lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata. Üle 600 inimfiguuri, pluss u 300 hobust jne. Tegelaste juures ääremärkused. 68,3m pikk. 1) M(H?)alberstadti vaibad: a) Aabrahami vaip, u 1150 1,2x 10,65 b) Apostlite vaip. 1170- 75 1,18x 8,85m c) Karl Suure vaip 1230-40. Gerona kirik: u 1100. Tekstiil, mis on lõigatud tükkideks (Nürnbergis, Lyonis, Londonis tükke). Tugeva Bütsantsi mõjuga võitlevate deemonite figuuridega. 12.saj pakub telgedel kootud vaipu püst-, vertikaal või horisontaalsetel telgedel. Arvatakse, et umbes 8.saj tõid araablased Euroopasse lõimevaibad. NB! Koelõngade arvu järgi loetakse väärtust: neid 8-30. Tänapäeval värvimõju on kadunud. Must kadunud, roh muutunud siniseks jne. Napoleon lasi vaiba Pariisi tuua, sealt Inglismaale. Hitler tahtis endale.
Eesti riik arvab teadvat, et rahvas on loll ning ei tea, mis on õige, mis vale; siis tuleb rahvale kõik puust punaseks ette teha ja näidata, mida teha, kelleks saada ning kuhu pürgida oma elus. Härra Gustav Suits on lausunud sõnad: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks." Kuid mis mõtet on meil saada eurooplasteks, kui me pole ise veel eksiilist väljagi tulnud? Euroopa kultuur lõppes peale Vana- Rooma ja Bütsantsi langemist. Keskajal üritati sellele veel paaril korral jalgu alla saada, aga seda ka väga üürikeseks ajaks. Eurooplane on seega kultuuritu ning miks meie, eestlased, peaksime pürgime millegi sellise poole. See oleks sama hea kui öelda neegrile, et jää neegriks, aga saa valgeks. Neeger võtab seebi ning peseb ennast nädalaid, kuid, aastaid kuni enne surma taipab, et vesi on natuke mustemaks saanud, aga ta ise on ikka veel täiesti must. Mis sellest järeldub? Neeger jääb mustaks isegi
Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused. Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist
Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris. Samuti säilitasid nad paljusid kultuuriväärtusi, traditsioonilist kunsti ja kirjandust. Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus. Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad. Ristisõjad olid sõjad mis peeti paganate, ketserite, moslemite ja bütsantsi vastu. Nende sõdade eesmärk oli tuua Euroopasse siserahu ja võidelda välis- ja sisevaenlaste ehk paganate vastu. Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis
6. Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ? Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos? Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus? Nad aitasid Olegil(Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tsuudid on setud. 8. Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? Nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ? Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2
Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses
5.Mosaiik-on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 e. Kr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike.Mosaiik võib olla värviline, kirev ja röömsalt ülevoolav nagu maailmakuulsad Gaudi või Niki de Saint Phalle tööd. Mosaiik võib olla pühalik, sakraalne tuhandest väikesest kuldsest killust koosnev ajalooline ülistuslaul, nagu neid näeb bütsantsi kirikutes. Kuid mosaiik võib olla ka ise koostatud unikaalne, rõõmsameelne plaat aias teerajal või omamoodi dekooriga kaetud õõnesvorm.Mosaiiki annab kokku panna paljudest materjalidest, millest traditsioonilisemad on väikesed kivi-, klaas- või keraamikakillud 6.Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid Ümarskulptuur kujund, mida saab igast küljest vaadata . Reljeef väljaraiutud kujutis , näit. Hauaplaadid . Vabaskulptuur vaba loodus, (kaunistused)
elama asusid. Võeti kasutusele enda keelele kohandatud kiilkiri ja kirjutati üles seadusi. On leitud hulk kiilkirjatahvleid, mille sisu on aga väheoriginaalne. Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamia kultuur juutide, kreeklaste ning foiniiklasteni. Jumalatest austasid nad eelkõige Taevaisa (Tesub), kes saadab vihma ja piksenooli. Tema atribuudid olid kaksikkirves ja kahe peaga kotkas, mis hiljem kandus läbi Bütsantsi Venemaale. Mõjukas oli Suure Ema, viljakusjumalanna Kybele ehk Rhea austamine. Tema partneriks oli poeg Attis. Nende kultus oli orgialik, sisaldades enesekastreerimist ning templiprostitutsiooni. Attis oli end kastreerinud, et mitte oma emaga vahekorda astuda. Ta suri, kuid teda armastav jumalanna äratas ta ellu. See on igaaastane sümboolne taimede ärkamine märtsis. Üldiselt on nende kultuuris vähe originaalset, kuid hetiitide teeneks loetakse 1300 eKr raua
Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2. Ristisõjad: miks puhkesid, millised olid tulemused? Miks puhkes ?- Puhkes kuna Bütsantsi keiser soovis, et keegi tuleks appi Rooma paavstile moslemite vastu võitlema. Puhkes tavaliselt Rooma Paavsti poolt, et teha retk väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada
· Saatan ahvatles esimesi inimesi karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) 12) Millistel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe ehk miks lahknesid lääne- ja idakirik? · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu
apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele
ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad
edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. · Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. · Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu).
