Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.
..................................................................................................................11 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud allikad................................................................................................................................13 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Bütsantsi kultuur pakkus mulle huvi ja ma soovisin selle teema kohta veel teada saada. Bütsants asub geograafiliselt ja majanduslikult heas kohas ja juba siis kui olin selle kohta vähe lugenud, tekkis huvi. Kultuur on aga väga lai mõiste, see sisaldab palju erinevaid valdkondi ja seetõttu ei ole uurimine ja lugemine üksluine. Saan valida nende teemade vahel, mis mind kõige rohkem paeluvad ja mis on kõige tähtsamad osad kultuurist. Soovin uurimise ja
Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju. Bütsantsist töötati välja "raske" kunst ja paigutati piltidega raamatusse, nn kamasutra. Inimfiguurid nendel mosaiikidel olid väga rangeilmelised ja nad olid just kui venitatud väga pikaks. Hämarates kirku ruumides kasutati heledaid värvi. Ehitised olid väga väikeste akendega. Usklike meelest skulptuurid meenutasid paganaid. Küll
Pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad. Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni. Keskuseks Kiiev. Vanavene kunstikeskused (2tk) Kiievi Püha Sofia peakirik ja Vladimiri linn. Vanavene ikoonimaal Suur eeskuju Bütsantsi ikoonimaalil. Umbes 13. Saj. ikoonikunst iseseisvu. Bütsantsi eeskujule lisandusid: kohalikud legendid ja pühakulood. (Kirikutesse tulid tänu muutustele rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid). Islami usu teke (kus, millal, jumal) - 7. saj kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon(üks jumal - Allah) prohvet Muhammed. Usku levitati sõjalisel teel. Islami ehitiste kaunistamine (materjalid, motiivid) - Hoonete kaunistamisel kasutatakse rikkalikku ornamentikat
Sellel ajal kujunes täielikult välja seisuslik korraldus, rahamajandus areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg, mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst Kunstistiili nimigi, varakristlik, ütleb, et tegemist on ajaga, kus siis kristlus on tekkimas ja alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees
Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture Maalitud Palaiologoste aegse bütsantsi ikooni alusel Jumalaema osutab käega salajase Tarkuse allikale Kristuslapsele. Sageli kasutati seda kompositsiooni analoogidel asuvate ikoonide jaoks (analoog teatud liturgiliselt olulisel kohal paiknev ikoonialus õigeusu kirikus). http://www.youtube.com/watch?v=R KÜSIMUSED 1.Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud?Millist osa
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel
4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11
*eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit
Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elevandiluust reljeef Omapärased ja kergesti Click to edit Master text styles äratuntavad on bütsantsi Second level Third level sambakapiteelid, mida Fourth level Fifth level katavad peened reljeefid. http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/skulptuur/pildileht/pilt3.html http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm Tänan kuulamast
teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused hästi üle meretee saada ning samas selle kokkuleppega kindlustasid nad endale seljataguse. Lõhuti rohkem, kui suudeti kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. Pärast ristisõdijate võitu Zara üle leidis aset kohtumine, mis sündmustele taas uue suuna andis.
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud
· Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde · Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all · Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr · Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar · See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle · Triumfikaart kaunistavad teiste võidukaarte reljeefid näitab, et rooma kunst käib alla III Rooma skulptuur · Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist · Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena
Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks.
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja
juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega
Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6.
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de ...
882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099
Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid - Britanniasse . 3. Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453). Keiser ehk basileus. Konstantinoopoli patriarh oli kirikupea. Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi ühiskonnas suhteliselt levinud, eriti ülemkihi seas. Ajalooteadust esindasid varakeskajal eeskätt nn maailmakroonikad ehk kronograafiad, mille käsitlus algas Piibli Aadama aegadest
1. Merovingide ajastu - Merovech 5.saj lõpp-8.saj kesk -areneb hoogsalt, eeskuju Büstantsist, maastikulise tausta (Barbarite vallutus-rahvamajanduse asendamine kujutamine, KUULSAIM Evangelist Markus- maaling naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus
KODUNE KONTROLLTÖÖ VARAKESKAEG 1. Vali keskaja alguseks ja lõpuks niisugused sündmused, mis oleksid omavahel kuidagi seotud. Selgita valikut. 2P 476. Aastal Lääne-Rooma keisri Romuluse võimuletulek ja lõpp Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453.aastal, mil lakkas olemast Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik. Kuna alguses juba kujunesid Lääne-Roomas sõltumatud riigid, oli türklastel hiljem kergem vallutada Ida-Roomat, kuna riigil puudus ühine kaitse. 2. Nimeta kaks Chlodovechi ettevõtmist, mis olid Frangi riigile kasulikud. Põhjenda oma valikut. 4P 1) Kuningas Chlodovechi juhtimisel tõrjuti läänegoodid Galliasest Hispaaniasse. Frankide maavaldus suurenes Galliase võrra.
