Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
Süsivesikud Süsivesikute funktsioonid 1) Magustavad 2) Geele-ja kliistreid moodustavad 3) Paksendavad 4) Stabiliseerijad 5) Aroomi-ja värvainete eelühendid 6) Rasvaasendajad Põhivalemiga glükoosil C6H12O6 (6C+6H2O) Süsivesik suhkur Taimedes 75-90% Loomades kuni 2% Seentes 1-3% Kasutamise ajalugu Teravilja ulatuslik ja sihilik kasutamine -> Ida-Aasias 18000 aastat tagasi, Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718. Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut. 1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas. Ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon ...
02.16) 7 http://scied.ucar.edu/carbon-dioxide (04.02.16) 7 3.2. Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine Süsihappegaasi saab toota õhu destilleerimisel, kuigi see meetod pole eriti tõhus. Tuntakse mitut keemilist reaktsiooni, mille tulemusena on võimalik saada süsinikdioksiidi. Sellised on reaktsioonid enamiku hapete ja metallide karbonaatide vahel. Näiteks soolhappe ja kaltsiumkarbonaadi vahel toimub järgmine reaktsioon: 2 HCl+ CaCO3 CaCl2 + H2CO3 Süsihape laguneb edasi veeks ja CO2-ks. Sellised reaktsioonid kaasnevad vahutamise või mullitamisega. Tööstuses on taolised reaktsioonid laialt levinud, nendega saab neutraliseerida jääkhappe vooge. Kustutamata lubja tootmine lubjakivist kuumutamisel 850 °C-ni toodab ka CO2: CaCO3 CaO + CO2.8 3.3. Süsihappegaasi tööstuslik tootmine Tööstuslikult toodetakse süsihappegaasi peamiselt viie protsessiga:
kasutada ka taimset või mikroobset laapi. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga , mis näitab kui palju ühe grammi laabiga saab kalgendada 35 ºC juures 41 min jooksul piima. Laabi aktiivsust mõjutab piima happesus mida kõrgem, seda aktiivsemalt toimib laap. Kui väheneb kaltsiumioonide sisaldus, langeb ka laabi aktiivsus. 28. Kirjeldada kalgendi moodustumise protsessi. Esmalt lisatakse piimale juuretis, CaCl2, salpeetrid ja muud, kõige viimasena laap, segatakse läbi 3-5 minuti jooksul ja jäetakse laapuma. 15-45 minuti jooksul hakkab piima viskoossus märgatavalt suurenema, algab helbetaoliste moodustiste tekkimine, mis lõpuks liituvad õrnaks , kuid järk- järgult tugevnevaks kalgendiks. Kaseiinimitsellid liituvad kaltsiumioonide toimel tihedaks geelitaoliseks massiks. 29. Temperatuuri ja aja mõju kalgendi tekkele.
Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine alustega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Reageerimine sooladega vahetusreaktsioon. Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape. Tekivad sool ja nõrgem hape. 2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + 2HCl NB! Kui tekib süsihape H2CO3; siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks (H2O ja CO2). CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 Lagunemine kuumutamisel lagunemisreaktsioon. Lagunevad ainult hapnikhapped. Tekivad happeline oksiid ja vesi. H2SiO3 = SiO2 + H2O 5.6 Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused. Aluste (hüdroksiidide) sarnased üldised omadused on tingitud hüdroksiidioonidest. Leelised (tugevad alused) esinevad lahustes ioonidena. NaOH ® Na+ + OH- Lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) annavad lahusesse väga vähe hüdroksiidioone.
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadla...
Lahused: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid Nõrgad happed ja alused. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). PH<7 happeline PH>7 aluseline Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid.