o Monumentaalmaal seinamaal(otse seintele maalitud), kui reljeef on ära maalitud, siis on mõlemat; o Fresko krohvile maalitud, alt märjaks värv peale, krohv kuivab ning kui krohvi maha kukub, siis kuna värv on krohvi alla läinud o Tahvelmaal tavapärane, ajalugu ulatub Egiptusesse, seal pandi sarkofaagi kaasa üks portree, hiljem kreeklastel, veel hiljem õigeusklikud tegid ikoone(palju säilinud, Bütsantsi omasid polegi väga säilinud, ühed varaseimad), ikoone maaliti temperavärvidega, nagu õlimaal, aga õhuke ja kumab läbi, varem segati munavalgega, mis kuivades läikima hakkas ning jättis õlimaaliga sarnase mulje, kuid hakkab pragunema, raske tehnika, seetõttu ei kasutata enam väga. Kasutatakse pintslit, guasil ja õlivärvil kõva ja lapik pintsel, akvarellil pehme; o Vanim värv on guassvärv(mineraalvärvid, katavad hästi).
serblased, sloveenid, ukrainlased. makedoonlased, tsernegoorlased. Asutati germaanlastest maha- Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. rüüsteretkede mõjul liiguti K.- aladele. Euroopast Bütsantsi aladele, mis Põhja suunas liikudes kohati hakkasid slaavistuma. soome-ugrilasi ja variaage I slaavi riik oli Bulgaaria, mis (viikingeid). loodi 681.a. 862.a. sai Novgorodi vürtsiks viikingisoost Rjurik.
makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K.- Euroopast Põhja suunas liikudes Bütsantsi aladele, mis kohati soome-ugrilasi ja hakkasid slaavistuma. variaage (viikingeid). I slaavi riik oli Bulgaaria, 862.a. sai Novgorodi mis loodi 681.a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi
makedoonlased, ukrainlased. tšernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K.- Euroopast Põhja suunas liikudes Bütsantsi aladele, mis kohati soome-ugrilasi ja hakkasid slaavistuma. variaage (viikingeid). I slaavi riik oli Bulgaaria, 862.a. sai Novgorodi mis loodi 681.a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi
Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium............................................................................ 9 3.Teel Iisraeli riigi loomisele...................................................................................................... 12 3.4.1 ÜRO eraldumisplaan 1947 ..................................................................................... 22 4 Iisraeli riigi väljakuulutamine
kristliku sõdalast. seda nii sõjalises kui ka Prantsuse kuningas Philippe muhameedlasi, kui hiljem Jeruusalemma kuningriigi poliitilises tähenduses II Auguste ja Inglise suunduti Kontstatinoopoli alla. Tripolise ja Edessa KuningasRichard I Lõvisüda. *Põhieesmärgiks oli Ida-ja krahvkond ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi ja Läänekristluse ühinemine karoliku vürstiriik ristisõdijate vaheline umbusk. kiriku egiidi alla(see saavutati) *Kuid strateegiliste vigade *Lisaks sai vabariik osa tulemuseks oli nendevastaste Konstantinoopolist,
kääbusgalerii — väikestest kaartest ja sambakestest käik ehitise seinte välisküljel, iseloomulik romaani stiilile. kükloop — ühesilmaline hiiglane kreeka müütides. labürint — keerdkäikudega ruum, nimetus tuletatud muistse Kreeta kuninga Minose paleest. ladina rist — rist, mille püstharu on pikem kui põikharu. liseen — lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks, kasutati palju bütsantsi ja romaani ehituses. lööv — tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad; põikhoones esinevad põiklöövid. madonna, jumalaema — ristiusus Jeesus Kristuse ema Maarja; kunstis Maarja kujutis koos Jeesus-lapsega. mastaba — vanaegiptuse lameda katusega haudehitis. mausoleum — suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias.
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskun...
Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbariteks.Hellenismi aja järk hakkas aastal 330 146 enne meie aja arvamist. Algas Aleksander Suure Pärsia sõjakäiguga ja hiiglariigi tekkimisega mis pärast Aleksandri surmaga jagunes paljudeks omavahel võitlevateks riikideks. Ida Maades rajati üle 70 uue linna ja palju uusi kultuurikeskusi. Rooma keisririigi jagunemisel 395. aastal meie aja järgi jäi Kreeka Ida Rooma riigi ehk Bütsantsi koosseisu. Vana Kreeka kultuurist ja olustikust klassikalisel ja hellenismi ajajärgul, mil kultuurisaavutused olid kõige esileküündivamad. Homerose eeposed on ,,Illias" ja ,,Odüsseia" ning Homeros on pime laulik. Homerose eeposed annavad lugejale väga värviküllase pildi Vana Kreeka ühiskonnast, kus on alanud sugukondliku korra lagunemine. Eepos on inimeste fantaasia poolt loodud kus on aluseks müüdid, muistendid, ajaloolised pärimused ja rahvalaulud
3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Kust ammutas eeskujusid tolleaegne miniatuurmaal? Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist
ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine
Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga on kristlus suurim maailmareligioon Õigeusk Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset
3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vaenlased Musta mere stepialadel elavate rändrahvaste näol lähendasid neid ka usuküsimustes. Bütsantsi riik nägi õigeusu levitamises Vene aladele võimalust tugevdada oma mõju Vana-Vene riigi üle. Kiievi suurvürst Vladimir Püha (valitsemisaeg 980 1015) lasi ennast 988.a koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas seejärel õigeusu kogu oma riigis. 2. Balti ristisõda a) 12. 13.saj olid Läänemere idakalda hõimude valduses olevad alad jäänud ainsaks paganlikuks piirkonnaks Põhja- ja Ida Euroopas.
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii...
tohutut territooriumit. See kulmineerus keiser Romulus Augustuse lüüasaamisega roomas barbar Odoaceri poolt aastal 476. Impeeriumi aja sisse jääb ka kristluse tõus ja levik, alguses oli kristlased põlatud, 313 kuulutati kristlus lubatuks. Rooma impeerium jagunes kaheks, tol ajal oli sellist liigendust isegi raske teha, kuid tänapäeval võib tänu mõningasele ajaloolisele perspektiivile öelda, et eksisteeris vanarooma (läänerooma) ja bütsants (idarooma). Bütsantsi alguseks võib lugeda, kui keiser constantine I pealinnaga 324 konstantinoopolisse kolis. Hiljem kasvasidki rooma ja konstantinoopol aina rohkem lahku. Konstantinoopol langes 1453 türklastele, aga tegelikult on see juba teine teema... Sõjandus oli rooma impeeriumis loomulikult tähtsal kohal. Sõjaväes teenimine kestis väga pikalt ja oli kohustuslik, kuid pärast erruminekut sai sõdur arvestatava maalapi ja tema elu oli väga hea. Vallutatud maade ,,sõjavange" võeti ka leegionisse.
Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkimisega kaasnes üldine kultuuri langus. Linnad jäeti maha, need hakkasid lagunema ja elati pigem maal (tegeldi taas naturaalmajandusega). Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Nende eksisteerimisaeag oli lühike. See oli tingitud ühelt poolt nende omavahelistest sõdadest, aga teiselt poolt ka seetõttu, et osad alad vallutati ajutiselt Ida-Rooma ehk Bütsantsi poolt. 3. FRANGI RIIK Chlodovech Frankide algkodu asus Reini jõe paremal kaldal. Sealt liikusid nad üle Reini jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele aldele. Seda võibki pidada Frangi riigi tekkekohaks. Frangi riik tekkis 5. sajandil ja selle rajajaks oli Chlodovech. Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna). Frangi riigi ühtsus ei püsinud kuigi kaua, sest riik jagati kuninga poegade vahel ära.
erilinesüüdistaja (akusatoorne menetlus).- Kanooniline protsess, mille eesmärgiks oli tõe selgitamine, tähendas suurt muudatust protsessiõiguse ajaloos,seni oli olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärkoli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohupositsiooni, hakati kanoonilist pr kasutama ka ilmalikus õiguspraktikas. 16. Bütsantsi õiguse ajalooline areng, tema olulisemad allikad.Bütsantsi õiguse ajalugu algab Corpus Iuris Civile kehtestamisega, mis oli Rooma õiguses viimane. Kuni 800. a-ni, mil krooniti Karl Suur keisriks, kandis Rooma kristlikku õigust edasi vaid Bütsants.Bütsantsi õigus oli seesmiselt stabiilne ja terviklik, suutis muutuda koos oludega. Ta oli hea, sest kandis Roomaõigust, tugines tugevale kirikule ja keskvõimule. Toodi sisse jooni ida õigusest.Kohtupidamine muutus kirjalikuks.Keskseks
See on tingitud sellest, et Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva. Meie põhilised teadmised Rooma õigusest lähtuvad Corpus iuris civilisel, mille nimi on kasutusel alates kuueteistkümnendast sajandist ja mis tähendab seaduste kogumit, mis loodi Konstantinopolis aastatel 529-534 imperaator Justinianuse algatusel. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. 2 Corpus iuris civilis loodi Bütsantsi riigis ja polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Peale seda, kui Justinianus oli vallutanud osa Itaaliast, kehtestati koodeks 554 aastal Sanctio pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast
aastast läks mõju valitsusasjades Ivani onude Juri ja Mihhail Glinski kätte. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine Jaanuaris 1547 kroonis ja salvis metropoliit Makari Ivan IV Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta ,,kogu Venemaa tsaariks". Seda tiitlit oli mõnikord kasutatud ka Ivan III aegsetes ürikutes, kuid Ivan IV oli esimene suurvürst, keda tituleeriti niiviisi juba kroonimistalitusel. Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem).
Peale seda oli Ajalugu Anatoolia jagatud väikestes hellenistlikeks kuningriikideks, mis allusid Rooma ülemvõimule. Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn. Türklased ja Ottomani impeerium 9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz'i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal,
33.Kes oli Islamile alusepanija ametilt? kaupmees 34.Millise kolme usu segu on islam tegelikult? Judaism, kristlus, islam 35.Miks ei suhtunud hõimupealikud ja kaupmehed Muhamedi õpetusse sõbralikult? sellepärast, et Muhamed tahtis, et teda tunnistataks kui prohvetit. Nii hakkas Muhamed pidama juudi usku ja kristlust väärõpetuseks,mis Allahi sõnumit valesti tõlgendavad. 36.Kelleks pidasid Muhamedi Bütsantsi teoloogid? Miks? kurjaks ja ebainimlikuks, tema käsk levitada mõõgaga usku, mida ta jutlustab 37.Mis on ühist islamil ja kristlusel? seadused on küllalt leebed mõlemil 38.Mis on sariaat? on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. 39.Mida pidi islamiusuline tegema? allutama end Allahi tahtele,pidama palvusi,paastuma,toetama abivajajaid,tegema palerännakuid püha linna Mekasse. 40.Milline on islami maailmalõpp
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ...
