Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"bütsants" - 418 õppematerjali

bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame’I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust.
thumbnail
4
docx

Vara-Keskaeg, Viikingid, Ristiusk Vara-Keskajal, Bütsants.

Lääne-Rooma langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas. 3)Oli sulam erimaade rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused. Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants hoidis ja säilitas antiikkultuuri pärandit. Bütsantsi riigi aluse moodustas Rooma riigi kultuur ja halduskorraldus, aga riigi keeleks oli kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus, kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ.3)Eksisteerisid erinevad parteid nn hipodroomiparteid. Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud,...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Bütsantsi arhitektuur

Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid...

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID, Ikoonid

Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas ­ pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture Maalitud Palaiologoste aegse bütsantsi ikooni alusel Jumalaema osutab käega salajase Tarkuse allikale Kristuslapsele. Sageli kasutati seda kompositsiooni analoogidel asuvate ikoonide jaoks (analoog teatud liturgiliselt olulisel kohal...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaegne Euroopa

Antinormannistlik ­ idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 ­ Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri? Bulgaariast 2 tähestikku (krillitsa, glagoolitsa), kroonikad (leetoppised), ikoonimaalid....

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma riik

Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia ­ Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised ­ Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine ­ Rooma. kunst ja kultuur ­ Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Küsimused ja vastused kunstiajaloos

Millise riigi järglane oli Bütsants ? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit ­ üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...

Kunstiajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu kontrolltöö keskaeg

Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis P...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kustiajalugu 19.-23.peatükk /küsimuste vastused)

Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants ? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks?...

Kunstiajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

10. klassi kontrolltöö (11-13 ja 15-17)

Võrdle kolme Frangi riigi valitseja tegevust: Chlodovech, Karl Martell ja Karl Suur (valitsemine, ümberkorraldused, sõjad) · Chlodovech Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. Tema juhtimisel tungisid Reini alam ­ja keskjooksu aladel elanud frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. · Karl Martell Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. Aastal Poitiers lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Ta hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Purustas muhameedlased. · Karl Suur...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Esitlus Bütsantsi seinamaalidest, mosaiikidest, ikoonidest

Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Lääne-Euroopa ja Bütsantsi võrdlus

Lääne-Euroopa Bütsants Riigi valitsemine · Algselt kuningriik(võim · Piiramatu võimuga päritav), pärast keisririik keiser (kristuse asemik · päritud kuningriigis maal, seaduseandja, killustatus sõjaväejuht, (vennatapusõjad) nende ülemkohtunik....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keskaeg- mõisted vol 2 TASUTA :)

Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linna...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...

Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajaloo õppematerjal

6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis ­ võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ­ ehk kollektor ­ maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ­ ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel ­ jeesus kristus - 5 kuplit ­ jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit ­ 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit ­ kristus ja 12 jüngrit - Vene rist ­ vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole....

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT - Keskaeg (väga põhjalik)

sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat teemal "Rooma õigus ja Euroopa õiguse ajalugu"

See on see sama Rooma õigus, mida me kohtame eri ilmingutes ja aspektides. Tuvastamine on Euroopa ja Rooma õiguse või ius commune kirjelduses tähtis Rooma õiguses ja hiljem ka Euroopa õiguslikus arengus. See areng toimus eri suundades Ida-ja Lääne osa Rooma impeeriumil. Ida-Rooma impeerium, Bütsants , klassikaline Rooma õigus taaselustusid 6. sajandil Justinianuse käe all, areng, mis oli ette valmistatud Konstantinoopoli õigusekoolides, Beirutis ja paljudes muudes kohtades. Läänes aga Rooma õiguse langus kestis kuni 11. sajandini.7 3.1 Bologna Ülikool Euroopa õiguslik ajalugu sai ennekõike alguse 11 sajandil ja hoogustus Bolognas. Õiguse kool sai alguse gladiaatorite koolist, mis oli esimene oluline samm Euroopa õigusteaduse...

Ajalugu
255 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bütsantsi ja vanavene kunst - referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga...

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hagia Sophia - bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk

Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a päras...

Kunst
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bütsantsi tähtsaim

IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik....

ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Bütsantsi arhitektuur

sajandil, kui keisriks oli Justinianus I. Sellel ajal loodi ka bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli tuntud oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid. Arhitektuur kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks klaasisegu ­ smaldi. Peale piiblisündmuste võib seintel näha ka Justini...

Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun