energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sidem...
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ...
Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19
kui vesiniku kadu on 45%? 12. 100 kg naatriumkloriidist saadi 80 kg naatriumkarbonaati. Arvutada protsessi saagis. 13. Kui palju KCl ja vett on vaja võtta 300 ml 15% KCl lahuse valmistamiseks, kui sellise lahuse tihedus on 1,08 g/cm3? Ülesanded kodus lahendamiseks: 1. Arvutada 5 mooli NaCl mass ning naatriumi ja kloori protsendiline sisaldus NaCl-s. [Na 39,3%; Cl 60,7%] 2. Mitu grammi ja mitu protsenti kaltsiumi on 1,5 kg-s CaCl2 -s? [540 g; 36%] 3. Segati 50 g NaCl ja 30 g CaCl2 . Mitu protsenti naatriumi on segus? [24,6%] 4. Arvutada vee protsendiline sisaldus järgmises kristallhüdraadis: BaCl2 ∗ 2 H2 O. [14,8%] 2013 sügis 3 1. harjutustund 4 1. harjutustund
Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus. Vett pehmendatakse kas sestilatsiooniga või ioonivahetusega. Vee pehmendamine - on karedust põhjustavate ainete eemaldamine CaCO3 + CO2 + H2O -> Ca(HCO3)2 Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 st eemaldatakse keetmisega (kraanivesi) Püsiv karedus on tingitud MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4-st(jõevesi), eemaldatakse ioonivahetusmeetodiga,Ca ja Mg ioonid asendatakse Na ja K ioonidega.
Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast...
O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad
Ag 2 O – dihõbeoksiid Ba(OH )2 –baariumhüdroksiid ZnCO 3 –tsinkkarbonaat CuS –vasksulfiid 7. Tee dissotsiatsioon H 3 PO 4 –H+H2PO4 Mg(OH )2 –Mg+H2O H2O –H+OH Na 2 SO 4 –2Na+SO4 Al (OH )3 –Al+H2O 8. Lõpeta reaktsiooni võrrand, pane juurde aineklassid, mis reegli põhjal toimub ja ioonvõrrand: CaCl2 + K 2 CO 3=¿ MgSO3 + H 2 SO 4 =¿ Mg(OH )2+ ZnS=¿ Ca(OH )2+ HI=¿ Zn+ NaNO3 =¿ 9. Kui omavahel kokku valad 200gr 15% ja 350gr 12% lahust, siis mitme % lahus tekib? 1333,10 100 33 0%% 200 15 % 29 16, 66 350 12 % 1333,33+2916,66= 4249,99 10. Leia 56gr CO ruumala normaaltingimustel! 11. Mitu molekuli sisaldub 25 moolis väävelhappes? 12
Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole. Ühendina : Fosfaat, Apatiit.
3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4 Kasutamine: toodetakse lämmastik hapet, soodat , karbamiidi , lämmastikväetisi. 10%-list lahust kasut. Meditsiinis , vedelat ammoniaaki kasutatakse külmikutes. Saamine: 1. Laboris saadakse ammooniumsoolast ja Ca- hüdroksiidist 2 NH4Cl + Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Lämmastikoksiidid N2O Dilämmastikoksiid ( naerugaas ) nõrga meeldiva lõhnaga narkootilise toimega gaas. Ta on neutraalne oksiid NO Lämmastikoksiid on värvuseta mürgine gaas. Ta on ka neutraalne oksiid. Reageerib hapnikuga 2 NO2 + O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas
Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×106 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojuspaisumistegur on 3,92...6,73×105 /K. Keemilised omadused Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kasutamine Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16
Estrid. (aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3CH2COOCH3 + H2O CH3CH2COOH + CH3OH a) CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CH2CH2Cl + HCl b) CH3CH2COCH3 + NaOH CH3CH2COONa + CH3OH b) CH3CH2CH3 + HNO3 CH3CH2CH2NO2 + H2O c) (CH3CH2COO)2Ca + 2HCl 2CH3CH2COOH + CaCl2 c) CH3CH2CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3CH2CH2Cl + NaOH CH3CH2CH2OH + NaCl a) CH3OCO(CH2)14CH3 CH2OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CHOCO(CH2)14CH3 + 3NaOH CHOH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool)
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumklorii...
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka ...
Kitosaan Sissejuhatus Mis on kitosaan? Omadused Kasutusalad Looduslik ja sünteetiline Kitiini saamine Kitosaani saamine Kitosaani rasvasiduva võime uurimine Puuviljamahla selitamine Argumendid Kitosaan Koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Ainuke looduses leiduv leeliseline polüsahhariid Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu 20kordselt sissesöödud kogusega võrreldes. Kitosaan koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda lii...
CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 *hüdroksiid reageerivad hapete ning happeliste oksididega, kuumutamisel lagunevad oksiidiks ja veeks *MgO + H2O = Mg(OH)2 Mg + 2H2O = Mg(OH)2 + H2 Kasutusalad CaO kustutamata lubi ehituses, põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel ja viljapuutüvede "valgendamisel") *Paljud IIA rühma metallide soolad on raskesti lahustuvad CaSO42H2O kips; CaCO3 marmor, lubjakivi(paas, peakivi), looduslik kriit; CaCO3MgCO3 dolomiit CaCO3 + HCl2 = CaCl2 + CO2 + H2O Ca3(PO4)2 luude põhimaterjaliks ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happ nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu
kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 2 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid Ca(OH)2 + (NH4)2SO4 = 2NH3 + 2H2O + CaCl2 ammooniumsulfaat 2NaOH + (C2H5NH3)2SO4= 2C2H5NH2 + 2H2O + Na2SO4 etüülammooniumsulfaat Lihtsamad amiinid on pisut tugevamad alused, kui ammoniaak Alkaloidid (al`quhali - alus) taimsed aluselise reaktsiooniga lämmastikuühendid. Nende hulgas on palju tugevatoimelisi mürkaineid (strühniin, kuraare, nikotiin); psühhotroopseid aineid (oopium, morfiin, heroiin, psilotsübiin, meskaliin, ..
Hape H + happeanioon hape tuleb lihtsalt pähe õppida 1) metall+hüdroksiid (o.a ei muutu) NaOH naatriumhüdroksiid Alused metall + OH hüdroksiid 2) metall(o.a)hüdroksiid (o.a Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid metall + aniooni 1) metall+aniooninimi (o.a ei muutu) CaCl2 kaltsiumkloriid Soolad nimi happeanioon 2) metall(o.a)aniooninimi(o.a CuSO4 vask(II)sulfaat Aineklasside vahelised reaktsioonid Reaktsioon toimub KUI on IA ja IIA Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid CaO + H2O = Ca(OH)2 rühma metallideoksiidid
hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega. Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne… Soola hüdrolüüs seisneb soolade lahustamisel vees toimuvates keemilistes protsessides, mille tagajärjel soola vesilahus saab kas happelise-, alulise- või neutraalse keskkonna. 1. TH + NA -> happeline H+ + Cl- = HCl TH CaCl2 -> Ca2+ + 2CL- H2O -> H+ + OH- Ca+ + 2OH -> Ca(OH)2 NA 2. NH + TA -> aluseline H+ + CO-23 = H2CO NH Na2CO3 -> 2Na+ + CO2-3 H2O -> H+ + OH- Na+ + OH- = NaOH TA 3. TH +TA -> neutraalne H + NO-3 = HNO3 TH LiNO3 -> Li+ + NO-3 H2O -> H+ + OH- Li+ + OH- = LiOH TA
Kordasin eelnevat tegevust veel kaks korda, kuni sain järjestikku kaks võrdset mõõtetulemust. 3) Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 143,95g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,14g V (kolvi maht) = 0,306dm³ T(temperatuur katse ajal) = 293 K P(õhurõhk katse ajal) = 99,7 kPa CO2 saamine: CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 5. Katseandmete töötlus Leian gaasi mahu kolvis normaaltingimustel: V0 =( P x V x T0)/( P0 x T) V0 = (99,7 kPa x 0,306 dm³ x 273,15 K) / (101,325 kPa x 293,15 K) = 0,281 dm³ Leian kolvis oleva õhu massi, kasutades õhu tihedust: mõhk = ρõhk *V0 ρõhk= Mõhk/22,4 ρõhk=28,96g/mol / 22,4 dm³/mol = 1,293 g/dm³ mõhk = 1,293 g/dm³ x 0,281 dm³ = 0.363g Leian kolvi ja korgi massi: m3 = m1 - mõhk m3 = 143,95g -0,363g = 143,587g Leian CO2 massi:
Laboratoorsed nõud Enamik laboratooriumis kasutatavaid nõusid on valmistatus õhukeseseinalisest klaasist. Sellised nõud taluva paremini järske temperatuurimuutusi ja nendes on võimalik aineid soojendada või keeta. Nõud võib mõtteliselt jagada kaheks: kasutuse eesmärgil olevad nõud ning erilisest materjalist valmistatud nõud. Kasutuse eesmärgil jagatakse nõud veel üldkasutatavateks, spetsiaalseteks ja mõõtevahenditeks. Materjali järgi jagunevad vastavalt sellele, millest need valmistatud on (klaasist, portselanist, plastmassist, metallist) Praegu räägin ma aga 12. enamkasutatavatest vahenditest. 1) Katseklaasid onn kitsad silindrilised ümara põhjaga klaasnõud. Katseklaasid on kas tavalised või gradueeritud. Samuti võib katseklaasis aineid (lahuseid, vedelikke, tahkeid aineid) soojendada või keeta. Kuumutamisel kasutatakse katseklaaside hoidmiseks katseklaasihoidjat. See on kas ...