(%-des tsemendi kaalust) Välisõhu temperatuur 0 ... - 5 0C - 6 0C ... - 10 0C - 11 0C ... - 15 0C POTAS 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 23 NAATRIUM NITRIT CaCl2 ja NaCl 4.4.2 ELEKTRIGA SOOJENDAMINE 4.4.3 HÄRMATIS MÜÜRIL See tülikas nähtus on olnud tuttav juba aastatuhandeid. Valget härmatist leidub nii betoonseintel, betoonist tänavakividel, tellis- ja silikaatseintel. Eriti märgatav ja häiriv on härmatis just tumedatel pindadel. Probleem on esteetilist laadi ja ei mõjuta tarindi funktsionaalseid omadusi ega põlisust. PÕHJUS
toiduks või kohupiimatoodete, -pooltoodete ja kondiitritoodete valmistamiseks.Kohupiima liigitatakse tootes sisalduva rasva osamassi järgi ning valkude sadestamise meetodi põhjal (happemeetod, happe-laabimeetod). Happemeetodit kasutatakse lõssist rasvata kohupiima valmistamiseks, kalgend moodustub laktoosi käärimisel tekkinud piimhappe toimel. Happe- laabimeetodil valmistatakse valdavalt rasvast ja väherasvast kohupiima, piimasegu hapendamiseks lisatakse juuretist, CaCl2 ja laapensüümi. Kohupiima tootmisel lahusmeetodil toodetakse esmalt lahja kohupiim, mis hiljem segatakse vastava koguse kuumtöödeldud rõõsa koorega. Kohupiimast ja kohupiimapastast valmistatakse mitmesuguseid kohupiimatooteid, mis erinevad kasutatud lisandite poolest Kohupiimamass on üle 125-grammises pakendis kohupiimatoode, milles kohupiimale on lubatud lisada rõõskkoort, maitse- ja lõhnaaineid maitselisandeid, suhkrut või keedusoola,
ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste verevarustus paraneb, kõõluste kaal (mass) suureneb, kõõlused muutuvad elastsemaks ja mehhaaniliselt tugevamaks. See on tingitud intensiivsemast kollageeni sünteesist fibroblastides. 43) Luukoe ehitus ja ülesanded - Luukude koosneb põhiliselt kaltsiumfosfaadist, mis moodustab ligikaudu 85% luukoe koostisest. Ligikaudu 10% moodustab kaltsiumkarbonaat, ligikaudu 3% CaCl2 ja NaCl ning ligikaudu 1,5% Mg ja P. funktsioonid: · Pehmete kudede kaitse- ja toestusfunktsioon · Lihaste kinnituskoht, mis teeb võimalikuks liikumise · Mineraalainete (Ca ja P) reserv mineraalainete ainevahetus · Vererakkude "tootmine" (hemopoees) punases luuüdis · Energiarikaste ühendite varud kollases luuüdis 44) Treening ja luukude - Kehalise aktiivsuse puhul luude mass suureneb.
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
· Ternespiimata · bakteriofaagideta · Pidurdusaineteta (Antibiootikumide, deso- ja pesuainete jääkide ja herbitsiidideta · Mastiidihaigete lehmade piimata 7. Mida tagavad õiges vahekorras kaltsiumi ja fosforhappesoolad? See tagab küllaldase kaseiinisisalduse juures piima hea laapuvuse ning tekib normaalse tihedusega, hästi vadakut eraldav kalgend. CaCl2 lisatakse 10 g 100 kg piima kohta. Kalgendab alfa- ja gamma-kaseiini 8. Nimeta tegurid, mis võivad pidurdada piimhappebakterite arengut. V.t. 6 · Vale pH 9. Iseloomusta piima kalgendamist takistavaid ja soodustavaid tegureid. Soodustavad: · Piima kõrgem happesus · Kõrgem temperatuur · Ca ja fosfaatide küllaldane ning õiges vahekorras esinemine · Suurem laapensüümi kogus Halvendavad:
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Happevihma toime pinnasele katiooni vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
kohad!) 3 CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. (lisaks alus+hape 11. hape + sool 2 HCl + Na2S 2 NaCl + H₂S↑ reaktsioonile) sool + hape FeS + 2 HCl FeCl2 + H2S↑ CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + H2O + CO2↑ Na2SO3 + 2 HCl 2 NaCl + H2O + SO2↑ Need on 4 levinuimat tüüpi – HCl, H2S, H2CO3 (CO2) ja H2SO3 (SO2) teke! Reaktsioonid tüübist 11, toimuvad siis, kui tekib lähtehappest nõrgem või lenduvam hape, eraldub gaas või tekib sade. Oksüdatsiooniaste:
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja ...
