Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15. sajand Türklased-seldzukid tungisid Väike-Aasiasse, nad purustasid Bütsantsi väe ning suur osa Väike-Aasia elanikkonnast langes türklaste võimu alla. Paluti abi Lääne-Roomalt ning korraldati ristisõjad. 1204 vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. 1261 taasta Bütsantsi keiser oma võimu, kuid mitte riigi varasemat hiilgust. Tugevnes Türgi
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
surma oli Valhallas. Muinasskandinaavlased nägid maailma ilmapuuna. Selle kõige kõrgemad oksad ulatusid taevasse ja juured põrgusse. Seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgard, kus elasid härmahiiud. Nende saagad ja kangelaseepikad räägivad müüte hiidudest, jumalatest reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid, kus tõde ja väljamõeldis olid ühte põimunud. See on hindamatu allikas skandinaavlastest. 13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. – Bütsants on Ida-Rooma keskaegne nimetus. Bütsants jäi püsima tänu sõjaväele. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga ja samuti Kristuse asemik maa peal. Ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Talupojad moodustasid enamiku elanikkonnast ja olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud
- Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole.
Bütsants Linda Mari Hüvato II DEK Sai alguse aastal 324 Kristlik kirikuarhitektuur, pärines rooma kohtu ja turuhoone tüübist. Oluline oli proportsiooniline harmoonia Ristlööv, poolümar apsiid kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kuppellagi (sageli taevaks maalitud) Sambaread Kõigel oli sümboolne tähendus Seinu kaunistasid maalid, mis olid kristliku tähendusega Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist ...
taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ...
Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi.
idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast. Sellega sai alguse ristisõjad (üks ajenditest), mille käigus vallutati Konstantinoopol ning Bütsants langes frankide võimu alla. Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, filosoofia ja kreeka keele vastu. Filosoofiakoolis õpetati
Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost val...
Montesquieu [1689-1755] Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigust...
Montesquieu, Charles de Secondat (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujud...
Mille alusel võib väita et Bütsants oli muistne Rooma impeeriumi õigusjärglane? Nad väärtustasid suurriigi mälestust ja pärandit kõrgelt, säilitades antiikse linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kiriku...
6. KONTROLLTÖÖ VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI Kordamisküsimused: 1. Keskaja kunst jaguneb (4) ? 2. Mis on krutsifiks ? 3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16. Mis on iseloomulik Varakristlikule basiliika, saal- ja kodakirikule ? 17. Mis on evangeliaar ? 18. Mis on krüpt ? 19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ...
Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15
Keiser Justinianus rajas Konstantinoopolisse Hagia Sophia katedraali, mis oli väga võimas ja mida seestpoolt kaunistasid mosaiigid. Veel lasi keiser koostada seaduste kogu nimega "Tsiviilõiguste kogu". 6. sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlase, kuid Bütsantsil õnnestus nende pealetung peatada. Suur osa slaavlastest elas Balkani poolsaarel ja slaavlased sulasid ruttu põlisrahvaga kokku. Samal ajal slaavlaste sissetungiga kaotas Bütsants langobardidele Itaalia. Araablased ründasid Bütsantsi ida poolt. 7. sajandil hakkasid nad vallutama Bütsantsi, Süüria, Egiptus ja Palestiina langesid kiiresti nende võimu alla. Väike-Aasiat neil aga vallutada ei suudetud. Mitmel korral ründasid nad ka Konstantinoopolit, kuid need tõrjuti tagasi. Keskaegne Bütsants Peale vaenlase sissetungi jäi Bütsants palju väiksemaks, aga seda kergem oli Bütsantsi ka valitseda. Hakati tugevdama sõjaväge. Sõduritele jagati maad, kus nad said
d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida- Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele. Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks. 3. Bütsants (395-1453) a. Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid? Ida- Rooma võttis enda alla Kreeka ja tänapäeva Türgi alad. Keskuseks oli Konstantinoopol b. Bütsantsi keiser ja tema ülesanded Bütsantsi keisri võim oli piiramatu võimuga, tal oli aristokraatlik senat, mis võis talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms. c. Justinianus I ja Nika ülestõus
Lääne-Euroopa Bütsants Riigi valitsemine · Algselt kuningriik(võim · Piiramatu võimuga päritav), pärast keisririik keiser (kristuse asemik · päritud kuningriigis maal, seaduseandja, killustatus sõjaväejuht, (vennatapusõjad) nende ülemkohtunik.
pöördusid ristisõdijad moslemite asemel hoopis Konstantinoopoli vastu. Nad vallutasid linna ja lõid Ladina Keisririigi(1204). Hiljem Bütsantsi keisririik küll taastati, selle võimsust aga mitte - hakkas sõltuma läänest + enda kaitsmine oli keeruline. 1453. aastal vallutsasid türklased Konstantinoopoli e Ida-Rooma lõpp e keskaja lõpp. Bütsantsi ühiskond 9.saj lõpust kuni 11. saj alguseni oli Bütsants võimsaim riik. Tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Kultuurilise näo kujundas Vana-Kreeka kultuur + hellenism. Olulisim tunnusjoon - traditsiooni austamine. Antiikajast pärines arvukas ametnikkond ja maksusüsteem = riik toimib tõhusalt. Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas. Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa? Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud.
