· Jne o Vaibakudumiskunst Keskus Pariis Kirjandus 1. V. Vaga, Üldine kunstiajalugu või H.W. Janson, History of Art /väga paljudes keeltes/ Või W. Tjashelow, Kunst des Mittelalters. Dresden-Moskau /paralleelväljaanne saksa ja vene keeles; viimane on sarjas 'Malaja istorija iskusstv/ või Knaurs Stilkunde I vastavad osad. 2. A. Kartna, Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn 1991, lk. 7 - 39. Soovitav: M. Camille, Gooti kunst. Tallinn 2001. Ja ülimalt soovitav lugeda G. Duby, Katedraalide aeg. Tallinn 1999 18 Ja 1. Le Goff. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn 2001 (ettevaatust: palju tõlkevigu), ehkki neid eksamil ei küsita. 19
Sveitslase Johann Heinrich Füssli looming oli kui lõputu unenägu või painaja. Realism Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Millet kujutas talurahva töid mitmekülgselt ja pälvis ajaloo jäädvustamisega tähelepanu. Prantslane Camille Corot asendas oma loomingus romantilised maastikud vahetu looduse jäädvustamisega, Honore Daumier tegi enamjaolt poliitilisi karikatuure, kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri olustikupilte, ilustamata tegelikkust. Venemaal korraldati rändnäitusi ja nad nimetasid endid peredviznikuteks. See ühiskonnakriitiline grupeering maalis sageli tuhmide toonidega ja sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult pr...
Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: „Priimabaleriin“ (u.1876), „Tänu publikule“, „Absint“, „Kammiv naine“. Edgar Degas (1834 – 1917): Concorde`i väljak (1875) Edgar Degas (1834 – 1917): Naine end kuivatamas (1986-89) ● Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 – 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 – 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. Camille Pissarro (1830 – 1903): Talunaine tuld süütamas (1887-89) ● AUGUSTE RODIN (1840 – 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline
London Musical Arts. Aastatel 19952002 oli ta Kerem Kvarteti esimene viiul Eestis ja 20022007 Inglismaal, osalenud ka Tobiase Keelpillikvarteti töös. Solistina on Kerem esinenud mitmete orkestrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Brandenburg Sinfonia ja Southbank Sinfonia. Tema repertuaari kuulub arvuka kammermuusika kõrval ka Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr Tsaikovski, Felix Mendelssohn Bartholdy, Max Bruchi, Camille Saint-Saënsi, Henri Vieuxtemps'i, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Mihailo Trandafilovski viiulikontserdid. Lisaks üleastumistele Eestis on kontserdireisid Keremi viinud Soome, Austriasse, Saksamaale, Lätti ja Inglismaale.12 Teosed · 3 sümfooniat · 3 sonaati viiulile ja klaverile · 9 keelpillikvartetti · orkestrimuusikat · kammermuusikat13 12 http://www.emic.ee/mihkel-kerem-est 13 Sama allikas
· Tunnustatud ka dirigendi ja pianistina. · Loomingus püüdis kinni hoida klassikalisest vormist, vältides põhjusetuid efekte ja virtuoossust. · Töötles palju rahvalaule, kirjutas vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, 4 sümfooniat, 2klaverikontserti. Prantsuse romantism: · Ooper jagatakse kaheks: ,,Suur ooper" (teatrimaja, ¾anr: tavaliselt 5 vaatust, lisati balletinumbrid, kurb lõpp); ,,Lüüriline ooper". · Nimed: Camille Saint-Saens (programmiline instrumentaaltsükkel ,,Loomade karneval"); Georges Bizet (ooper ,,Carmen") Modest Mussorgski (1809-1881) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Arvas, et muusika võib ühiskondlikus elus kaasa rääkida: teda vaevas talupoegade saatus. · Muusika põhineb vene rahvalaulu elementidel. · Lemmik¾anriks oli ooper (,,Boriss Godunov", ,,Hovant¹ina"). Andis koorile suurema tähtsuse (ka koor muudab sündmuste käiku). · Kriitiline realist kujutas olevikku mineviku kaudu.