1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + H2O + CO2 ↑ 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi
12. Loodusliku vee koostis.:Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O,Ca²+,Mg²+,Fe²+,Na+,K+,Cl-,SO4²+,H+,OH- ja muda, savi . vee karedus on tingitud peamiselt tingitud Mg ja Ca sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg- ekv)/dm² jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatak se keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit,keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja iooni vahetus meetodit (ioniidid). Vee kuumutamisel üle 65 C laguneb HCO3 =H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikompo- nent, milles on veel Fe2O3*n*H2O ja CaMg(CO3). Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH) 2 sade (punakaspruun)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta aine massi % väärtus. Aine massi % arvutamine. 2)Sõnastada mõisted ja tuua näiteid. Oksiid
reaktsioonisegule. Inkubeerime 15 minutit jääl. Sulatame 200ml LB söödet, jahutame umbes 50 kraadi juurde (muidu ampitsilliin laguneb kuumuse käes ära) ja lisame sinna X-gal, IPTG ja ampitsilliini. Loksutame segamini ja valame söötme õhukeste kihtidena Petri tassidele. Teeme transformatsioonisegule kuumašokki 50sekundit 42 kraadi juures. Meetod seisneb selles, et CaCl2 tõttu DNA tõmbus rakumembraanide ligi. Ja nüüd kui paneme oma segu sooja, siis membraanikahjustuse tagajärjel DNA migreerub raku sisse. Tõstame tuubi 5minutiks jääle jahutma Järgneb elustamisefaas. Selleks lisame 500 µl vedelat LB söödet ja inkubeerime 30 minutit 37 kraadi juures. Tsentrifuugime bakterid põhja Eemaldame sööte bakterite pealt Suspendeerin, et tekiks ühtlane lahus
samadesse kohtadesse uued augud) ja kuhjatakse tee serva. Sealt paigutatakse materjal tee keskele. Teele antakse vajalik kalle (kulumiskihi kalle). Tee keskel olev materjal laotakse teljest kahele poole ja tasandatakse. Kui ei lisata täiendavat kulumiskihi materjali ja hööveldatud materjal on ilusti segunenud võib selle kohe tee servast laiali laotada (kerge meetod). Tolmamise vältimiseks segatakse siis CaCl2. Tolmutõrje Kuiva kruusatee pinnalt eraldub peenmaterjali mis tekitab tolmupilve. Tolma on kahjulik erineval moel (tervis, keskkond, kahjustused). Kui kulumiskihi peenainesisaldus väheneb kaotab kiht oma struktuui ja muutub lahtiseks. Tekivad augud roopad, peenosise lendamine nõlvadel ja peenrale. Tolmutõrjet tehakse kui tee on kuiv ja peenosakeste nakkumisvõime on halvenenud. Tolmutõrjet tehakse hööveldamise käigus ja sool seguneb hästi. Kevadise sulamise ajal ei tehta
Põletamine- Kasutatakse vaid erandjuhtudel. Et reovett põletada lisakütuseta peab nende kütteväärtus olema kõrgem kui 8400 kJ/kg (2000 kcal/kg) Reovete desinfektsioon Bakterite ja mikroobide hävitamine. Teostatakse peale muu reostuse kõrvaldamist tehislikes puh. seadmetes ja peale biotiike. Desinfitseerimine klooriga- Väikestes puh. seadmetes kasutatakse kloorlupja, suuremates aga vedela (gaasilise) kloorina. Kloorlubja segamisel veega : 2CaCl2O + 2H2O = Ca(OH)2 + 2HOCl + CaCl2 Tekkinud kloorishape HOCl on ebastabiilne ja laguneb soolhappeks ja hapnikuks: HOCl= HCl + O Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl Kloori mõju tagamiseks vajalik kontakti aeg ( 15-30 min) ja jääkkloori sisaldus väh. 0,2 mg/l. Kloorimist kasutatakse ka kanalisats. puhastamiseks, klooritakse ka aktiivmuda settimise parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks
Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on...
