Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"bütsants" - 418 õppematerjali

bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame’I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust.
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida ­ Rooma ja Lääne ­ Rooma - 476 a. varises Lääne ­ Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid ­ asustasid Põhja ­ Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased ­ asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida ­ Rooma riik e. Bütsants 1. Ida ­ Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida ­ Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS ­ omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants . Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg

KORDAMINE Keskaja periodiseering ( kogu keskaja perioodi)ja feodaalühiskonna üldiseloomustus..katoliiklus ja vasalliteet - tunnused. Kujunesid seisused: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Millal ja miks algas suur rahavste rändamine ja esimesed barbarite kuningriigid Frangi riigi tekimine, merovingid ja karolingid Feodaalsuhete kujunemine Islami teke ja Araabia kalifaadi kujunemine ja islami kultuur Viikingid ja viikingaeg Ida rooma keisririik ehk Bütsants ja püsimajäämise põhjused Ristiusu kujunemine Feodaalne majandamissüsteem M L IV 1054 D-500 C-100 M. LX. VI...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba). Saadi aru, et mida rohkem keerde, seda kõrgem heli tuleb. Trompetieellased. Tantsukultuur (oluline kehakeel), näitekunst oid seotud maagilise mõtlemisega ja rituaalidega. Vanaaeg: 2. periood (3,4 a.tuh.eKr ­ 476 pKr) Algas Vanaidamaades, Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, Ida-Rooma e. bütsants Egiptus, Palestiina (Iisreal, juuda), Mesopotaamia, India, Hiina Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg Üldist kultuurrahvaste muusikast: 1) Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega....

Muusikaajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 8...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ristisõjad

1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvenemine 3 maailma vahel-lääs, islam ja bütsants , 4-6 milj. inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi. Linnad, valitsemine ja majandus: Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt L- Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ajaloo perioodid

sajandi vahetuse sündmust. Ameerika avastamist ja reformatsiooni algust Saksamaal või Konstantinoopoli langemist türklaste kätte 1453 aastal. Humanistid nimetasid keskajaks antiikaja ja kaasaja vahelist aega, termin juurdus ajalookirjanduses alates saksa ajaloolase C. Cellariuse teose ,,Historia nova" ilmumisest. Keskaja jaotus: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants . Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaeg

Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. algus...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE

Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants , araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütliliste olenditega, kelle seas paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks. 28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK. Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn hilisele keisririigile, mis püsis kuni 476 aastani lääneosas, idaosas oli keskaegne Bütsants . Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Frangi riik V-VII sajandil

a Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882.a. Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude.Nende paljude jumalate seast tõusis enim esile pikse-ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlemine ja ühised huvid tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi siin võimalust tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle.988.aastal lasi vürst Vladimir end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Vana-Vene riigi ajal hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase Jaroslav Targa ajal. Muu hulgas vallutas Jaroslav 1030.a. Ka Tartu.Pärast Jaroslavi surma vallutasid eestlased linnuse tagasi ja taastasid oma sõltumatuse.Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi Jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus",...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Viikingid-ristisõjad

Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants ) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused.

1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Varakeskaeg - lääne ja ida Rooma

Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku....

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?"...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...

Õigus
415 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli....

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants , Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani)...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik kõrg- ja hiliskeskajal

ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Teise Ristisõja eesmärk oli Damaskuse piiramine, mis aga ebaõnnestus täielikult. Kolmanda ristisõja eesmärk oli Jeruusalemma langetamine, mis aga seegi kord ebaõnnestus. Ristisõdade tulemusena langes Bütsants ja islami usk sattus kristlusega tõsisesse vastuollu. Kõrg- ja hiliskeskajal oli kiriku mõju ühiskonnas langenud. Oli tekkinud kaks erinevat kirikut: Bütsantsi õigeusu kirik ja Lääne-Euroopa katoliku kirik. Need on säilinud tänapäevani vene õigeusu ja euroopa katoliku kiriku näol....

Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun