pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817
Selle eest ekskommunitseeris Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. Talve 12021203 veetsid ristisõdijad Kérkyral ja valmistusid Egiptusesse sõitma. Enne laevastiku väljumist Veneetsiast oli Bonifazio läinud oma nõo Svaabimaa Philippi juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võibolla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega, 1195 kukutatud Bütsantsi keisri Iisak II pojaga. Pärast isa troonilttõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib olla tahtus
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
kunsti.sümbolid: jeesus kannab lambatalle, peetrus hukkamisel, võtmega mees, püha vaim- tuvi. Kirikud lihtsad ja kaunistusteks seinamaalid ja mosaiigid. Inimesed piltidel pühalikud ja tõsised, alati rõivastatud. Maalikunstis olulisel kohal raamatumaal, kuna käsikirjalised, kirj pärgamentidele, maalitri kaunistused , kutsuti miniatuurideks. Bütsantsi ja vana vene kunst 395 a rooma impeerium jaguneb ida ja lääne roomaks. Lääne rooma lõpuga algas keskaeg. Ida rooma tuntud bütsantsi nime all. Algul bütsantsi riigikeeleks ladina keel, kuid kreeka keelele üleminek tõi ka kreeka kultuuri lähemale. Bütsantsi kultuuris kohtuvad hellenistliku euroopa ja idamaade kunst. Riigi ja ka kunsti õitseaeg keiser justinianus 1 valitsemisaeg. Tuntuim rajatis Hagia sophia katedraal-pärast türklaste vallutusi muudeti mõseeks. Bütsantsi ja vana vene ehitised tsentraalehitised, mis on rajatud kreeka risti kujulisele põhiplaanile. Sellisele on iseloomulik ristkuppel
· Sariaat?islami seadus, lähtub koraanist, hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab, suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta · Dzihaad?püüdlikkus, mida hakati mõistma eeskätt püha sõjana islami eest ja muu- usuliste vastu · Mosee?islamisusuliste palvetamise ja püha paik · Medres?kõrgemad koolid araabia riigis · Basileus? bütsantsi riigipea tiitel · Konstantinoopoli patriarh?bütsansti riigi kõrgeim kirikutegelane · Druziina?idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk. · Suurvürst?valitseja tiitel vana-vene riigis eha vana-vene riigi valitseja
kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark sidemed ulatusid lääne euroopasse, sest tütred abiellusid ungari, norra, prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa. Bütsantsi ja Vana- Vene kunst oli alguses täiel määral jäljenduslik. Hiljem hakkas arhitektuur erinema sibulakuppel. Sarnasuse põhju geograafiline lähedus, usk. Viikingid e. normannid 800-1050a. Suur mõju Euroopale, eriti idapoolsetele aladele. Usund animism ehk hingede austus. Futhark ruunikirja tähestik
kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda 1096-1099 Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt. Käik- Prantsusmaa,Püha-Rooma keisririik,Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik,onstantinoopol,Antiookia ja Jeruusalemm. Tulemus- 1099 vllutatakse Jeruusalemm, rajati Jeruusalemma kuningriik. II ristisõda
poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki maad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias rajasid nad lõpuks koguni tugeva ja hästi korraldatud riigi.
nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristirüütlite vastu e) Balti ristisõda oli osa Ida ja Lääne, katoliikliku Euroopa ja Venemaa Bütsantsi konfliktist. Miks aga ikkagi ei toimunud suurt Lääne ristisõda Venemaa vastu? See jäi ära kahel põhjusel... Kõigepealt lükkasid selle algust edasi sisevõitlused Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrivõimutoetajate vahel. Nendes võitlustes osales nii või teisiti kogu tollane Euroopa, kaasa arvatud mitmed Vene vürstkonnad ning Liivi ordu ja Riia peapiiskop viimased kaks muide erinevatel pooltel. Ning 1240
- Keisrinna Theodora, madalat päritolu - Jagas sõjaväe 3 ossa: paiksed piirikaitseväed tegevarmee keisri ihukaitse - Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki (11.saj juba palgasõjavägi) - Lasi koostada kolmeköitelise "Tsiviilõiguste kogumi" aluseks Rooma õigus see seadusandlus jäi 1000 aastaks Euroopa õigusloome aluseks 4. Välisvaenlaste sissetungid ja Bütsantsi langemine - Parim aeg Bütsantsile 6. saj - 7. 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad - 11 saj. petseenide ja türklaste vallutused - 1453 langes Konstantinoopol türklastele 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus: - Hoidis elus antiikkultuuri - Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile)
Asus Konstantinoopolis. ROOMA ÕIGUS-keskaja suurim ja põhjalikuim seaduste kogu. Oli eeskujuks kõigile Euroopa sedusteandjatele. LANGOBARDID-Germaani hõimuliit Kesk-Euroopast ARAABLASED- ohtlikud vallutajad,neil tekkis oma riik Araabia poolsaarel Kuidas lahendati Bütsantsis sõjaväelaste ülalpidamise ja varustuste küsimused? V: Sõjaväelastele hakati jagama maad. Seetõttu said nad vähem palka, kiugi kaitsesid maad suurema innuga kui ennem. Miks arvasid Bütsantsi keisrid et nemad on kristliku maailma tähtsamad valitsejad? V: .................................................................................................................................................. .................................. Kuidas suhtusid bütsantslased naabermaadesse?Miks? V: Suhtusid ülbelt ja üleolealt, kuna neile korrutati et nad on jumala poolt väljavalitud rahvas ja nad on kõige tähtsamad. Iseloomusta Bütsnatsi kultuuri.Iseloomulikud joooned?
VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik *Novgorodi Sofia katedraal *Moskva Kreml (14. saj.) *Uspenski kirik Kus leidub palju puukirikuid? *Venemaal. (Kizi puukirik) Pildid (Novgrodi Sofia katedraal) (Uspenski kirik) Kasutatud allikad https://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanav...
1) arendas välja tugeva, sõjalisbürokraatliku riigikorra. 2) Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi. 3) Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust. 4) Lasi ehitada keskaja võimsaima katedraali Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraal) Vaenlased: 1) Bulgaaria, kellega võideldi vahelduva eduga ligi 200 aastat. 2)alates 7. saj. Araabia 3) alates 11. saj. Türgi, kes 1453 Bütsantsi lõplikult vallutades. Ühiskond: 1) tugev tsentraliseeritus, kõik sõltus keisrivõimust. 2)Rahva hulgas oli enamus vabu inimesi, kes tegid tööd ja maksid makse. 3)Ametnikele ja sõduritele maksti palka kullas, mis tagas nende rahulolu ja soovi, et riigis säiliks kord. Vastuolud läänega: 1)1054 toimus kiriku lõhe, Katoliku kirik jagunes kaheks vaimulikuks pooleks: Ida- kirikuks ja (Konstantinoopoli patriarh) ja lääne- kirik(Rooma paavst)
koodeks - vihiku- või raamatukujuliselt köidetud käsikiri, purpurkoodeks Bütsants oktogoon - kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis; geomeetriline vorm keskaegses ehituskunstis - oktagonaalne petik - müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne niss, mis esineb grupiviisi, näit, keskaegseil tellisviiludel arkatuur - petikarkaad, enamasti petiknissidena kujundatud kaarte rida fassadil või ehituse siseseintel pantokraator - 2.-6.saj. bütsantsi kunstis esinev motiiv, tihti kiriku apsiidi kaunistusena, mis kujutab troonil istuvat Kristust eluraamatuga vasakus käes ja parem käsi õnnistavalt üles tõstetud talum - raskust edasijuhtiv vaheplaat tugielemendi (piilari, samba) ja pealesuruva elemendi (kaare, võlvi) vahel. talumkapiteel - e. impostkapiteel, bütsantsi kapiteel, kus kapiteeli ja talumhoone vahel asetseb kapiteeliga sarnanev nelinurkne kujund
poolest. Samuti käibis muistses põhjalas kiri- ruunitähestik. Vaatamata Rooma impeeriumi lääneosa lagunemisele kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel tuhat aastat. (Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused; Konstantinoopol sai end kindlustada; suur armee; hea maksusüsteem) Riigi hiigelaeg oli keiser Justinianuse (VI saj) kui ka keiser Basileios II valitsusajal. Neil perioodidel kujutas Bütsants Vahemere piirkonna suurvõimu, õitses kultuur ja kaubandus. Bütsantsi valitses piiramatu võimuga keiser, kellele allusid ametnikkond ja armee. Ka Bütsantsi patriarh oli kindlalt allutatud keisrile ning kreekakatoliku kirik oli muudetud riigiaparaadi osaks. Seetõttu ja teoloogilistest vaidlustest tulenevalt kaugenes idakirik üha enam lääne katoliiklusest. Keisririigile said saatuslikuks moslemitest türklaste vallutused Väike-Aasias, need kulmineerusid 1453 Konstantinoopoli vallutamise ja Bütsantsi hävitamisega.
ROMAANI STIIL Kristiina Anton • On alguse saanud kristluse usust. • Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile) • Tornid (võisid puududa, või seista eraldi kiriku kõrval) • Basiilika kõrval seisnes ka teisi tüüpe, näiteks
532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik
Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal. Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu." Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese. Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand. 11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu. Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile. Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada
Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones), ajaperioodi näol (Xena). 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsantsi kunst oli kiriku ja riigi kunst, mis väljendas kiriku- ja keisrivõimu seost. Kujutavas kunstis eksisteeris absoluutsus, pidulik abstraktsioon. Et bütsantsi kunstis rõhutati dekoratiivsust, värvi ja joont, sai võimalikuks idamaiste vormide paremiku sissetung. Määravaks eeskujuks oli hilisantiigi vorm. Tasapind dikteeris struktuuri suhtelise ühtluse ja vähese dünaamilisuse 4. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses.
kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054. aastal lõppes kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Selle tulemusena eraldus Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest. Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus
sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11
Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2.Saj eKr Vanakreeka hellenistlik ajastu, 1.saj. eKr Lakooni grupp, Roomlanna büst, vanarooma kunst Vanakreeka hellenistlik ajastu 1.Saj. pKr 1.Saj. eKr Colosseum Roomas, 1saj. pKr Trajanose sammas, 2.saj pKr Pantheon Roomas , 2saj pKr Hagia Sophia, Istanbul, 6. saj. pKr Bütsantsi kunst Pisa toomkirik- Romaani stiil, 12.saj Mosaiik keiser Justinanusega. Ravenna, Itaalia,6.saj. Bütsantsi kunst Bayeuxi vaip, 11.saj, romaani stiil. Autuni katedraali tümpanon. Prantsusmaa, Rooma stiil, 12.saj Chartesi katedraal, Prantsusmaa, Kõrggootika, 13.saj Bambergi ratsanik. Kõrggootika,13.saj
ida suunas. Tagajärjed Tormi jooksuga vallutati Konstantinoopoli vallutamine ning Jeruusalemm. edasi Jeruusalemma minek ei Vahemere idarannikule tulnud mõttesegi. moslemitest vabastatud rajati 1261.a Bütsantsi riik lakkas ristisõdijate riigid. (tähtsaim olemast, kuna L-Eur feodaalid Jeruusalemm kuningriik) rajasid sinna Ladina Keisririigi. Ristisõdade tagajärjed: Ristisõdade usuline eesmärk jäi täitmata, kuna vahemere ida-rannikualad jäid islami usuliste kätte. Kaasnesid muutused eurooplaste kommetes, silmaring laienes. Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv. 5
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
3) Hilisemal hellenismiperioodil kasutati peristüüli kus olid istutustega. 1 Keskaja aiakunst Bütsantsi aed Bütsantsi kunst kujunes omanäoliseks 4-5 saj. Iseseiva kunstiliigina elas keskaja ja jätkus kirikunstis kuni tänapäevani välja. See on Lääne-Euroopa kunsti tugevalt mõjutanud. Bütsantsi aiakunst oli ülevoolavalt rikas ja särav. Võimsaim oli 8 saj. valitsenud Basileios I poolt Konstatinoopolisse rajatud aed- esines hellenimi ja rooma aiakunsti toredus, idamaade omapära. Ühe Bütsantsi aia keskseks ja omaseks jooneks on erilised veesüsteemid, purskaevude rohke kasutus. Kullast ja hõbedast valmistaud puud, mille okstel laulsid mehaanilised linnud. Üldisem oli antiigist pärine piiniakäbi motiiviga purskkaev
suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas purustati Uus-Pärsia riik ning hõivati osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja tungiti Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast. Araablaste katsed alistada Frangi riik ebaõnnestusid tänu lüüasaamisele Poitiers lahingus (732). Seni, kuni vallutuste tulemusena kujunenud hiigelriigi pealinnaks oli Damaskus Süürias, nimetati riiki
Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus
· Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde · Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all · Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr · Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar · See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle · Triumfikaart kaunistavad teiste võidukaarte reljeefid näitab, et rooma kunst käib alla XV Rooma skulptuur · Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist · Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena
Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku. Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge. Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham: antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma kirjanduse ja filosoofia vastu
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust
Skulptuur piirdus endiselt reljeefiga, mida kasutati sarkofaagidel ja kirikuinventaril. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks, ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Nüüd hakati antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitama. Antiikehitise riismeid kasutati ristiusu kirikute püstitamisel. Varakristlik perioond oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. VANAVENE KUNST 10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkiski Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks on sibulkuppel.
Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema.
Siiski kujunes keskajal välja ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis- Idas. Suurriik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Antiikajast pärinesid ka Bütsantsi arvukas ametnikkond ja maksusüsteem. Need lõid eeldused riigi tõhusaks toimimiseks. Bütsantsi ühiskonna olulisim tunnusjoon oli traditsioonide austamine. Ehkki Bütsantsile polnud võõras inimeste liikumine ühest ühiskonnaklassist või ametist teise, ei saanud see minna liiga suurde vastuollu olemasoleva korraga. Islami teke sai alguse 7. sajandil. Kui selle sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid ...
Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaalia keel Ajalugu Roomlaste ja Bütsantsi võimu all Paavstivõimu algus Normannid, Napoli ja Sitsiilia kuningriik Linnriigid Hispaania, hiljem Austria võimu alla 19. saj Itaalia ühendamine 1920. fasistid 1946.a Itaalia vabariik Kultuur Kunst Arhitektuur Jalgpall Toit
Bütsants Karolina Toom Interjöör · Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks rii...
BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka por...
Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida
jõudnud põgeneda( umbes 200 hukkunut) http://wideo.ee/tag/vesuuv/#_ (1.50) Vesuuvi jalamil- viinamarjakasvatused,muld on seal väga viljakas 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Üks ohtlikum vulkaan AJALUGU 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtvulkaan http://www.annaabi.ee/Vesuuv-m39672.html http://www.annaabi.ee/Vesuuv-m24547.html http://www.annaabi.ee/Vesuuv-m54728.html TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
1304. põletati viimane templirüütlite suurmeister, samal aastal suri ka Prantsusmaa kuningas. Arvatakse, et suurmeistri needus tõttu. Pilet 9 1) Bütsants püsimajäämise põhjused, Justianuse valitsuseg, välisvaenlased ( 8 ) 3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks. Suure rahvaste rändamise järel jäi alles ida riik, mida hakati kutsuma Bütsantsiks. See tuli nimest Byzantion. Selle pealinn oli Konstantinoopol ( tänapäeval Istanbul ). Bütsantsi riigis kõneldi kreeka keelt. Ida Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk.
annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede
Duccio di Buoninsegna Biograafia: Sündis 1255 a. Sienas, Itaalias ja suri aastal 1319 San Quiricos. Töötas enamasti muna tempera ja pigmendiga. Tema tööde teemaks oli religioon. Oli väga isekas ja valitsuse vastane. Tal oli naine ja seitse last, kellest 2 läksid hiljem isa teed ja said kunstnikeks. Tahtis uuendada tollel ajal Sienas domineerinud Bütsantsi kunsti mis tal, olles tõelise meistrina, ka õnnestus. Kokku tegi ta umbes 130 tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maestà with Twenty Angels and Nineteen Saints Click to edit Master text styles Second level
1077 keiser tunnustas paavsti ülimuslikkust ning palus kirikuvande alt vabastamist 910 rajati Cluny klooster 1223 Franciscus tegi kloostri 1216 paavst andis dominiiklaste kloostrile õnnistuse 1209-1229 albilaste sõjad 622 Muhamed läks Jathribi elama; ajaarvamise algus 630 Muhamed läks tagasi Mekasse 711 tungisid moslemid Hispaaniasse, mis alistati 749 kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult 680 Karbala lahing 1071 purustasid türklased Bütsantsi väe ja vallutasid Väike-Aasia 1206 Tsingis-khaan valitakse peakhaaniks 1453 sultan Mehmed vallutas Konstantinoopoli ja hävitas Bütsantsi
Erinevad laestiilid · Laelagi · Silindelvõlv · Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamaks. Kasutati erinevaid piilareid. Piireid kasutati kaunistamiseks ja samba põhimõttel. Kirikutel oli tavaliselt kolm portaali. Portaali alla käis ka ukse kaunistus. Keskmine on kõige suurem ja külgmised on väiksemad, aga võib olla ka nii, et kõik on ühe suurusega. · Püha Markuse kirik Veneetsia Ta on tugevate Bütsantsi mõjutustega ja väga dekoratiivne. Ta on hämmastav, kuna tema välisfasaadis on kasutatud uhkeid mosaiikmaale. See on haruldane, et nad on olemad ja seda ilu saab nautida. Katus on Gooti stiilis. Kaetud viie kupliga, mis on väga ebatraditsiooniline, kuna tegelikult ei osatud väga hästi kupleid teha. · Pisa katedraal ja baptisteerium Pisas, kuskil Itaalias Arvatakse, et hoone on rohkem vararenesannsis, mitte hoopis Romaani ja Gooti stiil jäesti üldse vahele
raskerelvastuses ratsaväe muretsemiseks hakati läänistama elukutselistele sõjameestele lääne (e feoode) koos talupoegadega. Nendelt kogutavate koormiste eest pidid sõjamehed (läänimehed e feodaalid) muretsema korraliku ratsahobuse koos vajaliku sõjavarustusega. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741-768) tugevdas sidemeid paavstiga, kes vajas tuge Itaalias võimutsevate germaani hõimu langobardide vastu ning oli usuasjades läinud tülli Bütsantsi keisriga. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kroonis paavst Pippin Lühikese 751.a frankide kuningaks (Karolingide dünastia; valitses Prantsusmaal kuni 987.aastani) ning viimane omakorda sõdis langobardidega Itaalias ja kinkis Rooma linna koos aladega Kesk- ning Põhja-Itaalias paavstile. Sellega pandi 756.a alus Kirikuriigile, mis eksisteeris kuni 1870.aastani. 3. Karl Suure keisririik:
5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Islamiusk ühendas kõik araablased.Hõimude vahelised vaenused ja röövimised muutusid taunitavaks. Ning nad pöörasid tähelepanu rikkamatele naaberriikidele.Islam andis õigustust vallutustele, mida hakati nimetama dzihaadiks. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad? Paljud suurriigid-Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium-olid omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud.Paljud Bütsantsi elanikud ei olnud rahul keisrivõimuga.Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid,kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda , seetõttu olid araablaste alusatud vallutussõjad väga edukad. Kuidas suhtusid araablased alistatud maade rahvastesse? Araablased moodustasid vallutatud maades esialgu suhteliselt väikesearvulise valitseva ülemkihi.Alisatud elanikkonna igapäevaellu sekkusid araablased väga vähe , ei sundinud islamit
Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9
Transport Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. Ajalugu Pikemalt artiklis Itaalia ajalugu Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. 7 Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