Pasta jahutatakse temperatuurini 2-6 C ja pakitakse. Kodujuustu tehnoloogia Kodujuust on puhta, talle iseloomuliku meeldiva maitsega, pehme, selgesti eralduva piimvalge või kergelt kreemika teraga Kodujuustu valmistamise tehnoloogiline skeem Piima vastuvõtt- Piima puhastamine ja separeerimine ( koor- koore homogeniseerimine- homogeniseeritud koor ) Lõssi pastöriseerimine 72-75C, 15-20 s- Lõssi jahutamine- Juuretise, laapensüümi, CaCl2 lisamine- lõssi kalgendamine- kalgendi lõikamine, vee lisamine, segamine- Juustutera järelsoojendus, segamine, kuivatus- Vadaku eemaldamine, juustutera pesemine veega- Juustutera nõrutamine- Juustutera kuivatamine- Lisandite lisamine, segamine, pakkimine () 10.10.2012 Jäätise tehnoloogia Jäätis Jäätis on külmutatud piimatoode, mis on valmistatud pastöriseeritud jäätisesegust, millele lisatakse vahustamise käigus õhk, et tagada ühtne konsistents.
SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta( mg- ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vett pehmendatakse kas termokeemiliselt või ioonivahetuse meetodit kasutades. Viimane meetod on tõhusam ja seda kasutat. rohkem; põhineb kationiitide kasutamisel. vee kuumutamisel üle 650C laguneb HCO3àH++CO32- ja veest sadeneb välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. Fe2+ ioone sisaldava vee (põhjavee) kokkupuutel õhuga tekib vees Fe(OH)2 sade (punakaspruun).2Fe2++ ½ O2+H2Oà2Fe3++2OH- .
Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline. Lubiväetiste mulla happesust neutraliseeriv mehhanism tugineb lubiväetises sisalduva kaltsiumi võimele mulla neelavast kompleksist vesinikku välja tõrjuda. Kuid mitte kõik kaltsiumi sisaldavad ained pole võimelised mulla happesust neutraliseerima. Näiteks: -H [M] -H + CaCl2 → [M] = Ca + 2HCl Antud juhul väheneb küll potentsiaalne happesus, kuid suureneb aktiivne happesus. Järelikult CaCl2 ei sobi lubiväetisena kasutamiseks. Lubiväetisena kasutamiseks sobivad ained, mis sisaldavad CaO või CaCO3. Viies mulda CaO tekib järgmine reaktsioon: -H [M] -H + CaO → [M] = Ca + H2O Viies mulda CaCO3 tekib järgmine protsess: -H [M] -H + CaCO3 → [M] = Ca +H2O + CO2↑
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ...