Bütsantsi kunst Hagia Sophia kirik Kuulsaim Bütsantsi ehitusmälestis Click to edit Master text styles Ehitatud 6. saj. keiser Second level Justianus I ajal Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia piklik nelinurkne ruum on kaetud ümmarguse kupliga Click to edit Master text styles
Basiilika kõrvale tekkis kabeliehitus, ehitatud tsentraalarhitektuuriga ehk ruumi kekskelt peaaegu võrdne kaugus seinteni, kaetud kupliga ( ümmargne, kuusnurkne) . Kabel asendas kirikut , kuna kiriku ehitamine oli kallis ja võttis palju aega. BÜTSANTS 6-15saj tekkis 395. a Rooma riigi jagunemise lääne ja ida Rooma riigiks. Lääne- Rooma riik lagunes 5.saj lõpul barbarite löökide all. Ida- Rooma riik püsis veel üle 1000 aasta Bütsantsi keisririigi nime all. Bütsantsi pealinn Konstantinoopol ( istanbul) . Üks paremini kaitstud linnu. Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom. Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid,
Suur) · keisrivõim ei olnud päritav · keisrile allusid ametkonnad Vaimuliku ja ilmaliku võimu · Terves frangi riigis oli · Bütsantsi kirik seisis suhe kirik valitseja kaitse all. kindlalt keisrivõimu · Frangi riigi lagunemine kontrolli all ja l-euroopa killustatus · mitu tähtsat hilise rooma tõid kaasa kiriku riigiaegset autoriteedi ajutise ristiusukeskust langesid
väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Hiigelimpeeriumis sai Konstantinoopolist tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel ning riigikassasse kogunes muinasjutulisi kasumeid kaupade läbiveo arvelt. 6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad.
Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumine. Nad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Peaaegu sada-aastat kestnud
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD II BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Bütsantsi ühiskonna eripära. Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus. Keisrite raamatukogu. Theodosios II 401-450 Patriarhi raamatukogu. Photios. Myriobiblion 280 kreeka proosateost BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Kardinal Bessarion. Lev Matemaatik Bütsantsi mõjud itta ja läände. Bütsantsi-kreeka kultuuriruum. Kyrillos, Methodios. Moraavia. Makedoonia murre ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 munka. Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks venelastele, bulgaarlastele, serblastele. Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, palverändurid.
* Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt -
Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis.Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur. 9. Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud? Roomas ja Ravennas(Itaalias) 10. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Ida-Rooma(Bütsants) püsis peaaegu 1000 aastat. 11. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora.Nende ajal püstitati Hagia Sophia kirik. 12. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused-püüd ühendada toredat ja bütsantsilikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 13. Mis on tsentraalehitis? Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega. Uute maade asutamine Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile(874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat, mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal
· Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, kujundas kiriklikku ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele. Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned. · Justinianus I arengu esimene õitsengujärk
Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd). Konstantinoopol-1 ristiusukeskus Rooma kõrval. Patriarh-juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst. Kirik-kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik. JulianusI valitses 6saj(527-565)- arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 532 surus maha Nika ülestõusu. Eesmärgiga kunagise keisririigi taastamine vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. 5.Bütsantsi välisvaenlased
kaupmeestega vahetada see kokkuleppel tuli vallutad Jeruusalemma Zara linn. Seejärel vastu. Bütsantsi kukutatud kuninga soovil Konstantinoopol. Ida-ja läänekristluse ühinemine katoliku kiriku alla.
Keskaeg Varakeskaeg jagunes kaheks perioodiks.1 periood-5 saj kuni 9 saj. Algus.Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas ...
ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Läänidest said perekonna pärusvaldused, see aga nõrgestas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 12) Ida-Roomat nimetatakse ka Bütsantsiks. 13) Bütsantsi riik sai alguse 4.sajandil. 14) Bütsantsi riigi lõpuks peetakse aastat 1453, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. 15) Bütsantsi kirikupead nimetatakse Konstantinoopoli patriarhiks.
kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud. MAALIKUNST: maalikunstis on languse ja tõusuajad ning tänu sellele on seda säilinud katkendlikult
Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas
ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis
4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused. 4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel Mekast Mediinasse põgenes, sest seal loodi ka esimene islami põhimõtete järgi elav koolkond. 5) Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir Püha 988. aastal Bütsantsi keisri õega abielludes. Pingutustest hoolimata võttis suure riigi ristiusustamine palju aega ja leidis alguses rohkesti vastupanu. Bütsantsi kultuur mõjutas vene arhitektuuri (kirikud), riietust (peamiselt puudutas see ülikuid), kombeid ja mõttelaadi ning ka keelt (slaavi tähestik võeti kasutusele kreeka eeskujul). ARAABIA TEADUS JA KULTUUR Araabia teadus oli keskajal võrreldes Euroopaga väga arenenud. Araablased tegid suuri saavutusi
tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale. See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11.sajand, Makedoonia dünastia valitsusaja algus. o Levivad viiskuppelkirikud
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid.Ikoonid Maalikunst Katkendlikult säilinud Elusolendite kujutamine kunstis keelatud Hävitati Bütsantsi kunstipärandit miniatuuridel Pühapildid Ikoonid Mida ja mismoodi kujutati 8. ja 9. sajand ikonoklastide liikumine Inimesi kujutavad kunstiteosed Keisrite toetus Ikonoduulid Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud
tugielemendid: lubjakivi, kohalik roheline graniit, tellised, mört ning pliist ja rauast klambrid. Samuti ei märka me puidust ühendustalasid võlvide ja sammaste vahel, mida kasutati rajatisesiseste rõhkude stabiliseerimiseks. Marmori ja tellisvõlvide kombineerimine ehitusel viitab betoonarhitektuurile, kuid materjalivalik hoopis Rooma-aegsele Väike-Aasiale omastele ehitamisviisidele. Hagia Sophia oli katedraal, Konstantinoopoli patriarhi residents ja Bütsantsi keisririigi peamine tseremoniaalkirik 1453. aastani. Kuna kirik on sattunud mitmete vallutajate teele ja loodusõnnetuste valdusesse, on selle kunagisest hiilgusest vähe alles jäänud. Aastate jooksul on seda parandatud ning lisatud on tugesid. Ka kiriku kallist viimistlusest on alles jäänud vähe: rikkusi on laiali tassinud nii hilisemad valitsejad kui ka ristisõdijad. Kirikut on lagundanud ka mitmed maavärinad.
Miks nad seal "kunsti tegid"? 20. Mida tead varakristlikust skulptuurist? (reljeefid, vabaskulptuur, teemad, tase) 21. Missugune rooma ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Miks? 22. Mis suunas asub alati kiriku pühim osa: altar? Mis on trantsept, apsiid, löövid, valgmik? 23. Mis on kampaniil, kas varakristlikul kirikul võib see olla kiriku küljes? 24. Milleks oli (lisaks ilule) vaja kirikuid kaunistada freskode ja mosaiikidega? 25. Millist uudset ehitustehnilist lahendust kasutati Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sopia kiriku ehitamisel? 26. Missugune oli enamasti büts. kiriku põhiplaan? 27. Mille poolest on eriti kuulsad Ravenna kirikud? Miks need kunstiteosed on just seal nii hästi säilinud? 28. Kuidas tunned ära büts. mosaiigi? Värv, materjal, kujutis, teemad? 29. Missuguse eelneva kultuuri kunsti järglaseks peetakse vanavene kunsti? Miks? 30. Missugused olid Novgorodi stiilis kirikud? (põhiplaan, kaunistused jms) 31