakeskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi I järgu Tütarlaste Kool Tartus. Kooli asutajateks olid Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Peeter Põld. Kirjanikud Otto Wilhelm Masing (1763-1832) 15 Oli esimene valgustaja, ta tõi eesti keelde õ-tähe. Ta õppis Euroopas ning hiljem arendas eestlaste kultuuri...

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik ärkamisaeg

saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism ­ esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust ­ seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. ­ 18...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Koidula

detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps ­ Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar ­ Anna. Koidula suri 1886...

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Viljandi

Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. · Carl Robert Jakobsoni ausammas Tartu ja Lossi tänava vahelisel haljasalal - autor skulptor Mati Karmin. Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. · Vabadussõjas langenute ühiskalmistu Asub Viljandi Vana kalmistu piirides. Seal on viimase puhkepaiga leidnud 42 meest. Skulptor Roman Espenbergi kavandi alusel rekonstrueeritud kalmistu avati pidulikult 6...

Turism
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lydia Koidula

1862.a sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal algul Pärnus, hiljem Tartus ajalehte toimetada. Samal ajal hakkas Lydia tegelema ka oma kirjaniku tööga. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''.,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid Vanemuine (Tartus) ja Estonia (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. Rahvusliku ärkamisaja esimeseks tähtsündmuseks peetakse üldiselt Esimese üldlaulupeo toimumist Tartus 1869. aastal. Umbes sel ajal hakkasid lisaks Jannsenile aktiivselt tegutsema ka teised rahvusliku liikumise olulisimad eestvedajad, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Tähtis roll oli mitmetel teistelgi, sealhulgas Jannseni tütrel, poetess Lydia Koidulal...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vene aeg

saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren ­ Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II ­ (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler ­ Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen ­ haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üld laulupidu 2009

19 Gustav Ernesaks Lydia Koidula Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps ­ Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar ­ Anna. Koidula suri 1886...

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Lydia Koidula presentatsioon

Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 ­ kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik ­ paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson , sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud...

Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Viljandi skulptuurid ja mälestusmärgid

Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Skulptuuri kujuriks on Mati Karmin. Martin Kleini monument asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Stocholmi...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik ärkamine Eestis

See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson küsis: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka on hiljem asunud?" Tema eesmärk oli majanduslike olude parandamine. Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ärkamisaeg

KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Ajaloo PTK 34.36

Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane...

Ajalugu
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun