Basileus keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis. Nika ülestõus 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus
Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Näiteks valmistatakse põrandakatteid, sohvapatju, polsterdusi kottidele (iga erineva suuruse ja kujuga) ning palvevaipu. Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon. Selle praktiseerimist võib näha isegi kommuunides ja telklaagrites. Vana-Vene Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni* Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist * Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem* Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil* See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielööviline kirik* Kahjuks on see kirik 17. saj
- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI. I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme)
Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj alguses valmisid HILDESHEIMI toomkiriku pronksuksed. 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma ARHIDEKTUURIGA SEOTUD SKULTUURI. Enamasti oli
Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Samuti võeti kasutusele uus kirjavorm, milleks oli karolingide minuskel. Euroopa ühiskonna arenemisele aitas kaasa Bütsantsi kultuuri õitseng, Bütsants oli eeskujuks paljudele riikidele, kuna kuni XII sajandini oli Bütsants Euroopa kõige haritum ja kultuursem maa. 425. Aastal asutati esimene kõrgkool ning kirjaoskus oli seal suhteliselt levinud. Bütsantsi üheks suurimaks arhitektuuri saavutuseks oli Hagia Sophia kirik. Kuigi varakeskajal oli palju valdkondi, mis olid Euroopa inimkonnale pigem languseks, kui tõusuks, siis minu arvates aitas kultuur inimkonna arengule pigem kaasa, mitte vastupidi,
levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas. Peamised vastuolud olid läänega piibli tõlgendamisel ja mõjusfääride jagamisel. Bütsantis kirikud olid tentraalehitised-põhiplaani äärmised punktid olid keskpunktist ühe kaugusel-ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreekarist. 6 saj püstitati kuulus Hagia Sofia katedraal, milles on püütud ühitada basiilikat ja tsentraalehitist. Roomas osati katta ruutu, nüüd tekkis vajadus ehitada kuppel ristkülikule-viklid. 5. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. 15 saj jäid Bütsantsialad islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, seetõttu nad hävitasid Bütsantsi kunstipärandit ( st pole enam seda eriti järgi). Ikoon- usulise sisuga pilt. Usuti, et ikoonidel on võime teha imet ja usklike aidata. Ikoonidel kujutati märtreid või teisi pühakuid. Seina kus ikoonid rippusid nim. Ikonostaasiks. Ikonodueelid- ikoonide pooldajad, neisse uskujad. Ikonoklastid- mitte
leinas Adonise järele. Kuuenda sajandi lõpus kogus ja muutis advokaat, poeet ja ajaloolane Agathias erootilisi epigramme sama külma rahuga, nagu kristlikke ja isegi paganlikke poeeme. Ignatios, Tarasiose õpilane, kaasajastas Platoni dialoogi ikoonide teemal oma teoses ,,Life of the Patriarch Nikephoros," mis on nutikalt põiminud kristlikku ja klassikalise kirjanduslikkuse meetodid. 2) Nimeta viis erinevat võimalust hellenismi tähenduse selgitamiseks Bütsantsi kontekstis (eelkõige katkendi lk 184186 põhjal). Hellenismi võib Bütsantsi kontekstis tõlgendada geograafiliselt Kreeka mandrialana. Selline tõlgendus ei jõudnud kunagi riikliku tasandini (v.a juhul, kui taolist tasandit mõista Rooma moodi, ehk kui viia kreeklased samale tasandile paflagoonlaste ja traaklastega). Teiseks võisid bütsantslased mõista Helleneid ja Hellenismi samal viisil, nagu kaasaegsed ajaloolased, ehk kui antiikseid kreeklasi
Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet. Kinni kaeti maalid ja mosaiigis, mis katsid seinu ja kupleid. 20.Millises Itaalia linnas leidub palju Bütsantsi mosaiike? Ravenna 21.Kuidas valmistati ikoone?
Viielööviline basiilika oli esimene Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes. § 21. Bütsantsi arhitektuur. Keiser Constantinus nimetas Bosporose väina äärse Byzantioni Konstantinoopoliks ja tegi sellest pealinna. 395.a. jagunes riik lõplikult Ida ja LääneRooma riigiks, millel olid erinevad keisrid. IdaRooma e Bütsants püsis veel peaaegu 1000 aastat. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja VäikeAasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik.
· kristlaste eesotsas - Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia · süvenenud oli Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk · 4. ristisõja (1202 1204) algatas keskaja üks silmapaistvamaid paavste Innocentius III · esialgselt oli plaanitud peamiselt Egiptusesse, aga kaldus eemale · ristisõdijaid juhtisid Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III · kõik olid huvitatud Bütsantsi langemisest
Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud, kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast, idas vallutasid nad Kesk-Aasia ja tungisid Indiasse. 3.Nimeta islamiusu põhiseisukohad. 1.Usutunnistus pole teisi jumalaid ja Muhamed on Allahi prohvet. 2.Palvus tuleb sooritada
kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall
ja jumalatele vaenulikud gigandid. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitlusesragnarökis. Suulised lood ehk saagad. Saagad sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid kus tõde ja väljamõeldist põimunud olid. Retkedest gröönimaale ja Ameerikasse saame teada Erik Punase saagast. ,,nimelngide laul"saksa kangelaseepos, ,,vanem edda" 13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. Bütsants on riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased. Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal. Kaubandus(ja ka käsitöö) oli väga kõrgel tasemel. Koguti makse talupoegadelt ja
*sariaad seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damaskuses hiljem Bagdad *10. Saj laguneb Kalifaat tekivad väiksesed killustatud riigid, mida ühendab araabia keel, kultuur, monoteism Ehituskunst : · Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada.
Pariisi panteon. 4 1.5 Vana-Rooma arhitektuur Joonis 6. Colosseum, Roomas Vana-Rooma arhitektuuri üks levinuim ehitis oli amfiteater. Colosseumi eitamisel kasutati kaaristu süsteemi ja sambadel on esindatud nii dooria, joonia kui ka korintose stiili. 1.6 Varakristlik arhitektuur Joonis 7. Sta Maria Maggiore basiilika Roomas. 5 1.7 Bütsantsi arhitektuur Joonis 8. Narva Õigeusu Ülestõusmise Kirik. Bütsantsi arhitektuuri iseloomustab hästi kuppel, kaarsissekäigud ja kaarjad aknad. 6 1.8 Lääne-Euroopa arhitektuur Joonis 9.St.Galleni klooster Sveitsis Võeti kasutusele antiiksed stiilid, näiteks sambad. Iseloomustab hästi tornid ja kitsad ümarad aknad. 1.9 Romaani arhitektuur
Temast sai aarablaste valitseja. 632.aastal ta suri. Islam. Islam tähendas kuuletumist. Meka oli islamiusuliste püha linn. Koraani suhtuvad islamiusulised suuraustusega. Neil on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Vallutuste algus. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi
maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7
(Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9
Konstantinoopoli müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör San Vitale Ravenna. San Vitale Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj (praegu moshee) Kirik 11.saj Konstantinoopol. Palee Elevandiluust reljeef Elevandiluust diptühhon Bütsantsi mosaiik Constantinus I mosaiikportree Hagia Sophias Ravenna mosaiik Ravenna San Vitale ikoon Ikoon 6.saj Rooma, vahamaal Ikoon 6.saj Ikoon Igumeen Johannese taevatrepid 12.saj Rossane nsise koodeks 6.saj Pariisi psalter 10.saj
euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. ÜHISKOND · Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik · Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks · Lääne Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS · Pealinn Konstantinoopol · Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile. · Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh. KLOOSTRIKUKORRALDUS · Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. · Lääne-Euroopas tegutseb benediktiinlased. KESKAJALÕPP · 1453 Konstantinoopoli langemine, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpp · 1492 Ameerika avastamine · 1517 Reformatsiooni algus Saksamaal KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/keskaeg.htm
Suurt tähelepanu pöörati kirikute ja losside ehitamisele. Riik lagunes 843. aastal, kui riik jagati Karl Suure kolme pojapoja vahel. 5)Bütsantsi poliitiline ajalugu. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks ning keskuseks jäi Konstantinoopol. Riigi keeleks sai kreeka keel. Tuumikalaks kujunes Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti eduka vallutuspoliitikaga taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust, kuid see idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast
kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike
tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid.Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung.Raskustest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele. Kui türklased-seldzukid olid 11.saj. alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nas ka Väike- Aasiasse.Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikkond hakkas pöörduma islami usku ja räägiti türgi keelt.Ristisõjad tõid Bütsantsile kahju.14.saj tugevnes Väike- Aasias Türgi riik. Riigi korraldus: Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja.Senat võis keisrile ainult nõu anda.Lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikel rongkäikudel.Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Vahel tuli ette ka õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh.Keisrile allusid mitmed riigelu valdkondi korraldavad ametkonnad.Bütsantsi
2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9.Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija. 10.Puhas vanavene kunst-Kiievis, Moskvas, Novgorodis, Pihkvas. 11.Aleksander Nevski peakirik-stiil on bütsantsi oma, aga püstitati alles 19.saj lõpul, jäljendus, ei ole puhas.Venemaal kullatud sibulkuplid. 12.Vassili Blazennõi kirik Moskvas-legend:loojatel torgati pärast silmad välja, et nad ei saaks midagi nii ilusat enam luua. Romaani kunst. 1.Tuli kasutusele 19.saj. ja tuletati eksikombel vanarooma ehituskunsti motiivide
käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite ehk uskumatute käest.
Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks
Lühikese ajaga oli terve poolsaar moslemite kontrolli all. Sellega seoses tekkis islami mõiste jihad (dzihad), mis tähendab tõlkes "püha sõda" uskumatute vastu. Otsuse saata islamiväed väljapoole Araabia poolsaart oli teinud juba Muhamed. Kuna prohvet suri enne, kui jõudis oma plaanid ellu viia, jäid need Abu Bakri ja tema järglaste täita. Lähis-Ida valitsesid sel ajal kaks rivaalitsevat impeeriumi. Aladel, kus tänapäeval asuvad Süüria, Egiptus ja Türgi, võimutses Bütsantsi impeerium. Sellest ida pool, tänapäeva Iraagi ja Iraani territooriumil, paiknes Sassaniidide impeerium. Nendevaheline aastakümneid kestnud konflikt oli mõlemat poolt nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nõrgestanud. Kumbki suurriik ei olnud valmis vastu seisma ootamatule ohule lõunast, Araabia poolsaarelt. Abu Bakr organiseeris esimesed rünnakud Süüria ja Iraagi aladele, kuid suri peagi pärast võitluste algust 624. aastal.
Soome jäi sajanditeks Rootsi võimu alla, 1809 läks Soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas uusajal oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem, mis püsis 18 sajandi lõpuni. Norra elanikkond koosnes peamiselt talupoegadest ja kaluritest, sotsiaalsed vahed ei olnud suured. 1814 aastal Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhtelise iseseisvuse päriselt iseseisvus Norra aastal 1905. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki. (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsantsi riik paiknes põhiliselt Balkani ps ja Väike-Aasia ps aastatel 395-1453. Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke. 16.Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana. Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat.
hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki protorenessanss; Saint-Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia-Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal; idamaade mõjud; Fort Perigeux, Notre-Dame-la-Grande (skulptuuridega fassaad); Kesk-Pr.: Auvergne koolkond empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel); Notre-Dame-la-Porte kirik, Le Puy katedraal,
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris,
piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõja 13. sajandi alguses viis läbi paavst Innocentius III, mida seostatakse ka Eesti alade vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes
Tänapäeval asuvad seal Saksamaa ja Prantsusmaa. 7. Feodaalühiskond. Nimeta feodaalühiskonna tunnused. lk.82-83 Senjöör ja vasall, 8. Miks kujunes välja olukord, mille kohta öeldi ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Juba vasalliseisuses olevad inimesed hakkasid omakorda endale vasalle võtma nind nende vasallide üle juba esimesel senjööril võimu ei olnud. 9. Bütsants. Kirjeldage Bütsantsi keisririigi ülesehitust keisri positsioon Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis keisrile ainult nõu anda. Keisrile allusid mitmesugused ametkonnad ja nendes oli kindel hierarhia. 10. Nimeta sinu arvates keiser Justinianuse valitsemisaja (527.-565.a) kolm peamist saavutust 11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see
üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõned sellised rühmad endale kõrbesse püsivaid elupaiku rajama. Nõnda tekkisid esimesed kloostrid. Kloostreisse kogunes nii mehi kui ka naisi. Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma
Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus, Kyrillos - Ida-Rooma jäi püsima tänu kahele olulisele tegurile. Esiteks soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) ja teiseks rikkad materiaalsed ja inimressursid. Nii oli hõlpsam riiki kaitsta ja vastulööki anda. Oluline oli ka võimalus sõdida merel, sest roomlastel oli seal kindel ülekaal
Rooma keiser Constantinus4 oli rajanud kunagise kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna ning nimetanud selle iseenda järgi Konstantinoopoliks (tänapäeval Istanbul). 313. a. Constantinus kuulutas välja usuvabaduse (so. ristiusu lubatuks). Peagi sai ristiusust riigi ametlik religioon. Lõplik eraldumine Lääne- Rooma riigist toimus aastal 395. Kui Lääne-Rooma riik langes, jäi terveks aastatuhandeks püsima Ida-Rooma riik. Seda riiki hakati nimetama Bütsantsiks. Bütsantsi riigikeeleks sai õige pea kreeka keel, mida rääkis suurem osa elanikest. Kunstis lisandus kreekapärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Bütsantsi kunsti õitseajaks oli keiser Justinianus I valitsemisaeg 6. sajandil. Siis valmiski Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga (läbimõõt 32 m) suur nelinurkne ruum (varem osati kupleid
Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal Heliotsentriline maailmasüsteem universumi mudel, mille kohaselt maa koos teiste planeetidega liigub ümber päikese Stuartid soti kuningasdünastia, valitses 17 sajand Isikud: Attila hunnide hõimuliidu juht, kes laiendas enda võimul oleku ajal piire kõige kaugemale Odoaker Clodovech frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased
- Figuurid on saledad ja pikaks venitatud. Väikesed näod. - Ikoonimaal mälestusportreed. Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel. Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi.
piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Selliste kirikute põhiplaaniks olid Ringid, ruudud, võrdkülgsed hulknurgad või võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on: · Hagia Sophia katedraal selles katedraalis on lahenduse leidnud pikajalised katsetused ja otsingud. Kõige suurem probleem oli ehitada kuppel ristkülikkujulise ruumi kohale
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum
Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil
Ehitise analüüs Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga) Kirik, mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks
ehitis maailmas. Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis. Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et see pakub moslemitele varjupaika külma ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte moseena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise,
Põhjast pärit asunike järgi sai see piirkond nimeks Normandia. 13 Taani ja Norra viikingid olid väga huvitatud Inglismaast, Iirimaast ja neid ümbritsevatest saartest. 9. sajandil tekkis sinna rohkearvuline skandinaavlaste asustus, mis mõjutas tugevasti kohalikku keelt ja kultuuri. 14 Viikingid Ida-Euroopas Peamiselt rootsist pärit viikingid võtsid oma kontrolli alla piki Venemaa jõgesid kulgevad kaubateed kaugetesse Idamaadesse ning Bütsantsi. On teada, et Bütsantsi keisri ihukaitsevägi koosnes skandinaavia sõdalastest. Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. 15 12 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 13 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 14 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 15 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