Kasutusalad osal. kattuvad CaO-ga. Mg(OH) - kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 –kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks. Tööstuses: õlide, rasvade puhastamisel, sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. Halogeniidid – valged tahked kristallained. Be halogeniidid on polümeerse ehitusega, tähtsaimad on BeCl2 ja BeF2. MgCl2 (esineb sageli kristallhüdraadina, saadakse mereveest). CaCl2 – esineb sageli kristallhüdraatidena. Kasut. Ca ja Ca-sulamite saamisel. CaF2 – Kasut. metallurgias (räbusti). Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas. Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Sulfaadid - 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained, BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, BaSO4 - tähtis mitmete paberisortide täiteainena. MgSO4 - looduses merevees, mitmete mineraalidena, kasut
mittelahustuvateks kaltsiumkarbonaadiks CaCO3 ja magneesiumhüdro-ksiidiks Mg(OH)2, millised langevad suuremalt osalt katlaveest katlamudana välja: Seetõttu on nimetatakse karbonaatset karedust ka ajutiseks (mööduvaks) ning määravat tähtsust katlakivi tekkeprotsessis ei oma. Põhiline osa katlakivist moodustub püsivat karedust põhjustavate, vees lahustuvate mittekarbonaatsete kaltsiumi- ja magneesiumisoolade - sulfaatide CaSO4 ja MgSO4 , kloriidide CaCl2 ja MgCl2 ning silikaatide CaSiO3 ja MgSiO3 - väljaladestumise aurustusküttepindadele. Nendest sooladest moodustub küttepindade vee-auru poolele tihe ja kõva kristalse struktuuriga, soojust halvasti juhtiv katlakivikiht, milline seob endaga ka vees leiduvaid naftaprodukte ja põhjustab soojaülekande halvenemise tulemusena kütuse ülekulu ning piisava paksuse korral ka küttepinna metalli ülekuumenemist.
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)läm...
2.5.1 KEEMILISTE LISANDITE KASUTAMINE EESMÄRK lubatud keemiliste lisandite osakaal (%-des tsemendi kaalust) Lisand Õhutemperatuur, 0C 0 kuni -5 -6 kuni -10 -11 kuni -15 Potas 5 10 15 Naatrium nitrit 5 8 10 NaCl, CaCl2 (armeerimata konstruktsioonid) - - 7,5 VASTUNÄIDUSTUSED Külmumisvastaseid lisandeid ei ole lubatud kasutada: 2.5.2 TERMOSMEETOD EESMÄRK 1. KOMPONENTIDE EELSOOJENDUS 2. Betoonitööd 29 2. RAKETISE SOOJUSTAMINE 3. BETOONISEGU EELSOOJENDUS 2.5
mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid) Kunstlikul transformatsioonil muudetakse rakukestad keemiliselt DNA-d läbilaskvaks. Värsked rakud jääl töötlus CaCl2 või RbCl mõnel juhul lisatakse ka DMSO (E.coli eri tüved) Elektroporatsioon DNA viiakse rakku elektrisoki abil (1300 -2500 V), eri aparatuur, soolavabad (pestud) kompetentsed rakud (laiem spetsiifika Transduktsiooon- bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakterifaagi abil Üldine transduktsioon- pakitud kaasa suvaline fragment genoomist Spetsiifiline transduktsioon- pakitakse kaasa faagiga külgnevaid alasi
4)bioloogiline neeldumisvõime. Bioloogiline aineringe 5)füüsikaliskeemiline e. asendusneeldumine. mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on -- Ca pöörduv, toimub- võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. [M] -- Mg +nKCl [M] --- K + n - 5KCl + MgCl2 + CaCl2 + HCl - H+ - 8 Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema) Viljakuse tähtsamaid tunnuseid on mulla neelamismahutavus T mg/100g/muld Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
Detander ~ Generaator Aurusti Pump Soojusallikas Absorbtsioon-soojuspumpades kasutatakse põhiliselt järgmisi ainepaare: 1. Ammoniaak NH3 (absorbaat) ja vesi H2O (absorbent); 2. Vesi (absorbaat) ja absorbendiks on NaOH, KOH või CaCl2. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 57 Ideaalse absorbtsioon-soojuspumba põhimõtteskeem 1. absorber; 2. pump; 3. generaator; 4. kondensaator; 5. soojusvaheti;
2. nõrgad elektrolüüdid. Osaliselt dissotsieeruvad ioonideks. Kõik eelpool mittenimetatud alused, happed, orgaanilised happed ja alused. Nt. HNO2, H2SO3, H3PO4, HCN, H2CO3, H2S, CH3COOH. Elektrolüütide jaotamine ühe molekuli täielikul dissotsatsioonil tekkivate ioonide arvu põhjal 1. Binaarsed — tekib 2 iooni NaCl ⇄ Na+ + Cl‾ ZnSO4 ⇄ Zn2+ + SO4²‾ 2. Ternaarsed — tekib 3 iooni Na2SO4 ⇄ 2Na+ + SO4²‾ CaCl2 ⇄ Ca2+ + 2Cl2‾ 3. Kvaternaarsed — tekib 4 iooni H3PO4 ⇄ 3H+ + PO4³‾ Elektrolüütide jaotamine struktuuri järgi 1. ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid 2. molekulaarsed ühendid, milles on üks või mitu tugevat polaarset sidet, nt. CH3COOH, H2SO4. Mida polaarsem on lahusti, seda ulatuslikum on dissotsatsioon. Vesi on üks kõige polaarsemaid tavalahusteid. 3. polümeersed elektrolüüdid. Sisaldavad palju dissotsiatsioonivõimelisi gruppe
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
usi, millest olulisem on lähteainete või saaduste koguste arvutami- käitumise kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad tide aatomite vahel. N: leeisMe-llide ja halogeenide vahel ne ainete koguste põhjal. N: Ca(OH)2 + 2HCl = CaCl2 + 2H2O. madalatel temperatuuridel ja kõigetel rõhkudel, kui kaugused 2) Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisus süsteemiga. Na Na + +. Cl + Cl molekulide vahel on väiksemad. Reaalgaaside puhul kasutatakse | |
temp ja soojen-d tugev-d vd-ke om-d. millest olulisem on lähteainete või saaduste koguste arvutamine tõmbum. metallvõres. Võre koosn posit-st met-i ioonidest ja nende 4.5 Kristallilised ained. ainete koguste põhjal. N: Ca(OH)2 + 2HCl = CaCl2 + 2H2O. vahel vabalt liik-st ekt-dest, mis mood-vad nn.elektrongaasi, mis täid Tahkes agregaatolekus on osakeste vaheline toime nii tugev, et 2) Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisus süsteemiga. kristallvõre ioonide vahelise ruumi ja tek-b kogu võret hõlmava
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
Pkendile kirjutakse nt. Kihisev paretablett, e pervescent tablett. Need tabl tuleb enne manustamist lahustada pooles klaasis kuni klaasis vees purustada ja veega segadaning saadud lahus ära juua. Lahustamisel saadakse teatud kangusega lahus või lihtsalt karastusjooki meenutav kihisev ravilahus. Lahustuvad, e lahustatavad tabl Tabl. ei pruugi olla kuigi suured, on kateta. Pakendile kirj. Lahustatav. Tabl olev raviaine on selline, et tavaliselt võttes ärritab tugevalt magu nt. KCL JA CaCl2. Tabl tuleb enne manustamist väheses vees lahustada ja veel vett peale juua. Resoriblett See on suus kasutamiseks mõeldud, enam kateta tablt. Pakendile kirj. Resoriblett. Tabl tuleb pista keele all või mõni juhul ka põske, igemete ja põse vahele.ning hoida, kuni tabl. on sulanud. Ei ole soovitavkatki närida,alla neelata, ei tohi peale juua ja katsuda võimalikult vähe sülge alla neelata, kun tabl ei ole täielikult ära sulunud. Ka
"Tootmine" ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Omadused: CO2 on värvusetu ja lõhnatu gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist (seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel). Maitsetu. Õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+ 2HCl => CaCl2 + H2CO3 ; H2CO3 => H2O + CO2 CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: 1. Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või naatriumvesinikkaarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO3 ja H2SO4 omavahelisel reageerimisel tekib CO2) 2. Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida
inseneriasjanduses. Omadused: CO2 on värvusetu ja lõhnatu, hapuka maitsega gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist (seepärast kasutatakse teda tule kustutamisel). Maitsetu. Õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel : CaCO 3+ 2HCl = CaCl2 + H2CO3; H2CO3 => H2O + CO2. CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO 2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või NaHCO3 lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO 3 ja H2SO4 omavahelise reageerimisel tekib CO 2). Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