Värvid on pigem sünteetilised kui looduslähedased. Tekitatakse puhtaid värvipindu, mis ümbritsetakse musta kontuuriga. Juugendlike maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Klimti looming on mitmekesine, sinna kuuluvad algusperioodil koos vennaga tehtud seinamaalingud; joonistused; maalilaadki on varieeruv tema erinevate eluperioodide vahel. Klimt armastas mängida poeetiliste sümbolitega, segas värvidele kulda ja hõbedat, stiliseeris naisekeha kumerusi ning kuhjas bütsantsi mosaiikidelt laenatud motiive. Selles referaadis keskendun Klimti ,,kuldsele faasile" ning daamide portreedele. ,,Suudlus" Teos asub praegu Austria Galeriis Viinis ning Klimti kuulsaima maalina on enim reprodutseeritud
24 000-ni. Arvestades seda, et 20. saj alguses elas Peterburis 100 000 eestlast, mis oli rohkem kui Tallinnas. 2 KIRIKU ARHITEKTUUR 2.1 Romaani stiil Kuna Jaani kirik on neoromaani stiilis, siis kiire ülevaade romaanile iseloomulikest joontest. Kujunes tema välja 10. sajandi lõpuks, aga neoromaani stiili kasutati historitsismi perioodil 19. sajandil. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad uksed ja aknad ning tornid. Just sakraalarhitektuur oli see, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Tolleaegsed projekteerijad pikendasid
*Keisririigi aeg oli Roomas 30.a eKr - 476.a eKr. Keisririigi perioodi jagatakse varane ja hiline. *Esimene keiser oli Octavianus Augustus. *395.a pKr kujunes ametlikult Ida-Rooma ja Lääne-Rooma riik. *Ristiusk muutus Roomas peamiseks religiooniks. 7. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA BÜTSANTS *4. Sajandi lõpus toimus suur rahvasterändamine, mille põhjustajateks peeti Hunne. Hunnid olid Mongooliast pärit rändravad, kes tungisid Aasiast Euroopasse. *Ida-Rooma ehk Bütsantsi eripäradeks olid head kaubandusvõimalused, tugev sõjavägi, autoriteet, ristiusk. *Euroopa ühendajaks peale Lääne-Rooma lagunemist saigi ristiusk. *Antiikaja kuulsad maailmaimed on näiteks Giza püramiidid, Aleksandria tuletorn, Zeusi kuju Olümpias jm. *476.a pKr kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romelus-Augustulus ja seda peetakse keskaja alguseks ja vanaaja lõpuks. *Ida-Rooma jäi püsima umbes aastani 1453. Rooma ajaloo etapid: Kuningate aeg (753-510 eKr)
seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Viikingiaeg- aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks
Tööriistad muutusid universaalsemaks ning inimesele sobivamaks nt põldu oli lihtsam künda, kuna seda sai nüüd teha adraga. 9. Nimetage 2 võimalust raua töötlemiseks. Kuidas töödeldi rauda Eesti aladel? Malmimine ning sepistamine. Peamiselt sepistati. 10. Kirjeldage rauaaegset kaubavahetust järgmisest märksõnadest lähtuval: viikingid, 5000 idamaist raha, ruunikirjad. Viikingite Bütsantsi ja Ida-maadesse viivate kaubateedele jäi ka Eesti vahele ning tänu sellele on Eestist leitud väga palju viikingite aegseid asju ja niimoodi jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepistatud relvi. Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega?
Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni. Siis aga suutis valitsus äärmuslike meetmete abil olukorda parandada, saavutades 2,6% SKT kasvamist aastas. Inflatsioon, mis ulatus 1200% 1990. aastal, oli 1994. aastaks kõigest 30%-40%. Selline majanduslik tõus on tingitud peamiselt erasektori arenemisest. Erasektori tulu moodustab praegu umbes 55% SKT-st. Kultuur Poola elustiil ja omapära on kujunenud tuhande aasta vältel. Rahvuslik kultuur sündis ladina ja bütsantsi tugeva mõju all ning Poola etniliste vähemuste aktiivsel osalusel. Poolakad on alati suhtunud poolehoiuga välismaa kunstnikesse ja olnud vastuvõtlikud kõigele mujal maailmas toimuvale. Poola kultuuri õitseng 19. ja 20. sajandil toimus tänu majanduse ja poliitika tormilisele arengule, mis jättis tugeva jälje ka Poola kunstile. Erinevate kultuuride dialoog ja interpretatsioon on olnud Poolale iseloomulikud sajandite jooksul
AINUKE meest EDUKAS · 1099 vallutatakse Jeruusalemm RISTISÕDA!!!! · Ristisõdijate riigid(Jeruusalemma kuningriik) Teine ristisõda · Louis VII ja Konrad III (1147-1149) · 1187 Saladin vallutab Jeruusalemma Kolmas ristisõda · Friedrich I Barbarossa, Philippe II Auguste, Richard I Lõvisüda (1189-1192) Neljas ristisõda · Bütsantsi vallutamine (1202-1204) KOKKU TOIMUS KAHEKSA RISTISÕDA!!! Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus) Linnad tekivad transpordiliselt soodsatesse kohtadesse( teede ristumispaigad, meredeede äärde jne). Kaks peamist kekspunkti: · Katedraal · Turuplats · (Raekoda) Linnakodanike õigused: 1)Kohut võis mõista vaid linnakohtutes 2)Ainult nemad võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega 3)Vabastatud tollimaksust
Viimaste mõju sellega langes tunduvalt. Koshroes I haldusreform: riigi jaotamine sõjaväeringkondadeks, kelle kohalik juht oli otse kuninga alluvuses. Maksureform: maksud arvestati ümber vastavalt piirkonna võimekusele, maksti hõberahas. Bürokraatia tasakaalustas aristokraatiat. Khozroes II püüdis taastada ahhemeniidide hiilgust ja hävitas seetõttu enda ja araablaste vahel ühe puhverrahva. Seejärel üritas lõplikult võita Bütsantsi. Algus oli isegi edukas, kuid siis suutis uus Bütsantsi keiser olukorra päästa riskides tulla Sassaniidide pealinna vallutama, kui tal endal oli samal ajal oht saada enda poolel vallutatud. Rooma keiser tuligi ning saavutas kokkuleppe 17 Sassaniidide aristokraatiaga ja Khozroes II kõrvaldati. Eelnevalt olid sõjad riiki nõrgestanud ning võidetud varandused läksid kuninga varakambrisse ja mitte investeeringuteks majandusse. Järgnevate kuningate ajal riik järjest
40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo
kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste isikliud probleemid: armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj ,,Lugu Igori sõjaretkest" sõjameheau, patriotism, Igori-Severski vürsti sõjaretk poloventside vastu, kaotus ja põgenemine. Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, Lõuna-Prantsusmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud. Rüütel pidi oskama kombekalt käituda, kuna väline käitumine pidi peegeldama tema seesmist täiuslikkust. Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. Luule eesmärk oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Graal on
praegu asub teos Uffizi kunstimuuseumis, mis on üks kuulsamaid muuseume tänapäeval. Mõlemad maalid olid juba väga kõrge kvaliteediga. Teine maal oli koostöö ühe vanema ning juba tunnustatud meistriga, Masolino da Panicale'ga. Firenzes oli Masacciol võimalus õppida Giotto di Bondone pealt ning seal sai ta sõpradeks ka Alberti Partido, Brunelleschi ja Donatelloga. 1423. aastal reisis Masaccio koos Masolinoga Rooma: sellest alates oli ta vabastatud kõigist gooti ja bütsantsi kunsti mõjudest, mida võis veel näha tema altarimaali keskmises pildis, kus on Madonna lapsega, hetkel asub see maal Rahvusgaleriis Londonis. 1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe, Felice Brancacci, poolt tegema freskode tsüklit Santa Maria del Carmine kiriku Brancacci kabeli seintele Firenzes. See tsükkel kujutab stseene Peetruse legendist. Fresko
usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda, mistõttu olid vallutussõdu alustanud araablased edukad. Kuidas suhtusid moslemid vallutatud alade elanikesse? Millega oli see põhjendatav? - 1) elanikkonna igapäevaellu sekkuti vähe; 2) ei sunnitud islamit vägisi peale; 3) ei keelatud