VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil?
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest ko...
Ajalugu Referaat Albert Camus Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.......................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...................................................................................................lk 3 Albert Camus ...............................................................................................lk 4 Teosed.........................................................................................................lk 6 Kokkuvõte....................................................................................................lk 8 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust.
Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 1989) Katk Romaani "Katk" sümbolid otse kutsuvad nägema teose taustana Teise maailmasõja katastroofi ja seda põhjustanud "pruuni katuku" - fasismi. Sündmustiku äralõigatus muust maailmast ja sümbolite tugev rõhutamine annavad romaanile põgusalt ulmeliku ilme. Katku sümbolite peegelduses võib näha nii maailmasõda kui ka mis tahes suurt tabanud õnnetust, olgu möödanikus või tulevikus
Camus ,,Katk,, 1. 1)Orani linna ründas katk. Inimesed pandi oma linna luku taha ja hakati katku vastu võitlema. Lõpuks saadi ühe ravimi abil katkust lahti, aga laaste töö oli siiski väga võimas. 2. 2)Rambertil oli plaan põgeneda sealt linnast ja minna oma naise juurde, kellesse ta oli armunud. Kui valitsus ei andnud talle luba lahkuda, saades aru Ramberti murest, kuid siiski mitte erandeid tehes, siis leidis ta ka teise mooduse, kuidas linnast pääseda. Ta hakkas suhtlema nn allilma tegelastega, kes oleks ta salaja toimetanud üle piiri. Need allilma tegelased tundsid paari piirivalvurit, kes olid raha eest nõus nende plaanis kaasa lööma. Plaan ei õnnestunud, sest mitu korda jäeti Rambert kokkusaamisel ootama ning kui lõpuks jõudis kätte aeg, kus ta oleks saanud üle piiri, mõtles ta ümber. Ta mõtles ümber, sest alguses ta ei tundnud, et ta kuulub sinna linna, aga kui ta oli ...
’’Katk’’ Camus Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks.
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haig...
,,Iga kirjanik on looja. Ta loob oma maailmu." (Albert Camus) Minu raamatute lugemise kirg on tekkinud viimasel paaril aastal. See oleks võinud küll juhtuda mõni aasta varem, kuid olen siiski äärmiselt õnnelik, et ma olen rõõmuga lugenud palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et...
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel
Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linna osas ja raha pole tal ka eriti palju. Meursaultil pole palju tuttavaid, vähesteks tuttavateks on tal Maria, kellega tal on armusuhe ning kaks naabrit, Salamano ning Raymond. Ometigi pole Meursault nagu kõik teised. Ta on oma olemuselt väga ükskõikne, teiste suhtes hoolimatu, tal puudub tundlikkus teda ümbritseva suhtes, ometigi on ta intelligentne, kuid ta ei
mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." 4)Romaanis on Camus palju öelnud katku kohta. Kui oskad, võid tsiteerida mõtteid katkust: katku hüved, katk ja surm, katk kui väärtuste hävitaja, katk kui elu ise. Rieux: ,, Kuna maailmakorda valitseb surm, siis on jumalale võib-olla meelepärasem, kui inimesed tema sisse ei usu ja võitlevad kõigest jõust surma vastu, ilma et tõstaksid silmi taeva poole, kus ta vaikib. Kui ma usuks kõikvõimsasse jumalasse, jätaksin ma inimeste ravimise ja usaldaksin selle ülesande temale
AAlbert Camus (1913-1960) K Elulugu Prantsuse kirjanik ja filosoof Aastast 1938 tegi reporterina tööd vasakpoolse ajalehe Alger Repuplicain juures 1940 asus elama Pariisi 1943.aasta lõpust oli ta toimetajaks kirjastuses Gallimard Albert hukkus 1960.aastal Looming Camus'e looming on mõtlemine piltides. Me ei leia tema juures süstemaatilisi filosoofilisi käsitlusi, küll aga filosoofilist kirjandust ja poliitilisi esseesid, jutustusi, draamasid ja päevaraamatuid, kus ta oma mõtteid väljendab. Teosed Näidendid : Caligula (1941) Arusaamatus (1944) Piiramisseisukord (1948) Õiglased (1950) Romaanid : Õnnelik surm Võõras (1942) Katk (1947) Langus (1956) Tsitaate On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub enesekontrolli andestamatu kaotusega. Me usaldame harva neid, kes on meist targemad. Vabadus e...