Automibile Club de France´i üks asutajaid Paul Meyan ületas seni jalgratturite valduses olnud maismaasõidukite kiiruserekordi. Vaid kaheksa päeva hiljem, 18.detsembril 1898.aastal, ületas selle Automobile Club de France´i võidusõidukomitee esimees markii Gaston de Chasseloup - Laubat, saavutades Prantsusmaal Archeres paadikujulise elektriautoga " Jeantaud " lendstardist läbitud kilomeetri keskmiseks kiiruseks 63, 154 km/h. Umbes kuu aega hiljem purustas selle rekordi belgia insener Camille Jenatzy omaehitatud elektriautoga, mille keskmiseks kiiruseks sai 66, 664 km/h. Markii Chasseloup - Laubat vastas sellele juba samal päeval, püstitades kiiruserekordi 70, 585 km/h. Kümne päeva pärast aga ületas selle uuesti Jenatzy, kes kruvis kiiruserekordi 79, 996 kilomeetrini tunnis. Seejärel võtsid mõlemad aja maha ning asusid oma autosid veelgi kiiremaks ehitama. 29.aprillil 1899. aastal ületas Jenatzy maagilise 100 km/h piiri.
André Breton. Breton mõistis kohe, missuhust tohutut andekust Dalí ja Buñuel olid üles näidanud, ja nimetas nende teost esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. (Weyers, 2006) ,,"Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin" -Salvador Dalí 4.2. Kohtumine Galaga 1929. aasta kevadel tutvus Dalí kunstikaupmehe Camille Goesmans'i vahendusel, kes lubas teda suvel Cadaquésis külastada. Kui Eluard koos oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécile'iga Cadaquési saabus, tundis kunstnik otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dalí hüsteeria muutus nii tugevaks, et see hakkas tema sõpradele muret tekitama ja nad palusid Galal tema eest hoolitseda. Et tähelepanu pälvida, käitus Salvador veelgi kummalisemalt: ta raseeris oma
Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul. Olympia. Muusika Tuilleres'i aias. Berthe Morisot. Impressionistlik on Argenteul. · Claude Monet(1840-1926)- Impressionist täies ulatuses. Päikesetõus e impressioon. Tema maalis piltide seeriaid. Üks ja sama motiiv, erinevatel ajahetkedel. Heinakuhjad. Paplid. Vesiroosid. Thames'i vaated?. Eine vabas looduses. · Camille Pissarro(1830-1903)- Alguses tegutses Corro? Vaimus. Maalis linnavaateid ja looduspilte. Küntud põld. Ooperiväljak. Kaks naist mere ääres. · Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi. Erinevad tantsijate pildid. Tantsijad sinises. Tantsuklass. Baleriinid proovis. Harrastas ka aktimaali. Tualetti tegev naine.
Raleigh 92 Raphaelle Duvalier 922 Hill St. Raleigh 93 Bruno D'Haussy 21 Bird St. Raleigh 94 Margot D'Illiers 532 Chronicle Way Raleigh 95 Florent Marais 53 Ada St. Raleigh 96 Erwan Haussman 918 Lonesome Dove Rd. Raleigh 97 Rodrigue Bolougne 49 Mockingbird Way Raleigh 98 Alix Mars 9211 Dolores Rd. Raleigh 99 Camille Germain 902 Haze St. Raleigh 100 Capucine Desetoiles 122 MLK Blvd Raleigh 101 Colombane Lafleur 48 St. Louis Way Raleigh 102 Theodore Achi 120 Baker St. Raleigh 103 Remy Labiere 910 Mint St. Durham 104 Lebron Wade 1002 Parsley Way Raleigh 105 Dwyane James 4221 Basil Ct. Cary 106 Joakim Love 449 Thyme Ln