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS Lihtsustatud skeem Looduslik kontekst, aia-pargi Kompositsioon ja kujunduse Iluaed: detailid, liigid Tuluaed, liigid osatähtsus ja objektid elemendid Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teo...
erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 8. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis.Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur. 9. Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud? Roomas ja Ravennas(Itaalias) 10. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Ida-Rooma(Bütsants) püsis peaaegu 1000 aastat. 11. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora.Nende ajal püstitati Hagia Sophia kirik. 12. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused-püüd ühendada toredat ja bütsantsilikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige
PATROON JA KLIENT Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud k...
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linna...
tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud.
venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kuningriik vallutas Kiievi, Jaroslav vallutas tagasi. Jaroslav käskis Vene piiskoppide kogu mungal Illarioni Kiievi ja Venemaa metropoliidiks valida. Jaroslav tegi avaliku vene ja kreeka raamatute raamatukogu, see viidi Püha Sophia katedraali. Jaroslav tahtis, et inimesed
Pole kindel, miks ta seda tegi: võibolla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega, 1195 kukutatud Bütsantsi keisri Iisak II pojaga. Pärast isa troonilttõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib olla tahtus Bonifazio tagasi saada ka oma venna Montferrati Konradi kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser Manuel I Komnenose tütrega, kuid 1190. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyras, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga
ka Väike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikkond hakkas pöörduma islami usku ja võtma omaks türgi keelt. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne- Euroopast. Kuid kasu asemel tõid ristisõjad Bütsantsile hoopis kahju. 1204. Aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastakümned oli Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoon...
- ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid
Keskaeg-pime aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats kujunemine, vijakas loominguline(tänap)Algas rooma keisri Romulus kukutamis. 476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei või...
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
Rooma -Etruskid- Etruskid elasid praeguse Toscana aladel (Rooma ja Firenze vaheline ala). · Päritolu on teadmata. · Desifreerimata kiri. · Religioon uskusid hauatagusesse ellu. Seinamaalid ja reljeefid. · Etruskide tähtsus roomlased võtsid paljud kasulikud oskused neilt üle. Klassikaline Rooma jaotatakse: 1. Kuningate ajastu (vanim), 753-510 eKr. 2. Vabariik. Varajane ja hiline, 510-30 eKr. 3. Keisririik. Varajane ja hiline, 30 eKr-476 pKr. 4. Lääne- ja Ida-Rooma e. Bütsants. Jaotati 395. ARHITEKTUUR, Põhilised ehitusmaterjalid: - Tellis - Lubimördi kasutuselevõtmine võimaldas uusi konstruktsioone kaared, võlvid (silinder- ja ristvõlv), kuplid. - looduslik kivi - Nn. `rooma betoon', (segu, kuhu lisati väikeseid kive) - kasutati rauast tõmbe, klambreid, vardaid etc - kõrgelt oli arenenud krohvitöö Kasutati viit orderit: 1. Rooma-dooria order 2. Rooma-joonia order 3. Korintose order (põhiliselt kasutatav, kõige toredam) 4
7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. VII sajandil vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid samuti Küpros ja Kreeta ja nad ründasid korduvalt Konstantinoopolit. XI sajandil tungisid türklased Väike-Aasiasse, purustasid Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla. Ristisõjad tõid Bütsantsile veel enam kahju, Lääne-Euroopa väed vallutasid
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse
Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt.
Varakeskaegne Euroopa - ühiskonna langus või areng? Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi
Testamendi lugusid ( Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskelkannelit mängimas); väga leinud oli üles tõstetud kätega inimene-palvetaja; inimesi kujutamisel on jätkatud Rooma traditsioone; arenes reljeefikunst nt sarkofaagidel(ainult rikastel), vormilt sarnased Rooma omaga, kuid sisult religioossed; Skulptuurist rääkida ei saa kuna see varakristlikus kunstis puudub-vanad paganlikud jumalad olid keelatud, uuetega poldud harjutud. 4. Idakirik e. bütsants 395 a. jaguns rooma impeerium kaheks: lääne-rooma ja ida-rooma. Ida-roomat kutsuti bütsantsiks ja ka selle keskus oli bütsantsis (praegune istmbul); keeleks oli kreeka keel; levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas. Peamised vastuolud olid läänega piibli tõlgendamisel ja mõjusfääride jagamisel. Bütsantis kirikud olid tentraalehitised-põhiplaani äärmised punktid olid keskpunktist ühe kaugusel-ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreekarist
Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid
Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli - mingi piirkond selle isiku kontrolli all. Alaarenenud ääremaa.
Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiudinimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitlusesragnarökis. Suulised lood ehk saagad. Saagad sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid kus tõde ja väljamõeldist põimunud olid. Retkedest gröönimaale ja Ameerikasse saame teada Erik Punase saagast. ,,nimelngide laul"saksa kangelaseepos, ,,vanem edda" 13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. Bütsants on riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased. Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal
Keskaeg Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. algus...
Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bür...
Mis on tahvelmaal? Tahvelmaal on teisaldatavale alusele maalitud teos. Mis on ikonostaas? Piltidega kaetud kirikuseinad. Kuidas iseloomustaksid bütsantsi Kasutati kalleid materjale. Ümarplastika puudus tarbekunsti? va reljeefid elevandiluust. Raamatumaalid . Kaunistati ja nikerdati raamatukaasi. Millist kunsti mõjutas bütsants kõige Vanavene kunsti. Vanavene kunst päris bütsantsil enam ja miks? koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid ning bütsantsi kunst elas edasi vanavene kunstis. Miks on Bütsantsi kunsti vähe Kui kõik langes türklaste võimu alla muutsid säilinud? Milline osa on sellel türklased kõik endale meelepäraseks. Kuna nende
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood.
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