suutnud meenutada üldkokkuvõtteid. Erinevalt Tarrou'st, Rambert'ist ja Rieux'st, kes olid väsimusele iseäranis vastupidavad, polnud Grand iialgi hea tervisega olnud. Nüüd aga kuhjusid tema õlgadele abiametniku ülesanded linnavalitsuses, sekretäri kohustused Rieux' juures ja öine eratöö. Seetõttu ei saanud ta iial väsimusest lahti ja teda toetasid ainult paar- kolm kinnismõtet-võtta pärast katku vähemalt nädalaks ajaks täielikku puhkust...'' 2) Camus on kirjutanud: „Mitte keegi ei saa öelda seda, kes ta on. Kuid vahel saab inimene öelda, kes ta ei ole. Sellelt, kes alles otsib, tahetakse, et ta oleks järeldusteni jõudnud.” Kas järgmised tegelased oskaksid öelda, kes nad ei ole? Kuidas seda põhjendada? Tarrou- ei olnud ükskõikne katku suhtes. ( tema idee oli vabatahtlike sanitaarüksuste organiseerimine) Rambert- ta ei ole arg. ( Ta üritas linnast põgeneda ja kui see võimalus avanes siis otsustas ta
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige
Võõras Albert Camus Mersault tundis ennast ühiskonnas võõrana. Ta tunneb end sotsiaalsetes suhetes ebamugavalt. Ta sooritab meeltesegaduses mõrva ning see paneb teda mõtlema elu üle ja ta otsib maailmale tähendust. Mesault teadis, et traditsioonid on teda surunud pinge alla ja ta püüdis igati reegleid eirata. Samas nätab soovi nendega kohaneda: laenab sõbralt lipsu ja leinalindi ema matuste jaoks, kardab, et ei tea kuidas surnuvalvamise ajal käituda jne. Romaanis on ta enamasti siiski pinge all.
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
A. Camus ,,Katk" Jah, katk kui kergesti leviv nakkushaigus, mida kannavad edasi närilised, eriti rotid ja ümisejad. Esmalt hakkavad linnas pesitsevad rotid surema, tulles seda tegema tänavale, edasi haigestuvad inimesed üha rohkem ravimatusse haigusesse, mille tõttu tabab neid surm ja viimaks suletakse linn karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja
Kaitsen süüalust Meursaulti toime pandud kuriteos. Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelneva...
"Võõras" A. Camus 1. Mersault' suhe maailma ja inimesega Raamatu peategelane on psühholoogiliselt eraldatud ülejäänud maailmast. Ta on tühi. Tal puuduvad selgesti väljendatud isikuomadused. Tal pole isegi eesnime, mis aitaks täpsutada tema identiteeti. Mersault' on väliselt vaadelduna täiesti neutraalne, kuid tegelikult on ta tulvil subjektiivseid hinnanguid ning väärtusotsustusi, mis enamjaolt on halvakspanevad. Mehele ei
,,Mässav inimene" A. Camus Maailmas on võim ja mäss, viha ja kättemaks, võit ja suursugusus, kaotus ja leppimine, õnn ja õnnetus maailmas on inimene. ,,Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on. Küsimus on selles, kas peab tema keeldumine ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamisele, kas igsaugune mäss peab lõppema üleüldise mõrva õigustamisga või suudab ta hoopis, pretendeerimata seejuures
teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima. ,,Kui me näeme et miski toimib alati ühtemoodi, siis järeldame, et see on looduse poolt antud paratamatus" Mälestus ja rõõm on tunded ja tunded on loomulikud.
