INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism". Sartre´i kinnitusel 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb eksistentsialismi põhimõte. (inimene ei ole asi). Vastutuse eest põgenemise võtted: viited ilmutusele mitte keegi ei saa inimest päästa tema enda eest; viited ennetele ei vabasta mingid ended meid valikutest ega neist tulenevast
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutv...
arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumendid koondati raamatukokku. Sellega toonitati, et arhiiv ei ole kultuuriasutus (seda on
'I have to travel because i have to see the scene". 50 books recording the scenes. Own fictional world-greeneland. Dark, wretched, squalid. A world of failures-professional, social, marital. Criminals or about to commit a crime. Murder, betrayal, theft, death. Nb! Characters are forced to these by circumstances. Men lost in despair. Existentsialism-general problem of existence. Always a subject of literature. Entered the realm of philosophy. A merging of philosophy and literature. Albert camus, jean paul sartre-ideas through fiction. Iris Murdoch-philosopher by education. Purpose of novel: to analyse ideas. Aritficial fictional world. Characters-express ideas. Parable, allegory, fable. Existentsialist-born lonely. Loneliness, impossibility of communication even in most intimate moments. Tragedy of lovers, friends. Murdoch: we cast a verbal net over the other. We all speak a different language. Antonioni ,,eclipse".
Sartre i filosoofiast,viks isegi telda,et inimesele on niisuguse valiku ees seisimine igivana vljakutse.Juba sna raamatu algul paneb Kari oma pevikus kirja nii absurdi kui tlgastuse.Pidagem silmas,et Kari nib olevat autorile tegelastest kige lhedasem:Maailmal polnud mingit mtet,kik oli sisemiste hendusteta ja absurdne.Vis tunda ainult pikkamisi kasvavat tlgastust.See sissekanne pevikusse klmab nagu mne eksistentsaialistliku romaani sissejuhatus.Linnuste arvas,et eksistentsaialism,kspuha,kas Camus vi Starte i varjandis,mngib romaani Maja lumes poliitilise ja filosoofilise ideestiku mjurina kui ldse mrkimisvrset,siis kindlasti tagasihoidlikumat rolli kui Rootsi sndikalistide ajaleht Arbetaren,mille sndikalistlikust ja fderalistlikust mttemaailmast ning lehes kirjutavate ideoloogide,niteks Helmut Rdigeri ja Henri Brugmansi raamatutest Talve ideid ning teadmisi ammutas.Jutt kaldus Stockholmis tegutsenud radikalldemokraatidele ja fderalistidele,kelle seal meil oli hiseid tuttavaid ja spru
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
väheneb ja indiviidi vabadused suurenevad. Keskse rolli omandab üha keerulisemaks muutuv orgaaniline tööjaotus, mis toob kaasa traditsiooniliste väärtuste asendumise universaalsele lahusele sarnaneva rahaga. Need protsessid omakorda põhjustavad ,,aneemiat" väärtuste lahustumisest ja normide puudumist tuleneva paine, mis viib indiviidi konflikti ühiskonnaga ja on otseselt seotud enesetappude arvu suurenemisega. Aneemilist painet on hiljem elavalt kujutanud eksistentsialist Albert Camus oma romaanis ,,Võõras". Saksamaal tegeles sarnaste küsimustega Durkheimi kaasaegne Georg Simmel (1858 1918). Nagu Durkheim oli ka Simmel rahvuselt juut. Kuigi vähem süstemaatiline, on Simmeli pärand äärmiselt inspireeriv ja huvipakkuv. Tema loenguid külastasid paljud Berliini intellektuaalid, kuid hoolimata pidevatest püüdlustest ja mainekatest toetajatest eesotsas Max Weberiga, ei saavutanud Simmel oma täieõiguslikuks professoriks nimetamist ennem kui
kehtivat tõde. Siit pluralistlik mõttelaad: kõigil võib õigus olla. Tekib mitu tõde. Tõde muutub relatiivseks, suhteliseks. EKSISTENTSIALISM JEAN-PAUL SARTRE (19051980) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Väitnud, et kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm (ängistus). Tema kõige tähtsam töö on ,,Olemine ja eimiski". Sartre uskus, et inimese saatus on tema enese kätes. ALBERT CAMUS (19131960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja
E. Wharton Kellel on nõrk iseloom, see ei ole inimene, vaid asi. S. R. N. Chamfort Suur inimene näitab oma suurust sellega, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. T. Carlyle Inimene, kes oskab asetada ennast teiste seisukohale ja kes saab aru nende mõtteviisist, ei tarvitse kunagi muretseda oma tuleviku pärast. O. D. Young Kes ei ole kunagi lootnud, ei tunne kunagi meeleheidet. G. B. Shaw See, et ta oli sunnitud varjama teatud osa oma elust, andis talle ausa inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen
, seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat").
Peategelased tavaliselt muserdatud idealistid. Tuntumaid teoseid „Antigone“, „Lõoke“ (Jeanne d’Arcist), „Becket ehk Jumala au“. Jean Cocteau (1889 – 1963) – näitekirjanik ja režisöör, samuti sürrealistlik luuletaja. Viljeles oma näidendites ja filmides eriti palju antiikset Orpheuse-temaatikat, tehes sellest kunstniku võrdkuju ja andes sellele originaalse ja kaasaegse kuue. Eestis lavastunud näiteks mononäidend „Inimese hääl“ (ka telelavastus). Albert Camus (1913 – 1960) – romaani-, novelli- ja näitekirjanik, esseist, filosoof, lavastaja. Sündis Alžeerias. Loomeloos on otsustava tähtsusega aasta 1942, mil valmisid nii läbimurderomaan „Võõras“ kui ka raamatu mahtu essee „Sisyphose müüt“. Romaanid „Katk“ (1947) ja „Langus“ (1956), essee „Mässav inimene“ (1951), näidend „Caligula“ (1944). Jean-Paul Sartre (1905 – 1980) – näidendid „Altona vangid“, „Kärbsed“; romaanid „Iiveldus“ (1938),
Teaduslikud teadmised on tunnetamise aluseks. 3. Kolmas tasand on seotud VÄÄRTUSTAMISEGA aksioloogiline tasand (axios- väärtus). Mida peeti õigeks, mida väärtustati? Elu väärtustamine kas elu on seda väärt, et edasi elada? Elu on huvitav, sellepärast tasub elada. Elu tuleb võtta kui kingitust, seda peaks väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga Sisyphose müüt. See on ka tema teos. Väärtustas hoopis suicide- enesetappu. Näide Tammsaare ,,Kõrboja peremehest" Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus. VANA IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Tuleb välja et Hernani ise on Aragoni prints. Liigub õnneliku finaali poole, lõpus aga saab ta millegipärast surma, ta tapetakse näitas vastuolu isiksuse ja ühiskonna vahel. Mida võib täheldada ,,Hernani" puhul: Romantilise iroonia täielik puudumine, ideaal kehastub positiivseks tegelaseks, kes seatakse vastuollu negatiivsete tegelastega; liiga palju äkilisi sündmusi, millel puudub sisemine loogika nt Hernani surm; kõik need komponendid on iseloomulikud melodraamale. Camus on kirjutanud, et tragöödias igal tegelasel oma tõde; melodraamas aga tõde headel. prantsuse romantiline draama läks sujuvalt üle melodraamaks. Oli vaja ajaloolised kostüümid muuta kaasaegseks ja melodraama oligi valmis. Erinevalt inglise ja saksa romantismist, oli prantsuse romantism repertuaarne mõeldud laval esitamiseks. Kõik tingimused romantilise ampluaa tekkimiseks olid järelikult olemas romantiliste stampide väljakujunemiseks
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida esteetilise, eetilise (lähtuda kohustusest) ja religioosse etapi vahel. Meeleheide – inimene on kogu aeg meeleheitel. Esteetiline elustiil viib paratamatult meeleheitele. Inimene teeb esteetilise valiku, kuna seda peetakse üldiseks normiks (seda tunnustatakse). Ka eetiline valik viib meeleheiteni. Religioosne valik – inimene teeb lihtsalt valiku, millega ta elab (nt valin sõbra, elukoha). A. Camus – eksistentsialist. Kui kõik on mõttetu, siis ei ole ka oluline see, mida me ema surmapäeval teeme. Elu on paratamatult absurdne, inimene pole võimeline absurdsusest üle astuma. „Mäslev inimene“. Tuleb elada hetkes. Ei ole olemas igavesi tõdesid – inimene otsustab aina uuesti, kuna kõik on mõttetu, tuleb kogeda võimalikult palju. Väärtus on meeletutes kogudes. Olemus on absurdne, maailma vastu tuleb mässelda. Sartre – elu on olemuslikult mõttetu. Ei jumal, ei loodus ega
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
Kui tahame mingeid vooluloolisi termineid kasutada, siis loomulikult on see prostmodernne Unt. Ka kassid hakkavad romaanis rääkima. 1997 Brecht ilmub öösel o 1999 Huntluts – lavastas Ingo Normet 2010 Vanemuises nimega „Täna õhta kell kuus viskame lutsu“. o 2006 Vent Antigone, ema Oidipus Esimeseks Undi taustaautoriks on Salinger ja kindlasti hakkab mängima kaasa Camus ning tuleb ka zen-kihistus, mis ei paista silma, kuid on olemas. Kui rääkida psühhomodernistlikust joonest, siis see mängib kindlasti ka kaasa, kuid ei saa öelda, et Freudi mõju oleks jätkuvalt kõige olulisem. Kui uutest mõjudest rääkida, siis 60ndate ja hilisema kirjanduse puhul ei saa me mööda Kafkast. Kafka tuleb kaalumisele eriti lühiromaanis „Mõrv hotellis“. Kirjandusprotsessis on see üks tähislikumaid tekste. Mingis
Positiivne korrelatsioon ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs. Semiootika - teadus märkidest ja tähendustest. Albert Camus ,,Võõras" Järelduste tegemine. Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus. Alati ei ole praktilist kasu, väärtust. Sageli puudub otsene praktiline väärtus. Heaks kombeks on öelda, mida tasuks edasi uurida? 4 Teadusliku uuringu eetika: ,,suured" eetilised probleemid teaduse võimalik halb mõju maailmale.
(1939 suvel), mh peretoetused ja soodustused (sündivuse tõstmise eesmärgil). Kokkuvõte: Prantsusmaa sisepoliitilist kriisi (vasak. / paremp.) ja majandusprobleeme ei suudetud lahendada 1930'telaastatel. Prantsusmaa kultuurielu ja vaimne õhkkond 1930'tel: - Kirjandus: majanduslike ja välispoliitiliste kriiside ja Rahvarinde kaotuse mõjul levisid pessimism ja nihilism. Jean-Paul Sartre ,,Iiveldus" (1938): hirm. Alberti Camus ,,Võõras" (1942): võõrandunud kirjanduse nurgakivi. Rahvas luges kriminaalromaane: George Simenon ,,Maigret" (1931- ....... ).
Fenomen teadvustatud kogemus. On kaheldamatult kindel, et välismaailma objektid on olemas kui meie teadvuse objektid ning sellistena uuritavad. Heiddgger: Me oleme mingi maailma lahutamatuks osaks. Probleemiks pole mitte teadmine, vaid olemine, eksistents. Mis on see olemasolu, milles me end leiame? Mida tähendab millegi jaoks olemase Kuidas miski üldse saab olemas olla? Miks pole lihtsalt eimiskit? Jean-Paul SARTRE (1905-1980). Iiveldus (1938) Olemine ja eimiski (1943). Albert CAMUS (1913-1960) TAHTEVABADUSE PROBLEEM Vabadus, mis võib võib olla millestki; võib olla millekski. Tegutsemisvabadus võimaluste olemasolu oma tahet (olgu, sisemine, paratamatu või juhuslik vm) ellu viia; Tahtevabadus subjekti võime teha välistest asjaoludest sõltumatuid tahtelisi otsustusi. Kosmoloogiline ehk universaalne determinism jäik põhjuslikkus kehtib kõikjal, tahe pole erand, tahtevabadus on illusioon.
It was a scandalous novel. One of the characters is young gentleman who likes to drink a lot. He gets acquainted with a young upperclass girl and because he is drunk he accidentally bootlegging gangsters. She is about to be raped with corn, plant. Another member of the gang Popeye shoots him infront of the girl and rapes her himself. Later popeye takes drake to whorehouse and arranges other man to have sex with the girl in front of him. Popeye enjoys this new kind of life. Camus and Sartres favourite book. The south for faulkner is a scene in which the humanity of the people is tested. Humans act out their lives under cestain conditions, to see if they can survive. Faulkner says that the one essential quality is humanity. If there is no humanity there is no hope for humanity. The problems in the south. All these problems are turned into test for the characters which thrives his characters, in order to dicover their worth as human beings and most of them fail. Very few
Linna ümbritsev piirkond on jagatud tsoonideks, millised linnast kaugenemise järjekorras on Grande Champagne, Petite Champagne, Borderies, Fins Bois ja Bois Ordinares. Mida lähemal tsoon linnale on, seda rohkem hinnatakse. Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis on valmistatud eelpoolnimetatud piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes Martell (vanim), Hennessy (suurima läbimüügiga), Courvoisier, Remy Martini, Renault, La Maison Hardy, Camus ja Larsen. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse konjakid klassidesse VS Very Special (segu kõige noorema vanus vähemalt 2,5 aastat), VSOP Very Superior Old Pale (vähemalt 4 aastat, vanemad kuni 25 aastat), Napoleon (teatud konjakifirmade toodangus 5...25 aastat) ja XO Extra Old (põhiliselt üle 20 aasta). Vanimate 55 destillaatide iga võib ulatuda 100 aastani. Väga hinnalised konjakid on Hennessy
Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism 2. Romaaniuuendus Uuenduslikkus kui modernismi üks põhitunge on oluline ka Hispaania 1898. aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle
they are, and some are alienated to such a degree that they way they behave and interact is recognized as “phony” by almost everyone, except those who are equally phony, equally alienated from who they are. Alienation means you don't feel at ease in any situation, any place, or with any person, not even with yourself. You are always trying to get “home' but never feel at home. Some of the greatest writers of the twentieth century, such as Franz Kafka, Albert Camus, T.S.Eliot, and James Joyce, recognized alienation as the universal dilemma of human existence, probably felt it deeply within themselves and so were able to express it brilliantly in their works. They don't offer a solution. Their contribution is to show us a reflection of the human predicament so that we can see it more clearly. To see one's predicament clearly is a first step toward going beyond it. THE BIRTH OF EMOTION
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