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (1796-1875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814- 1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Globaalne_soojenemine_ja_kliimamuutused.aid- 3577 -6- GLOBAALNE KLIIMASOOJENEMINE ON MUUTNUD LOOMADE KÄITUMIST Kaks USA bioloogiderühma teatasid, et on leidnud paljude taime- ja loomaliikide vastusemustri üleilmsele kliimasoojenemisele. Ajakirjas Nature avaldatud uurimustöö tulemused tõendavad klimatoloogide väidet, et kliimamuutus mõjutab eluslooduse käitumist. Texase Austini ülikooli bioloog Camille Parmesan ja tema kolleegid viisid läbi meta- analüüsi, mille käigus uuriti rohkem kui 1700 liiki. Uurimistöö kohaselt on liigid aastakümne jooksul liikunud 6,1 km pooluste poole või mitu meetrit mäetippude poole. Samuti on kevadised sündmused liikide elus nihkunud 2,3 nädala võrra varasemaks ning sügisesed samavõrra hilisemaks. Poliitikutele kliimamuu-tusi raske selgitada. Autorid tunnistavad raskusi looduslikes
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse
Aidanud vabastada piltide hindamis ainult esteetilistest kriteeriumitest. On võimaldanud kultuuriajaloos tuua käibele palju senikasutamata allikaid ikonograafilist materjali, mida varem ei teatud või ei osatud kasutada. PETER BURKE: visuaalsed allikad vajavad allikakriitikat Usub, et pildid ja kujutised väärivad ajaloolaste tähelepanu kui nähtused, millel on ajalugu, aga ka ajaloo allikana. MICHAEL CAMILLE (1958-2002) "Gooti kunst" (1995), e.k. 2001 Gootika piire avardav ülevaade kõrgkeskaja visuaalsest kultuurist. Gootika pole pelgalt uus kunstistiil, vaid "uus viis näha ja tunnetada maailma"; "uue tervikliku ruumi, totaalse keskkonna loomine". Gootika valitses üle kahe sajandi Euroopa visuaalkultuuri: "teravkaari ja gooti ornamentikat kasutati arhitektuuri kõrval kõikjal, alates lusikatest ja lõpetades kingadega". Raamatu põhiteemad gootika kui:
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga
Verdi enda komponeeritud reekviemi viimase osa ("Libera me") kasutas autor hiljem ümbertöötatud kujul Manzoni mälestusele pühendatud "Reekviemis". "Aida" ja "Reekviem" 1868. a. pöördus Egiptuse valitsus Verdi poole ettepanekuga kirjutada ooper Suessi kanali ja Kairo uue teatri avamispidustusteks, mille helilooja 1870. aastal vastu võttis. Silmapaistva egüptoloogi E. Mariette'i stsenaariumisse katketud iidne legend meeldis Verdile ning ta asus koos prantsuse libretisti Camille du Locle'iga "Aida" plaani välja töötama. Itaaliakeelse värsslibreto kirjutas prantsuskeelse proosateksti alusel Antonio Ghislanzoni. Ooperi ajaloolise 21 tõepärasuse huvides uuris Verdi Egiptuse minevikku, kogus andmeid looduse ja rahva kohta, tutvus maa kunstiga. Nii nagu varem, võttis helilooja seegi kord libreto koostamisest vahetult osa. Peene
variegatum'; 'Brilliantissimum'; 'Spring Gold'; 'Striatum'; 2d: lehed väävelkollasekirjud, noored lehed erkpunased: 'Leopoldii'; 'Limbatum'; 'Tricolor'; 'Variegatum'; 'Zebrinum'; 2e: lehed kollasekirjud: 'Bicolor'; 'Luteo-virescens'; 2f: lehed erinevavärvilised, punase alaküljega: 'Nervosum'; 'Nizettii'; 'Prinz Handjery'; 'Pseudo-Nizetii'; 3 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, rohelised, purpurja alapoolega: 'Atropurpureum' ('Spaethii') ; 'Prince Camille de Rohan'; 'Purpurascens'; 4 grupp: Lehed 3-hõlmased: 4a: lehed rohelised: 'Cruciatum'; 'Rafinesquianum'; 'Trilobatum'; 'Vitifolium'; 4b: lehed kollased: 'Albertii'; 4c: lehed helerohelised, puhkedes kollakad: 'Laetum'; 'Spaethii' (Schwerin) 5 grupp: Lehed kolmnurksed: 5a: lehed rohelised: 'Argutum'; 'Opizii'; 5b: lehed kollased: 'Corstorphinense' 5c: lehed valge marmoreeringuga: 'Annae'; 'Discolor'; 'Insigne'; 'Pulverulentum'; 'Simon Louis Freres';
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