Alber Camus "Katk" Alber Camus Sündis 7. novembril 1913 Prantsuse kirjanik ja filosoof 1940 kolis Pariisi Saanud Nobeli kirjandusauhinna Hukkus 4. jaanuaril 1960 Aeg ja koht Tegevus toimub PõhjaAafrika rannikul asuvas Orani linnas 1940. aastatel. Põhiprobleem Katk, mis rahvast hävitab Elu ja surm Olulisemad tegelased Bernard Rieux (peategelane) Joseph Grand Jean Tarrou Castel Rambert Põhisündmused Linnas hakkab massiliselt rotte surema Pärast rottide surma haigestuvad inimesed rängalt Öeldakse see sõna välja, mida kõige enam kardeti, "katk" Surmajuhtumeid tuleb aina juurde ja linn suletakse Ramberti põenemisplaan Katk hakkas taanduma Hinnang Katk ja sõda hävitavad inimesi Hirm ja lähedaste surm Hinnatakse väärtusi, mis enne ei olnud olulised Katkupisik ei kao iialgi Tsitaadid "Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga" "I...
Süüdistuskõne Meursaltile Meursault, Albert Camusi maailmakuulsa teose “Võõras” peategelane, tappis külmalt ja kaalutlusteta ühe talle juhuslikult ette sattunud araablase. Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast. Meursault keeldus oma kuritöö põhjendamisest ega tundnud kahetsust tapmise pärast. Ühel ülekuulamisel kohtuniku esita...
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik...
Albert Camus ,,Sisyphose müüt" Enesetapp, absurd, elu mõtte otsinguil, donzuanism, jumala olemasolu, Sisyphose müüt. [ -- ] ,,See on absurd," tähendab ,,see on võimatu", aga ka ,,selles on vasturääkivus". Kui ma näen, et keegi ründab külmrelvaga kuulipildujarühma, leian ma, et tema tegu on absurdne. Niisamuti võime absurdseks lugeda mõne kohtuotsuse, vastandades seda otsusele, mida faktid pealtnäha oleksid eeldanud. Absurdsus on seda suurem, mida suuremaks paisub vahe võrreldavate objektide vahel. Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja mingi kindla realiteedi võrdlemisest, mingi teo ja maailma võrdlemisest, mis sellele teole ei vasta. Absurd on oma olemuselt lõhe. Ta ei ole ühes ega teises võrreldavas elemendis. Ta sünnib nende vastandamisest. Aru tasapinnal võib seega öelda, et absurd ei ole mitte inimeses ega...
imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende
Teos: „Katk“ Autor: Albert Camus Inimpsühholoogia „Katkus“ Kirjanik ja filosoof Albert Camus sündis 1913. aastal Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas. Tema ema oli hispaanlanna, isa suri varakult. Suurest kitsikusest ja majandusraskustest hoolimata läks ta õppima Orani ülikooli filosoofiat. 1934. aastal liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest ta aasta hiljem välja astus. Tema pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima ning olenemata kimbutavast tuberkoloosist oli ta ühiskondlikult aktiivne. Ta sai filosoofiaõpetaja
segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol.
Teades seda, püüdis lugejat aidata. Sassis olid tal minevik ja olevik (minekvik kursiivis). Tegi sisu lühikokkuvõtteid. Auhinnad: Nobeli preemia 1949 Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn" ,,Põuane september" ,,Yoknapatawpha vana aeg" ,,Yoknapatawpha uus aeg"- mõtles selle maa ise välja. Albert Camus ( 1913-1960 ) Sündis 7 nov 1913 4 jaanuar 1960. I Aafrikas sündinud Nobeli laureaat. Kõige nooremalt surnud Nobeli laureaat. Raske lapsepõlv, õppis ülikoolis filosoofiat.1934 astus kommunistlikkusse parteisse, aasta hiljem astus välja. Asutas oma töölisteatri. Võttis osa vastupanu liikumisest. Moto: mässan, järelikult elan. 1957 sai Nobeli. Tuntuimad romaanid: ,,Katk," ,,Võõras," ,,Langus," ,,Caligula," ,,Sisyphose müüt" Gabriel Garcia Marquez
,,Võõras" Alber Camus 1. Meursault' suhe maailma ja inimestega 2. Tema süü ja süüdimatus, ka Camus´ versioonis 1. Meursault oli suhteliselt tagasihoidlik inimene, kellele ei meeldinud olla tähelepanu keskpunktis. Ta ei hoolinud eriti teiste inimeste arvamusest ning käitus ja ütles, nagu heaks arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje,
