hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana. Isisele kirjutati rohkeid aretaloogiaid. Vanakreeka mütoloogias samastati Isist Demeteri (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.), Io (Io oli vanakreeka mütoloogias jõejumal Inachose tütar) ja mitme teise jumalannaga.
Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Colosseum Amfiteater Arles's Lõuna Caracalla termide sisevaate Prantsusmaal rekonstruktsioon Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms.
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu lagunemisega algas kriisi ja muutuste ajastu Rooma aladel: Senise elukorralduse säilitamiseks tuli keskvõimudel teha kompromisse ääremaadega, millega kaasnesid piiridelt lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algse...
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus ...
Colosseum Colosseum Saunad Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad termid. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Saunad Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Akvedukt Antiik-Roomas laialdaselt kasutusel olnud kunstlik sild või tunnel vee juhtimiseks mägiallikatest ja -järvedest üle orgude ja läbi küngaste inimasulateni. Enamgi kui Vana-Rooma aegadel, on tänapäeval võimatu normaalset elu-olu ette kujutada ilma puhta joogi- ja tarbevee olemasoluta. On ju täiesti iseenesestmõistetav, et vajadusel avate kraani ja saate mugavalt kätte oma joogi- või pesuvee. Akvedukt Aatrium
Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. Colosseum, vaade sisemusse Colosseum, välisvaade Keiser Augustuse paraadkuju Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. 11 Traianuse portreest on näha otsustavust, vaprust, aga ka teatud leebust. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constantinuse portreest puudub elav inimene, skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis.
3. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas – seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185X165m. 4. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusemälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid
oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses. Selle tagajärjel sõltusid väepealikud aina vähem senati otsustest ja võisid vajadusel isegi Rooma vastu välja astuda. Senati võim hakkas hääbuma, kuna neil puudusid abinõud väepealikute ohjeldamiseks. Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse
Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline
periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu.Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse
rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. 5. TERMID; TERMAKEN- (nende varemetes on säilinud kuplid), tohutu suured saunad, mitmete osakondadega. Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Kogu kavatis oli paigutatud umbes 12 hektari suurusele ruudukujulisele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, neljandal, kõige kaugemal küljel asus staadion
Olemas peasissekäik. Lagi kaetud kassettidega. Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit. Ehitis on kompaktne ja terviklik. Ehitati 10 aastat. · Colosseum: ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks. Kompaktne, kaunis ja suur ehitis. Mahutas palju pealtvaatajaid. Ehitustööd kestsid 12 aastat. Ovaalse kujuga amfiteater. · Termid e. saunad: kõige kuulsam on Caracalla termid. Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa-alustes ruumides olid katlamajad. Korralik veevärk, kanalisatsioon, õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal ku...
tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus Keiser Tituse triumfikaar Colosseum Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad.
(Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive. Oma süsteemilt sarnanes rooma ehituskunst kreeka omaga, sest sammast tarvitati konstruktiivse elemendina
Vana-Rooma skulptuur o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed
Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...
Materjalideks lubjakivi, põletatud tellis, rooma betoon, lubimört, marmor. Kaared, võlvid, kuplid. Leiutasid kuppel- ja ristvõlvi (+silindervõlv) -> sillad, akveduktid. Kaunistamisel kreeka stiilid, sambad, pilastrid. Sillutatud teed. Akveduktid - 4. saj eKr. Foorum - ühiskondlik keskus, palju ilusaid asju. Traianuse foorum, Traianuse turg. Amfiteatrid - Colosseum (80.a pKr) - päikesepurjed. Panteon - paremini säil. tempel. Termid - suurejoonelised Caracalla termid (212. a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar. Reljeefsed - ajalooallikad. Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree).
· On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa · Tiburi asus 30 km Roomast väljas · Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park · Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad · On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud · Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus) · 3. saj alguses on kerkinud veel mõned suuremad ehitised, neist kõige tuntumad on Caracalla termid · Termid olid roomlaste saunad · Rooma linnas olevat olnud keisririigi ajal umbes tuhat sauna (1,5 miljonit elanikku) · Caracalla termid mahutasid umbes 2000 inimest · Saunad tegi populaarseks see, et seal oli lisaks pesemisvõimalusele ka muid asutusi: raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne · Termi ümbritses väike park · Saunad olid vaba aja veetmise kohaks · Kodanikele oli saun tasuta · Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused
Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt? Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida- Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele
nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule. Keisririigi periood Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne ja IdaRooma. Patriits jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest
esines avalikel mängudel ,,jaga ja valitse" erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu latifundium suurmaavaldus 11. Avalikud mängud. 12. Ehitised- Colosseum- kõige kuulsaim amfiteater. Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid
aasta suures tulekahjus. Ka keiser Titus Flavius Domitianuse käsul taastatud temple hävis tulekahjus, seda 110. aastal. Kolmandat korda alustati hoone püstitamist keiser Traianuse valitsusajal arhitekt Damaskuse Apollodoruse juhtimisele. Lõpule viidi ehitustööd keiser Hadrianuse valitsusajal. Ehitustöödel taastati muuhulgas ka raidkiri ehisviilul, kus seisab "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, Konsul kolmandat korda, ehitas selle". Pantheoni restaureeriti Septimius Severuse ja Caracalla poolt 202 aastal, mistõttu on ehisviilule listatud ka väiksem raidkiri: "Nad taastasid ajahambast puretud Pathenoni selles igas detailis". Aastal 609 andis Bütsantsi keiser Phocas temple Paavst Baniface neljandale, kes nimetas selle Neitsi Maarjale ja Märtritele pühendatud kirikuks. Kirikuks nimetamine tõstis (eelkõige) keskajal ehitise tähtsust. Suur osa templi väärtuslikust marmorist on ajajooksul kaotsi läinud. Lisaks on kaks selle
põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma
3)kuplid- ringikujulise põhiplaaniga ruumide katmiseks 4) tugi- ja dekoratiivelemendid. Sambad komposiit kapiteel Ehitised. 1. teed- kiviplaatidest. Nt: Via Aspia, Via Nova 2. sillad, akveduktid; Pontee Gard 1. saj pKr- kaaristu e arkaad 3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad
Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. 6 Rooma skulptuur Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj
See võimas 20,88 meetri kõrgune ja 23,27 meetri laiune kolme läbikäiguga võidukaar on üks paremini säilinud mälestisi foorumil. Atikakorrusele raiutud pühenduse kohaselt püstitasid selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine'). Võidukaar on kaetud marmoriga ja kaunistatud nüüdseks raskeid ilmastikukahjustusi saanud rikkalike reljeefidega, mis ülistavad keisri võitu partlaste ja araablaste üle. Partlased olid iraani ratsutajahõimud, kes elasid 3. sajandi keskpaiku eKr Kaspia merest ida pool. Umbes
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. 7 Joonis 3 Panteon Vana-Rooma kuulsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel lisaks: Appiuse tee Akvedukt Caracalla termed Tituse võidukaar Basilika Ulpia Foorum Romanum Trajanuse sammas 10. Vana-Rooma kui maailmalinn Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all.
Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...
KUNSTIAJALUGU ANTIIK 10. VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarm...
Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst Tantsijad. Seinamaal nn. Terrakotasarkofaag Hauakamber Cerveteris. Leopardidega Cerveterist. 520-510 6. saj. e.m.a
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikust ja julgust. TERMID · Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis-ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. · Kuulsad CARACALLA TERMID pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. · Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumid ja basiilikad · Foorumite ääres paikensid suured pikliku põhiplaaniga kohtu-ja ärihooned BASIILIKAD. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehitustes. Akveduktid
rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr. Kogu sellel territooriumil valitses stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu -Pax Romana. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele. Rooma õigus. Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga st kõik kodanikud (ka keiser) olid seaduse ees
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
figuur. Eriti lihtsad ja võluvad oma loomutruuduses on istuvad naisefiguurid näit. Agrippina Napoli muuseumist. Keisri perekonna naisi kujutati sageli jumalustena. Pärast Augustust idealiseeritud kujutamine tasapisi vaibub, kuniks keiser Trajanuse ajal hakkab domineerima kreeka klassitsistlikule stiilile omane külm elegantsus. Keisririigi hilisemast perioodist leidub palju huvitavaid naisterahvaste portreesid, mida iseloomustab maaliline juustekäsitlus. Parimad keisrite portreed on Veruse Caracalla ja Philippus Arabs'i büstid. Üliselt valitses tollal tardunud, maskitaolise näoilme kujutamine, mille sekka juhtus ka üksikuid individualiseeritud, elavalt ja loomutruult inimest edasianvat portreed, näit. Constantius Chloruse büst. Rooma ratsamonumentidest on säilinud üksikud, on teada, et näiteka keiser Augustuse olevat tehtud vähemalt 80 hõbedast kuju, ning suur hulk veel teistest materjalidest kujusid. Säilinud kujudest kuulsaim on Marcus Aureliuse ratsakuju, mis asub Roomas
10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss)
rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres olid basiilikad. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal
Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. 21) Termid avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi (caldarium), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid. 22) Arkaad (kaaristu) sammastele või piilaritele toetuv kaarestik e kaaristu. Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse
Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. NÄIDE: Arc de Triomf, Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar Termid - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. NÄIDE: Caracalla termid Roomas Arkaad(kaaristu) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Arkaade kasutati sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. NÄIDE: Marcelluse arkaad Foorum - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik.
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes viissada. Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild, Pisa torn, Pompei ja palju muud. Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume ehk Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud
Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, pingeid leevendas põhimõte - provintsidele jäi Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma norme, kummardada kohalikke jumalaid. Rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega - välismõjutused (barbarid, keldid, germaanlased). Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. Rahu lagundamist kiirendas Caracalla edikt 212. aastal - kõigile vabadele inimestele kodaniku õigused, maksulaekumiste kast, leevendas majandusraskusi, avas võimustruktuurid äärealade asukaile. Võõras, vastuvõtmatu maailmavaade, kultuuride kokkupõrge, elavam vastastikune mõjutamine. Diocletianuse valitsemisaeg tõi ajutise stabilisatsiooni, kuid ei päästnud senist elukorraldust, vajalik oli ida ja lääne eraldumine - Konstantinoopoli uueks pealinnaks nimetamine 330
Roomas. Hellenismi ajal 4.saj eKr sai Isise hierarhilise preesterkonnaga müsteeriumusundi keskseks kujuks. Tema austamine levis koos Serapise kultusega enamikku Vahemeremaadest, ulatus Rooma provintsidesse Gallia'sse, Hispania'sse ja Britannia'sse ning Reini ja Doonau aladele, mille keskne osa oli Pannoia (Ungari). 2.saj eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal senati vastuseisust hoolimata (tehti mitu korda korraldus pühamud hävitada) püsima 5. sajandini pKr. Caligula ja Caracalla ajal ehitati mitmeid templeid. Teda ülistati rohkeis hümnides kui kõiksuse- ja taevajumalannat, kultuurihüvede andjat, saatusevalitsejat, aitajat hädas, samastati Demeteriga. Isise templites elavatele naispreestritele omistati erilised võimed nad oskasid unenägusid seletada, kontrollida juukseid punudes ilmaolusi ning olid hinnatud ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. TERMID - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. ARKAAD(KAARISTU) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse arkaad. Arkaade kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