4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3)
Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH...
23 Na 100 22,9898 - 24 Na 0 23,9909 14,96 tundi Lihtaine saamine: Naatriumi toodetakse sulatatud NaOH või NaCl elektrolüüsil: 4NaOH 4Na (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) 2NaCl 2Na (katoodil) + Cl2 (anoodil) NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2. Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 580 ºC. Naatriumi omadused: · Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. · Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. · Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. · Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. · Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja
-- :Cu,Ni,Co . , , -(t>1500°) W,Mo,Cr,Ti,Ta,V,Nb. Ca Mg. --Au,Ag,Pt,Pd -2CO 3 = CO3 + 2 + H2O; Ca+2HCO3=Ca3+2 + H2O : Mg+2HCO3=Mg(OH)2+22 1) : l- 2Na-kat. +Ca(HCO 3)2 / Mg(HCO3)2 = Ca/Mg (kat)2 + 2NaHCO3 ( 2) 2Na-kat. +CaSO4 , MgSO4 / CaCl2 , MgCl2 = Ca/Mg (kat)2 + Na2SO4 / 2NaCl Zn+2HClZnCl2+H2 H2SO4 ( l) 39. , , ( 60%): , , - 2S,S,SO2 (4Zn+5H2SO44ZnSO4+H2S+4H2O) , . - SO2 (Cu+2H2SO4CuSO4+SO2+2H2O) , . Fe,Al,Cr,Ni (-) HNO3 -( ) . :Na,Mg- N2O, Zn,Sn,Pb,Cu,Ag- NO2, ,
§ Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks Karbonaatne ehk mööduv karedus... v on põhjustatud kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3na välja. Mööduvast karedusest saab vabaneda keetmise teel Püsiv ehk jääv karedus on tingitud.... v tugevate hapete Ca2+ ja Mg2+ vees lahustuvatest sooladest (nt CaCl2, MgCl2). Keetmise teel kõrvaldada ei saa. Püsiva kareduse eemaldamiseks on mitu viisi · ioniitmeetod · destillatsioon Pehme vesi o Pehme vesi on vihma ning lumevesi. Küllaltki pehme on tavaliselt veel ka järve või jõevesi o Karedad veed on kaevu ja allikaveed, eriti aga merevesi o Vett saab veel pehmendada kasutades nn vee pehmendajaid (näiteks naatriumfosfaat), sadestamaks vees sisaldaavid kaltsium ja
Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik mittemetalliliste elementide oksiidid on happeliste omadustega. Rehgeerimine alustega Happeliste oksiidide reageerimisel alustega tekivad vastav sool ja vesi.
. , () - (1/12 12) , . , 0 , (Zn, Al, ). E 0 ( Al 3+ / Al ) = -1,66V E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . 1 . = M / 22,4 , / . -- / . . - , , ( ). ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ; l s); ( ; g s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1...
2 näidet valemis. 1) Happeline oksiid- oksiid, mis on happeliste omadustega, ta reageerib alustega, saaduseks on sool ja vesi. Happeline oksiid + alus= sool + vesi Näited: 1) SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 2)CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O SO3 ja CO2 on happelised oksiidid 2) Aluseline oksiid- oksiid, mis on alusteliste omadustega, ta reageerib hapetega, saaduseks on sool ja vesi. Aluseline oksiid + hape= sool + vesi Näited: 1)CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 2)Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O CaO ja Na2O on aluselised oksiidid 7.Mis on happevihmad ja kuidas need tekivad? Happevihmad happeid sisaldavad sademed. Inimtegevuse tagajärjel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 8.Reaktsioonivõrrandid. 1. Happed I
vähendamiseks · Ca(OH)2 ehk kustutatud lupja kasutatakse põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel, viljapuutüvede valgendamisel kaitseks kahjurite ja külmalõhede eest) · Kustutamata lubja segu liiva ja veega - lubimört · CaSO4 x 2H2O ehk kips ehituses · CaSO4 x 0.5H2O ehk põletatud kips · Ca(HCO3)2 - mööduv karedus (ka Mg(HCO3)2) (kõrvaldamine kuumutades, keemiliselt) o MgCO3 + CO2 + H2O -> Mg(HCO3)2 · CaCl2 (MgCl2), CaSO4 (MgSO4) - jääv karedus (kõrvaldamine keemiliselt) · CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al · hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. · o-a. 3 · boksiit- Al2O3 x nH2O · vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. · k
· NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl , Na CO tootmiseks; · KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; · ZnCl2 - tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu, metallide jootevedeliku koostiosa; · FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks; · BaCl2 - baariumkloriid väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv (tekib hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO ) · CaCl2 - kaltsiumkloriid õhu kuivatamiseks eksikaatoris; · AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel; · K2Cl2O - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel; · Ca(ClO) 2 - kaltsiumhüpoklorit kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina. Huvitavaid fakte kloorist: ·
mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber. Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus Na3PO4, 5% askorbiinhappe lahus, 0,2M ammooniummolübdaadi (NH4)2MoO4 lahus, 0,2M NaCl lahus, 0,1M hõbenitraadi AgNO3 lahus, 0,2M baariumkloriidi lahus BaCl2, 0,2M naatriumoksalaadi Na2C2O4 lahus, 0,2 M ammooniumtiotsüanaadi NH4SCN lahus, 0,2M naatriumsulfaadi Na2SO4 lahus, 0,2M kaltsiumkloriidi CaCl2 lahus, tahke naatriumetanaat CH3COONa, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia viie iooni tõestuskatsed tuhaga vees ja tuhaga soolhappes. Tuli vaadata, kuidas reageerib tuhk veega ja kuidas happega. Tõestusreaktsioonides tuli uurida, kas mingi kindel ioon sisaldub tuhalahuses või mitte.
Rasvane kohupiim 10-18 28-35 210 Kohupiimatooted: kohuke, glasuurkohuke, kohupiimamass, maitsestatud kohupiimapasta, kohupiimakreem. 27. Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Tooraine vastuvõtt ja säilitamine separeerimine, puhastamine standardiseeritud piimasegu koostamine pastöriseerimine 78±2 °C; 15-20 s jahutamine 26-32 °Cpiimasegu hapendamine, lisandite lisamine, hapendamine (juuretis 1-5%, CaCl2, laapensüüm) kalgendi lõikamine, vadaku eraldamine kalgendi pressimine kohupiima jahutamine 8-15 °C kohupiima pakkimine, märgistamine, säilitamine mitte üle 6 °C 28. Kohupiima valmistamine happemeetodil Happemeetodit kasutatakse enamasti rasvata kohupiima valmistamisel. Segupiima hapendamiseks kasutatakse ainult bakterjuuretist (CaCl2 ja laapensüümi ei lisata). - Valmiskalgendi happesus on ligikaudu 75--85 °Th.
Puurmani Gümnaasium KALTSIUM REFERAAT Referaadi Koostaja: Triin Kukk Klass:10.klass Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 KALTSIUMI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................................................4 KALTSIUM KASUTAMINE.................................................................................................................................4 KALTSIUMI OMADUSED...................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
Keemia praktikum I Mõõtsin osa vett keeduklaasi (umbes 40 ml), et saaksin lahustada vajamineva konts.hape. Võtsin süstlaga vajaliku koguse puhast HCl-i (2.21ml) ja lisasin selle destileeritud veele, nii et vajalikust lahuse ruumalast jääks veel osa vett lisada. Täiendasin lahust dest. veega kuni vajamineva mahuni. Katlakivi lagundamine Leian reaktsioonivõrrandi abil, mitu grammi katlakivi peaks võetud lahuses lagunema. 2HCl + CaCO3—> CaCl2 +H2O + CO2 Kaalun katlakivi ja lisan ettevaatlikult happelahusesse, happe lahustumine on eksotermiline, lahus kuumeneb. Hüpotees: Happelahusesse lisatud katlakivi (CaCO lahustub täielikult. Katse tulemus: Katlakivi ei lagunenud täielikult, kuna katlakivis oli osa ka kergemaid karbonaate siis võtsin CaCO ilmselt ülehulgas. Jääk oli tingitud mol suhtest. Kaalusin puhta filterpaberi keskmise massi, 0.8752g kaalun oma filterpaberi koos katlakiviga, 3.23g
Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O 5 Li2O + H2O BaO + HCl CuO + H2SO4 Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) 1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt) !tekkivas happes jäävad elementide oksüdatsiooniastmed samaks
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu. Tugevad elektrolüüdid on la...