Seejuures noormees ise säilitas ilu. Oscar Wilde kirjeldab toimuvat haaravalt, veel enam, pannes lugeja mõtlema ega tema pole järjekordne Dorian Grey. Muinasjuttudes kehtib Wilde'i puhul sama - vaimustus, mõttepuhtus ja siirus juhivad loo lõpuni, öeldes, et elu on elamist väärt, ükskõik, milline see ka pole. Siiski, kirjanik ei suuda kõigi oma teoste puhul järgida üht oma kuulsamatest ütlustest: "Kunstnik peab ilusaid asju looma, kuid ei tohi neisse panna omaenda elu." Albert Camus maailm on omapärane - absurdne, nagu ta ise armastab öelda. Ka "Sisyphose müüdis" arutleb ta elu filosoofilise ja matemaatilise absurdsuse üle - tunded on vaid matemaaitiliselt defineeritavad. Loogika, mis on kõigile arusaadav, on tema sõnutsi ülekohus. Essees "Absurd ja enesetapp" käsitleb Camus probleemi, mis puudutab iga inimest, tuues näitena, et mõtted on need, mida keelata ei saa, enesetapp on vaid vahend nende peatamiseks. Põhjuseks ei pea alati olema midagi suurt ja rasket
ERLE MAIDO 4 21.02.2015 I 20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma
"Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud,
temalt pidevalt küsib, kas Mersault ikka armastab teda ning mees vastab, et ükskõik, võib ju, kui ta tahab. Paralleele saab kohati tõmmata ka Jerome David Salingeri teose "Kuristik rukkisega", kus 16aastane Holden Caulfield on maailma peale vihane ning kõige suhtes ükskõikne. Tema ning ka Mersault justkui ei julgeks olla õnnelikud. Holdenil on rikkad vanemad ja ta on võimeline saama häid hindeid, kui ta vaid tahab, aga nii tema kui Camus "Võõra" peategelane on masendunud ja jonnivad maailmaga. Leian, et ükskõiksus ja äärmuslik põikpäisus takistabki inimestel elamast täisväärtuslikku elu ning just selle pärast ei olda õnnelikud. Ka Erich Maria Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" käib kohati läbi ükskõiksuse teema, kuid see on mõistetav, ning see on ka pigem sõjatüdimus kui ükskõiksus. See on hetk, kui poisid on kõigest väsinud ning ei taha enam sõdida ja oma elu eest võidelda
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas
seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ü n d i s 7 . n o v e m b r i l 1 9 1 3 , k u i perekond kolis Saint-Pauli maavaldusesse
Eksistentsialism minu silmade läbi Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte' ,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus, tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle.
Nobeli kirjanduspreemiat vastu võtmast. Esimene mõjukas töö oli „Olemine ja olematus“. Peaidee on, et inimene oma vabadust realiseerides, pidevates valikutes ja piiroludes loob end üha olematusest olemisse. Oma eksistentsialismi põhiideed võttis Sartre vastu oma teoses „Eksistentsialism on humanism“. Tema vaateid iseloomustab lause „inimene on see, kelleks ta end ise teeb.“ Albert Camus (1913-1960) Sündis Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise peres. Isa suri samuti vara. Õppis Orani ülikoolis filosoofiat. 1934. a liitus Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest aasta hiljem välja astus. Tema Pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima, ka ühiskondlik aktiivsus. Sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, aga hakkas tegelema teatriga. 1938. a töötas ajakirjanikuna ja astus välja Alžeeria
Meursault Meursault'lt (kellelt) Camus'd teost lugenud Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine · Tuletis kirjutatakse väikese algustähega · Mitmest nimest koosnev tuletis kirjutatakse kokku üheks sõnaks · Tuletis võib ülakomaga eralada käänetest Bonn bonn'lane / bonlane Bordeaux bordeaux'lane/ bordeauxlane Camus camus'lik / camuslik Ferdinand de ferdinand-de- Saussure saussure'lik/ferdinand-de- saussurelik
Otseselt ei uurinud selle raamatu suhtes midagi, kuna mind jättis see raamat natuke külmaks. Peategelane Mersault meenutas mulle väga palju ühte minu tuttavat ja lugedes raamatut oli pigem rohkem selline tunne, et olin seda justkui ennegi lugenud. Kõik tundus nii tuttav välja arvatud tulistamine. Mersault'i iseloom tundus lausa liigagi tuttav. Natuke jäi mulle ka raamat segaseks ja seda oli ka raske lugeda. Albert Camus ja tema looming Albert Camus ( 7. november 1914 4 jaanuar 1960) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud kirjanik, ta suri 3 aastat pärast auhinna saamist autoõnnetuses. Ta sündis Alzeerias Mondovi külas teise pojana. Tema ema oli Hispaania, isa Prantsuse päritoluga. 1940 lahkus ta kodumaalt ja asus elama Pariisi.
Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. John F. Kennedy Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Albert Einstein Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna. Sokrates Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või põhjendamisvead või kirehood. Thomas Hobbes Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimis. Otto von Bismarck Kui mõelda, et tänapäeva lääneinimese jaoks tähendavad numbrid eelkõige ikka aega ja
Mis on elu mõte On vaieldav, milles elu mõte seisneb ja kas elul üldse on mõte – seega võidakse neid küsimusi pidada hoopis pseudoprobleemideks. Kui aga elule või Universumile püütakse mõtet/eesmärki otsida, siis võib vastust aidata leida filosoofia või religioon. Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnat...
Milliste riikide kirjandusega seostub eelkõige mõiste neorealism? Tooge näiteks kaks autorit. Itaalia (Alberto Moravia, Elsa Morante) 10. Mitmest osast koosneb Marcel Prousti peateos, mis on selle pealkiri ja mis aastatel see algselt ilmus? ,,Kadunud aega otsimas" (seitsmes osas ilmunud aastatel 1913-1927) 11. Millal ilmusid esimest korda Albert Camus' romaan ,,Võõras" ja essee ,,Sisyphose müüt"? Kus sündis Albert Camus? Camus sündis Alzeerias; ,,Võõras" ja ,,Sisyphose müüt" ilmusid mõlemad 1942 12. Nimetage kolm 20. sajandi Skandinaaviamaade kirjanikku. Kes võttis Rootsi kirjanduses esimesena kasutusele sisemonoloogi? Knut Hamsun, Karen Blixen, Astrid Lindgren; sisemonoloogi kasutas esimesena Eyvind Johnson 13. Mitmest episoodist (peatükist) koosneb James Joyce'i romaan ,,Ulysses"? 18 episoodi jagunevad kolme ossa 14
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoo...
Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
· tähele panema · ümber töödelda · kinni maksmata · on saates üles tõstatatud · pole välja kujunenud oma seisukohti Tsitaatsõnad · eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1 · nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga · Dumas [dümaa] Dumas´le · Renault [renoo] Renault´ga · Versailles [versai] Versailles´rahu · Rabelais [rablee] Rabelais´d · Goriot [gorjoo] Goriot´d Võõrnimede käänamine 2 · nimi lõpeb häälduses kaas-, kirjas
jpg H. Sorgh Joan Miro, sürrealist http://thebleedingtomato.files.wordpress.com/2010/07/hendricksorgh_joanmiro01.jpg?w=640&h=398 Warhol, popkunst http://misskatieart.files.wordpress.com/2011/06/andy-warhol-100-cans-1962.jpg?w=480 Kirjanikud F. S. Fitzgerald E. Hemingway G. Orwell G. G. Marquez J. D. Salinger E. M. Remarque H. Lee A. Camus K. Vonnegut J. R. R. Tolkien J. Joyce F. Kafka M. Mitchell H. Hesse http://www.solomonsays.in/web/imgs/review-images/91/hermann_hesse.jpg Hesse Camus https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRt8H62L0_eLVU3nGFPniUViTeJIWcF37FX_o30rvOyV71QDRITWw
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker) Väiksest peale suunatakse lapsi unistama millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus, ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja. Albert Camus kirjeldab oma teoses ,,Võõras" inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks. Samas kogu teoses puuduvad teatud punktini emotsioonid. Peategelane ei püüdle millegi poole. Temal ei ole vaja doktorikraadi, Armani ülikonda või puhkust Ibizal. Ainus mõte, mis teda kummitab on see, et ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
