kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutada õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustel
*Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Rõhk ja
36. Arvutage propaani tihedus (g/dm3) normaaltingimustel. 37. Keeduklaasi valati 5 mooli vett. Vastake küsimustele! a) Mitu vee molekuli on 5 moolis vees? Mitu vesiniku aatomit on samas koguses? b) Kui suur on keeduklaasis oleva veekoguse mass? c) Kui suur ruumala võtab enda alla normaaltingimustel vee aur, mis moodustub keeduklaasis oleva vee täielikul aurustumisel? 38. On antud tahkete soolade CaCl2 ja Ca3(PO4)2 segu. Selles segus on kokku 10 mol Ca2+-ioone ja 4 mol PO43-ioone. Näidake arvutustega, mitu mooli on segus a) Ca3(PO4)2, b) CaCl2 ja c) Cl- ioone. 39. Arvutage lämmastiku aatomite hulk moolides a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (nt), b) 48,4 g raud(III)nitraadis. Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mool raud(III)nitraati või 1 mool dilämmastikoksiidi? 40
võib olla nii väiksem kui suurem KK-st. Kui, näiteks, · Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult vette lisada või vette satub NaHCO3 või Na2CO3, pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. suureneb vee KK, ÜK aga ei muutu. MgSO4, MgCl2 või Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. CaCl2 lisamine (sattumine) vette suurendab ÜK-d, ei mõjuta aga KK-d. 3 4 Karedus on põhjustatud Ca2+, Mg2+, HCO3 ja CO32 ioonide samaaegsest sisaldumisest vees ning kareduse suurus(määr) arvutatakse nende kontsentratsioonide järgi.
c) katlakivi, d) marmor, e) kriit, f) kaltsiit CaCO3 üheks tekkimise võimaluseks on protistide kodade ladestumine veekogude põhja. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Kesselstein_k.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fosiles_de http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cambropa Katlakivist vabanemine Tekkinud katlakivist saab vabaneda hapete abil. Katlakivist vabanemine: CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2 katlakivi hape lahustuv vesi süsihappegaas sool Video- katlakivist vabanemine http://www.youtube.com/watch?v=JYfu64kWTIg&feature=related http://www.chemicum.com/?video=18&lan=EE Tekitame ise kaltsiumkarbonaati Töövahendid: Kaltsiumhüdroksiidi lahus, katseklaas, kõrs, soolhape. Töökäik: Vala kaltsiumhüdroksiidi lahus katseklaasi. Aseta katse-klaasi kõrs ja puhu enda väljahingatav õhk katseklaasi
Etüülformiaat Sünteesi käigus sain 10,22g etüülformiaati Teoreetiline saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: Saagis teoreetilisest: Oodatav saagis kirjanduse alusel: Saagis literatuursest: 3-pentanool Sünteesi käigus sain 2,79g 3-pentanooli Teoreetiline saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: Saagis teoreetilisest: Oodatav saagis kirjanduse alusel: Saagis literatuursest: 2.4. Märkused töö käigus · Etüülformiaadi sünteesis unustasin lisada veevaba CaCl2, mis võis saagist mõjutada. · 3-pentanooli puhul kasutasime kokkuhoiu mõttes 60ml eetri asemel 20ml, mis võis saagikust natuke vähendada. · 3-pentanooli puhul ei kasutatud rotatsiooniaurustit vaid lihtdestillatsiooni. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Mõlemad katsed õnnestusid. Mõlemad ained olid värvitud ja läbipaistvad ning omasid neile omast tugevat lõhna. 3. Kokkuvõte
Põltsamaa Ühisgümnaasium Metall: kaltsium Referaat Annika Allik 10A 11.03.2011 SISUKORD · Ülevaade kaltsiumist......................................................................3 · Leidumine.......................................................................................3 · Kaltsiumi omadused.......................................................................4 · Sisaldumine organismis.................................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7 ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi te...
HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2 · Ba(OH)2 + FeCl2 Fe(OH)2 + BaCl2 SOOL + METALL SOOL + METALL · Sool peab olema vees lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) · FeSO4 + Zn ZnSO4 + Fe · Cu(NO3)2 + 2 K 2 KNO3 + Cu SOOL + SOOL SOOL + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ba(NO3)2 + Na2SO4 Ba2SO4 + 2 NaNO3 · Ca(NO3)2 + K2SO4 2 KNO3 + CaSO4 ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL · Toimub igal juhul
Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kul...
H2SO4 = H+ + HSO4- = 2H+ + SO4- Hapete üldised keemilised omadused, aga ka näiteks hapu maitse, on seotud vesinikiooniga Reageerimine metallidega Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Tsink oksüdeerub ( on redutseerija) Zn 0 - 2e = Zn2+ Vesinikioon redutseerub ( on oksüdeerija) 2H + + 2e = H2 Reageerimine aluste ja aluseliste oksiididega NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Aluselise oksiidi korral CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Kuna CaO vees ei lahustu on ioonivõrrandit õigem kirjutada CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O Reageerimine sooladega ei pruugi olla hapetele iseloomulik reaktsioon 1. Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2 2. on vesinikiooni reaktsioon H+ + SO32- = H2+ SO2 (eraldub gaas) 3. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl on , aga hoopis sulfaatiooni reaktsioon 4. SO42- + Ba2+ = BaSO4 (sade) Brõnstedi järgi on happed ained, mis loovutavad prootoni ( see tähendab Vesinikiooni doonorid)
II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, kor...
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
lahuses. Seejärel oli vaja läbi viia tilkreaktsioon SCN - ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamise kohta nende kooseksisteerimisel. Kolmandas katses oli vaja tõestada etanaatioon. Viimasena tuli identifitseerida tundmatu tahke sool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk, pipett, tsentrifuug, filterpaber, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: analüüsitav lahus, H2SO4, HCl, CH3CH2OH, FeSO4, FeCl3, BaCl2, CaCl2, tolueen, Cl2 + H2O, AgNO3, NH3H2O, KI, KMnO4, HNO3, CH3COO--ioon. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. Anioonide segu analüüs Analüüsitava lahuse number: 8. Eelkatsed: a) Analüüsitava lahuse pH määramine Tilgutasin klaaspulgaga analüüsitavat lahust filterpaberile ning määrasin skaala järgi lahuse pH, mis osutus neutraalseks või siis väga vähesel määral aluseliseks. Lahus tundus
• elektri-ja soojusjuhtivus • st. väga erinev Mittemetallid: • halb soojus- ja elektrijuhtivus • rabedad • erinev värvus • st. väga erinev 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – -IV, IV, II (-4, +2, +4) CH4, CO2,CO VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6) Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega. 3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid. Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Isotoobid: prootium 1p,1e (aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga) deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2)
Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl. Segu võib jätta üleöö seisma või soojendada ettevaatlikult. Valan segu jää (ca 75 ml) ja kontsentreeritud HCl (ca 5 ml) segusse. Lisan veel ca 25 ml jääd ja valan vedelad kihid jaotuslehtrisse. Orgaanikakiht on oranz. Pesen seda 2 korda 50 ml 2N Na2CO3-ga (see on umbes sama, mis 10%-line) ja 3 korda 50 ml veega. Kuivatan veevaba CaCl2. Destilleerin vaakumis temperatuuridel 110-112 o C/20 mm Hg. Saagis on ca 80% teoreetilisest. 2.Praktiline osa 2.1.Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan nukleofiilne asendusreaktsioon SN2 mehhanismi järgi I etapp: H2SO4 + KBr KHSO4 + HBr II etapp: 1,3,5-trietüülbenseen alküleerimine Friedel-Craftsi järgi 2.2.Aparatuuride skeemid Bromoetaan Rektifikatsioonikolonn Ekstraktsiooniseade Lihtdestillatsiooniseade
suurendamise võimalused mullas: *Sõnnik ja puhverdusvõimet lupjamise ning orgaanilise mitmesugused sõnniku-turba kompostid, väetiste kaudu, 8.Parandada muldade struktuuri, *Väetusturvas, *Liblikõieliste heintaimede 9.Rakendada õiget mullaharimise süsteemi. juurejäänused, *Haljasväetised. Kahjulikud ained mullas: NaCl, Na2SO4, Veemahutavus- mulla võime vett kinni pidada. Na2CO3, MgSO4, MgCl2, CaCl2 Hüdroskoopilised kontstantsid mulla poolt Mullaõhk- moodustavad atmosfäärist mulda kinnipeetavad vee vormid, mida on tunginud gaasid ja biokeemiliste protsesside võimalikeristada erinevate veemahutavuse liikide mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, abil. Mulla veereziim- kõik nähtused, mis on süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis N2 78,1%, O2 seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise ja 19-21%, CO2 0,01-1%
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 114,22 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 114,40 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 311 ml = 0,311 l = 0,311 dm3 õhutemperatuur t° = 20 oC = 293,15 K õhurõhk P = 103,7 kPa = 103700 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0).
SISSEJUHATUS Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (0,987 atm;750 mmHg) Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. PVT 0 V0 P0T kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal j...
· Pakkimine ja valmimine keldrites, temp 4ºC. Min valmimisaeg 4 näd, täisküpsus 7-9 nädalaga. Väga küpse juustu pinnal Brevibacterium linens. Juusturatas 80g, 2,5 cm kõrge Eesti valgehallitusjuustu tehnoloogia · Piima soojendamine separeerimiseks, separeerimine · Pastöörimine 72ºC 15-20 sek · Jahutamine (32-34ºC) · Inokuleerimine: a.) lisajuuretis P.camemberti + CaCl2 b.) lisastarter 60% piimaga · Kalgendamine 60-90 min · Kalgendi lõikamine (tera suurus 10-40 mm) · Segamine ja hoidmine (järelsoojendust ei ole) 30 min · Vormimine · Isepressumine: toatemp, rasvhapete sisaldus 95%, vorme keeratakse 4x, 2,5h · Soolamine (20% soolvees, 10ºC, 30 min + kuivsoolamine) · Valmimine (kontrollitud tingimustel: 10-12ºC, RH 95%, 1-2 nädalat) · Säilitamine, järelküpsemine Küpsemisel P.camemberti funksioonid: Proteolüütiline:
4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel
Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Magneesiumi elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,31. · Magneesiumi oksiidi tüüp on tugevaluseline. · Keemiliselt väga aktiivne. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad ka reaktsioonid lämmastiku ja CO2.-ga. Põlevat magneesiumit ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. MgCl2 + Ca(OH)2 Mg(OH)2 + CaCl2 Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O 7 ÜHENDID Magneesiumi ühendid on reeglina ioonilised. Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht.
50g±0.005g 5. Võtsin portselankausi kaalult ära ja asetasin lauale 6. Kirjutasin toimuva reaktsiooni tasakaalustatud võrrandi, märkisin kõigi ainete keemilised nimetused ja reaktsioonivõrrandi kohaselt moolide suhted ainete valemite alla. 7. Arvutasin 1.5g kriidi (CaCO3) reageerimiseks vajamineva 0.5M, 1.0M, 1.5M vesinikkloriidhappe ruumala. Näitan kõiki arvutusi Arvutused: Antud: Lahendus: m1=1,55g CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + H2O + CO2 1mol-2mol-1mol- 1mol-1mol m2=1,45g kaltsiumkarbonaat+vesinikkloriidhape=>kaltsiumkloriid+vesi+süsinikdioksiid m3=1,53g C=n/V V=n/C n=m/M C1=0,5M M(CaCO3) = 40 + 12 + 3 16 = 100g/mol C2=1,0M n=0,015mol/100g/molx2=0,03mol C3=1,5M V1=0,03mol/0,5M=0,06=60cm3 Leida: V2=0,03mol/1,0M=0,03=30cm3 V1=? V3=0,03mol/1,5M=0,02=20cm3
Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik
pastöriseerimistemperatuuri on otstarbekas tõsta üle 80 kraadi vaid suvisel ajal, kui kari on värskel söödal. Talvisel ajal on sel reziimil kuumtöötlemise korral vadaku eraldumine raskendatud. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32 kraadi ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei
köetava soojusvaheti, sülviniidist NaCl KCl. Seismisel pleegituspulber laguneb: soojenedes ette ning siseneb vaakumaurutusaparaati. Seda protsessi saab kahte viisi läbi viia. 2 CaCl(OCl) 2 CaCl2 + O2 CO2/NH3 stöhhiomeetrilise suhte konversiooni aste Esimene põhineb KCl paremal lahustumisel kuumas või absorbeerides õhust CO2 võib kulgeda ka teine karbamiidiks on ca 55%, aga kasutades CO2 liiga, saab vees võrreldes NaCl lahustumisega ning sellel, et KCl reaktsioon: seda tõsta kuni 85%-ni
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15. Töö pealkiri: Elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse mõõtmine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral a...
Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja rea...
Tervishoiu Kõrgkool Õde õppekava Eczema Pavel Suhov VIII rühm 2010 Medicus curat, natura sanat Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste...
ning määrab selle kaudu juustu energia- ja rasvas lahustunud vitamiinide sisalduse. Albumiin ja globuliin jäävad kalgendamisel vadakusse ning juustusaagist ei mõjuta. Laktoos osaleb käärimisprotsessides mikroobide toitainena ning seetõttu mõjutab kalgendi happesust ja kaudselt juustu valmimist. Mineraalainetest on juustu valmistamisel kõige suurem roll kaltsiumil ja fosforil, mis osalevad kalgendi moodustamisel. Kui piimas on kaltsiumi vähe, siis selle puudus korvatakse CaCl2 lisamisega. [2] 4 Katseiinimitsellid 50-600 nm Laktoglobuliin 25-50nm Laktalbumiin 15-20 nm Rasvakuulikesed Laktoos 5 nm 0,1-20,0 Mineraalsoolad 0,1 nm Joonis 1
1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 H 2 H 2 S , , 3
1. Водород Степень окисления: -1, 0, 1 +1 – типичная степень окисления, характерна водородная связь, высокая температура кипения и плавления. 1.1 Использование Получение аммиака Ракетное топливо 1.2 Соединения с водородом Соединения первой и второй группы имеют, как правило, ионную связь. (KH, CaH2). Для других соединений характерна ковалентная связь. (H2O, SiH4). Гидриды могут быть щелочными, кислотными и амфотерными. KH + H2O −→ KOH + H2 Щелочной SiH4 + 3H2O−→ H2SiO3 + 4H2 Кислотный Реакция кислотного и щелочного гидрида происходит с образованием комплекса LiH + BH3 −→ Li[BH4] AlH3 – амфотерный гидрид. 1.3 Химические свойства При комнатной температуре реагирует только с фтором. Paukgaas – смесь водорода с кислородом, взрывоопасна. 1.4 Получение В промышленности: CH4 + H2O → CO + 3 H2 (Т = 800) В лаборатории: Zn + HCl →ZnCl2+ H2 1 2. Гало...
Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots
Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots
k = koostisosade arv - vôrrandite arv. f - telgedel on tegemist puhaste komponentidega. Seda tüüpi faaside arv. Süsteemi määravad parameetrid; P = k * f + 2 (p,T); süsteemi esitatakse tavaliselt kas konstantsel temp või Tasakaaluvôrrandid; k(f-1) + f ( faasi sisene); v = P - vôrrandite konstantsel rõhul. arv; v = k - f + 2 A: on CaI2 kristallid CaCl2-s. on CaCl2 lahus CaI2-s. 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine Lahustuvus paraneb temp alanemisega. Absoluutset faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. mittelahustuvust ei ole. B: siin piiramatu lahustuvus tahkes ja
Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots
Toru kraan peab olema suletud. Vedelik (enamasti hape) tuleb asetada aparaadi ülaossa (lehtrisse), mis on püsttoru abil ühendatud alaosaga. Vedelik täidab kogu alumise osa, selle tase tõuseb tahke aineni ja algab reaktsioon, mille käigus eraldub gaas. Selle tulemusena siserõhk reaktsioonikambris suureneb, gaas surub vedeliku kambrist välja ja protsess lakkab. Kraani avamisel lastakse osa gaasi reaktsioonikambrist välja, rõhk kambris langeb ja reaktsioon algab uuesti. CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
toimus reaktsioon: Valige alltoodud ainetest (kirjutage nende ainete valemid): 4p 4 Ca(HCO3)2 + 2HCl CaCl2 + 2H2O + 2CO2 1) 2 ainet, mis atmosfääri sattudes põhjustavad aluselisi sademeid; _______
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
Küsimused 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO 2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO 2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? a
korral). 4) BaSO4 baariumsulfaat 5 Baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi basil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. 5) CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. 6) Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, trija tetrahüdraadina)
Praktikas kasutatakse keemilist oksüdeerimist järgneva laki-värvi kattega katmisel. Keemiline oksüdeerimine tähendab detailide töötlemist happelises keskkonnas, mille tulemusena tekib materjali pinnale õhuke kaitsekiht, mis koosneb hapete ja soolade ühenditest. Tehnoloogia on järgmine: detail puhastatakse ja vabastatakse õlidest aluselistes vannides millelejärgneb veega pesemine 10 min-it. Edasi töödeldakse 10 minutit 20% CrO3 kroomi lahuses fleesside NaF, CaCl2, KCl kõrvaldamiseks, kuna nad võivad hiljem muutuda korrosiooni allikateks. Peale loputamist veega detailid asetatakse vanni, kus toimub nende keemiline töötus, mis ei muuda detailide mõõte. Mittesoovitavad kontaktid oleksid kontaktid terasest, vasest, Al-sulamitest detailidega. 59. Keemiline korrosioon ja selle kulgemise protsess. See on korrosioon, mis toimub heterogeense keemilise reaktsiooni tulemusena. Korrosiooni produktid tekivad otseselt korrudeeruvas kohas
tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tuntumad ühendid HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatootang umbes 150 miljonit tonni aastas. CaCl2 kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest
) Külmumistemp. lahusti iseloomust, lahustunud aine konts., rõhust sõltub vähe. (suurem konts. madalam külmumistemp.) 11. Milline järgmistest lahustest külmub kõige madalamal, milline kõige kõrgemal temperatuuril? Millistel lahustel on külmumistemperatuurid võrdsed? Miks? 0,2 m Na2SO4, i==3 Tk=-0,6 0,1 m CH3COOH, i<1 Tk=-0,1 0,2 m C6H12O6, i=1 Tk=-0,2 0,2 m KCl, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CaCl2, i= =3 Tk=-0,3 0,2 m HNO3, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CO(NH2)2, i=1 Tk=-0,1 0,1 m LiCl. i= =2 Tk=-0,2 12. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toimub vedeliku ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema konts. lahusest kõrgema konts. lahuse poole. Membraan laseb väikesi lahusti molekule, kuid ei lase läbi suuri aine molekule. 13
Happeliste oksiidide keemilised omadused 1. happeline oksiid + vesi = HAPE (mitte kõik) 2. SO3 + H2O = H2SO4 3. happeline oksiid + aluseline oksiid = SOOL SO3 + CaO = CaSO4 4. happeline oksiid + alus = SOOL + VESI P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1. aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega) CaO + H2O = Ca(OH)2 2. aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O 3. aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 4. aluseline oksiid + aluseline oksiid Inertsete oksiidide keemilised omadused Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on N2O CO AMFOTEERSUS keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH) 2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. (Amfoteerne
Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO 2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks
37. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) 38. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust, kus keskmises nõus on kivitükid ning ülemisse valatakse soolhapet. Soolhape voolab alumisse nõusse ning puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine mis väljub nõust kraani kaudu. CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O 39. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Vaja läheb CO2 ballooni, korgiga kolbi, kaalu, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Kolvi kaelale tehakse vildikaga märge korgi alumise serva kohale. Siis kaalume kolvi koos korgiga. Siis laseme kolbi 7-8 minutit CO2. Sulgeme kolbi kiiresti korgiga ja kaalume jälle. Kordame CO2 lisamist ja kaalumist kuni kaalumisel tuleb samasugune mass.
NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. CaCl kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl) 2, CaCl2 ja Ca(OH) 2 segu kloorlubi, mida kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks Seos elusorganismiga: Kloor on eluslooduses levinuim halogeen, tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks
+ KI -> KCl + I2 Kloori saamine: KMnO4(tahke) + HCl (konts) -> 5 Cl2 + 2 MnCl2 + 8 H2O 2NaCl ->(elektrolüüs) 2Na + Cl2 2 NaCl + 2 H2O -> (elektrolüüs) 2 NaOH + H2 + Cl2 2 NaCl(t) + H2SO4(konts.) -> (temp.) 2 HCl(l) + Na2SO4(l) Vesinikkloriidhape ehk soolhape on tugev hape. Polaarsed HCl molekulid on lahuses täielikult dissotseerunud ioonideks. HCl + H2O -> H3O + Cl Soolhappe iseloomulikud reaktsioonid: HCl + NaOH -> NaCl + H2O + CaO -> CaCl2 + H2O + Fe -> FeCl2 + H2 Väävli keemilised omadused: S + O2 -> SO2 + HNO3(konts) -> H2SO4 + Fe -> FeS + H2 -> H2S Sulfiidid: FeS(t) + 2 HCl(l) -> H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) -> H2S(g) + Na2SO4(l) 2 H2S(g) + 3 O2(g) -> 2 SO2(g) + 2 H2O(g) 2 H2S(l) + O2(g) -> 2S(t)(sadeneb) + 2 H2O(v) Väävli hapnikuühend: Na2SO3 + H2SO4 -> Na2SO4 + SO2 + H2O Vääveltrioksiid ja väävelhape: 2 H2SO3 + O2 -> 2 H2SO4; SO3 + H2O-> H2SO4 Lahjendatud väävelhape: H2SO4(lahj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