- protsessi kestus 7 ööpäeva 2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele : · 5ml fosfaatset puhverlahust · 5ml MgSO4 . 7H2O lahust · 5ml CaCl2 lahust · 5ml FeCl3 . 6H2O lahust c) Lahjendusvee ja analüüsitava proovi küllastamine õhuhapnikuga - Lahjendusvee ja proovivee temperatuur reguleeritakse 20C-ni ning küllastatakse hapnikuga. Õhurõhk 100,5Pa ning hapniku lahustuvus vees 9,01mg 1l vees. d) Lahjenduste jaoks vajalike proovikoguste arvutamine. 10x lahus 500ml 50ml analüüsitavat vett, 450ml lahjendusvett 25x lahus 500ml 20ml analüüsitavat vett, 480ml lahjendusvett
keskkond Neutraalne lilla kollane värvuseta keskkond 20) Mis on kare vesi? Sisaldab palju Ca, Mg, Fe ioone 21) Mis on pehme vesi? Sisaldab vähe Ca, Mg, Fe ioone 22) Mööduv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 (NT KRAANIVESI) Saab eemaldada keetmisega 23) Püsiv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4. (NT Jõe ja mere vesi) Eemaldatakse iooni vahetus meetodiga (Kaltsiumi ja Mg ioonid asendatakse naatriumi ja Kaaliumi ioonidega.) 24) Mis on vee pehmendamine? Karedust põhjustavate ainete eemaldamine 25) Mis on karstinähtus? Looduses toimub keetmisele vastastikuline nähtus, kus puhtast veest tekib kare vesi ja tekivad karstikoopad Ülesanded a) Kristallhüdraadiga ☺Mitu g tuleb kaaluda CuSO4•10H2O ja mitu ml võtta vett, et
CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2 2 Keemilised omadused a) aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega) CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2
bakterjuuretis sisaldab alati vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobatsille streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, valgu kontsentreerimiseks eraldatakse vadak
a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul gaasiline. HCl keemilised omadused: 1) reageerimisel metalliga tekib sool ja eralduv H2 (Fe + 2HCl FeCl2 + H2). 2) reageerimisel happelise oksiidiga tekib sool ja vesi (2HCl + CaO CaCl2 + H2O). 3) reageerimisel alusega tekib sool ja vesi (HCl + NaOH NaCl + H2O). · Vesinikfluoriidhape tugev hape, väga agressiivne, sööbiv ning mürgine. · Metallide halogeniidid tüüpilised ioonilise sidemega ained (soolad). NaCl, FeCl3, freoonid (CF2Cl2). Enamik lahustub hästi vees. Palju kasutusalasid (keemiatööstuses - mitmete ainete saamiseks). 4. Kloori hapnikuühendid · On kloori ühendid, mis sisaldavad hapniku. Maksimaalne kloori o
Sissehingamisel tekitab peavalu, oksendamist, pearinglust, tasakaaluhäireid. Süsinikoksiid reageerib veres oleva hemoglobiiniga. Tekib methemoglobiin, mis takistab hapniku kandumist organismi. 2) Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 Moodustub ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. Saadakse kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O On värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei põle ega toeta põlemist), toiduainete tööstuses. Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti. Taimed ei suuda vajalikul hulgal süsinikdioksiidi õhust siduda. Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu.
Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka. Keeduklaasi loputada 2-3 korda väikeste destilleritud vee kogustega, mis samuti valada läbi filterpaberi mõõtkolbi. Mõõtkolb täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada. Eraldus süsihappegaas. Seda katset mina läbi ei viinud. 2 HCl ( aq )+ CaCO3 → CaCl2 + H 2 O+CO 2 ↑ Teises katses tuli raua mõõtelahust valmistada. Kalibreerimiskõvera koostamiseks vajalike raud(III) mõõtelahuste valmistamiseks kasutada valmis Fe(III) standardlahust kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides. Iga tudeng valmistas ühe mõõtelahuse. Pipeteeritava raud(III) standardlahuse kogus oli minul 1,2 ml. Arvutada Fe(III) kontsentratsioonid mg/mL ja mg/L valmistatud mõõtelahustes. Andmed