Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks.
BÜTSANSI ÜHISKONNA ÜLESEHITUS Ühiskonnapüramiid, üldine ülevaade ühiskonnakihtidest, võrdlus Lääne-Euroopaga MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed
gif Bütsantsi animeeritud kaart läbi ajaloo. 4 Rooma riigi jagunemine. Bütsantsi teke. Aastal 395 jagunes Rooma riik pärast Theudosius I surma. Sellest aastast loetakse ka Bütsantsi keisririigi algust. Rooma riik pärast jaguemist. IdaRooma Tagasi ajajoonele 5 keisririik oligi Bütsants LääneRooma riigi lõpp Aastal 476 langes LääneRooma keisririik, kui selle viimase keisri Romulus Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik.
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik.
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet:
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet:
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses
Andrian Tees 1b BÜTSANTS KUNSTIS Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel
Bütsantsi kunst Bütsants oli feodaalriik 4. sajandist 1453. aastani. Riik nimetati Bütsantsiks tema pealinna Konstantinoopoli antiikaegse nime Byzantioni järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured s...
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all,
Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Bütsants Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa, mis oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi arhitektuur
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3
Bütsants Karolina Toom Interjöör · Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks rii...
Bütsants 1. Bütsants oli muistse Rooma impeeriumi õigusjärglane kuna ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada...
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de ...
Aasia ja Balkani poolsaar. o Keiser Justinianus püüdis taastada endist Rooma hiilgust, ent 6 sajandil tungisid Balkani poolsaarele slaavlased, ning Itaaliasse germaani langobardid, ning Itaalia kaotati ja Balkan säilitati raskustega. Sissetungijad võtsid vastu ristiusu ja kreekastusid. Slaavlaste poolt säilitatud Balkani põhjaosasse tungisid Aasiast bulgaarid, ning lõid Bulgaaria riigi. o 7 sajandil ründasid Bütsants 'i araablased, vallutasid Vahemere alad, Egiptuse, Küprose, Kreeta, rüüstasid Väike- Aasiat ning korduvalt ründasid Konstantinoopolit. Keisrid tugevdasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile 10 sajandiks oli võidetud kindlalt tagasi kõik maad, ning lisaks laiendati riigipiire idasse. Keiser Basileios II all vallutati Bulgaaria riik. o 11 sajandil tungisid türklased-seldzukid Väike-Aasiasse
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist.
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka
kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütliliste olenditega, kelle seas paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu
· Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg · Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants · Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) · Põhjused, miks ida osa alles jäi: 1. Parem geograafiline asukoht 2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad) 3. Oskasid merel sõdida 4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi) 5. Tugev riigivõim Lääne Euroopa SARNASUSED Bütsants 1) Sai ristisõdadest kasu · piiramatu võimuga 1) sai ristisõdadest kahju
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest
• Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg • Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti – Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants • Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) • Põhjused, miks ida osa alles jäi: 1. Parem geograafiline asukoht 2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad) 3. Oskasid merel sõdida 4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi) 5. Tugev riigivõim Lääne – Euroopa SARNASUSED Bütsants 1) Sai ristisõdadest kasu • piiramatu võimuga 1) sai ristisõdadest kahju
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale
BÜTSANTSI KEISRIRIIK · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks · Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks · Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks · Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias · Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased Konstantinoopol (Istanbul) · Kaubateede ristumispunkt · Oli Euroopa rikkaim ja suurim linn · Aafrikast toodi orje, elevandiluud, · Indiast maitsetaimi, siidi, kalliskive · Bütsantslased tegid kaunist käsitööd ja andsin kunsti vastu
Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14
silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja 1024 kons. rüüstamine ristisõdijate poolt) *osmanid alates 13saj kuni konst lõpliku langemiseni *sõjaväes oli feodaliseerimise protsess *11saj vallutasid türklased väike-aasia ja asusid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar
ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest. Kasutatud kirjandus : 1. ENE nr 1 2. M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu`` 3. Lühikokkuvõtted koolimaterjalist
Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Samuti võeti kasutusele uus kirjavorm, milleks oli karolingide minuskel. Euroopa ühiskonna arenemisele aitas kaasa Bütsantsi kultuuri õitseng, Bütsants oli eeskujuks paljudele riikidele, kuna kuni XII sajandini oli Bütsants Euroopa kõige haritum ja kultuursem maa. 425. Aastal asutati esimene kõrgkool ning kirjaoskus oli seal suhteliselt levinud. Bütsantsi üheks suurimaks arhitektuuri saavutuseks oli Hagia Sophia kirik. Kuigi varakeskajal oli palju valdkondi, mis olid Euroopa inimkonnale pigem languseks, kui tõusuks, siis minu arvates aitas kultuur inimkonna arengule pigem kaasa, mitte vastupidi,
l Amfiteatrid (tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.) l Näiteks: Colosseum, Circus Maximus l Triumfikaared(ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein) l Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis) Portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid l Ausambad valitsejadest l Freskod - majade seintele maalitud seinamaalid l l Bütsants l 395 a. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik, l tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel Ehitati kirikuid l Näiteks: Apostlite (Ateenas) l Frangi riik Rooma impeeriumist jagunenud riik. kloostreid(suur kompleks,kus olid: kool, kõrts, laut, võõrastemaja, munga/nunna eluru Romaani kunst Pärineb Roomast 10-12 saj. l Tunnus: Ümarkaar l Peamiselt ehitati neid kirikutele l
võtsid kasutusele uusi instrumente. Kõik uuendused levisid Euroopasse ja samuti jõudsid Araabia kaudu sinna tagasi tähtsad käsikirjad. Araablased õppisid ja võtsid paljud kombed üle allutatud rahvastelt, nende võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest. BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida-Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada. VANA-VENE RIIK Vana-Vene riigi teket seostatakse varjaagidega, legendi kohaselt panid riigile aluse kolm venda. Esimene teadaolev vürst valitses küll väikest ala, kuid tema järglased vallutasid palju maid. Vana-Vene riik
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuva...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks Mis on tsentraal...
Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...
Kuid teise sajandi lõpuks pKr. oli imperaator oma edu ohver. Imperaator Diocletian jaotas Rooma kaheks pooleks. Ida poolt valitses Bütsants(tänapäeva Istanbul), Bütsants oli juurdepääs Aasiasse ja Euroopasse. Bütsantsist sai maailma rikkaim ja suurim linn. Rooma samalajal aga muutus aasta aastalt nõrgemaks. Tumedad ajad. Neljanda sajandi lõpupoole oli Rooma jäänud väga nõrgaks. 410 aastal pkr. linn langes. Järgmised sajandid olid keerulised. Bütsants nõudis tagasi Itaalia poolsaare, kuid ei suutnud seda enda käes hoida. Lombardid(sakslaste suguharu) tungisid sisse põhjast. Normannid alistasid Sitsiilia, ning liikusid lõuna poole. Sõjameestest paavstid. Itaalia alustas teist milleeniumit nõrga ja osadeks jaotatuna. Paavs vaidles imperaatoriga selle üle, kellel rohkem võimu on. Imperaator pani pahaks nende vahelesegamist mõni raevukalt, mõni väga raevukalt! See oli hirmus vaidlus paavstliku võimu üle
Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla edikt, mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused
Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju. Bütsantsist töötati välja "raske" kunst ja paigutati
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6
maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis. Kuid miks siis hävis see suurriik, omades samas nii tohutut ekonoomilist ja poliitilist potentsiaali? Miks ei suutnud Bütsants anda üle Antiikpäranduse? Ning millised tagajärjed olid ja on sellel geopoliitlisel katastroofil? Rooma Minevik Vastuseid eelpüstitatdud küsimustele peab otsima Bütsantsi Impeeriumi Rooma minevikus, millal formeerus Hilis Rooma keisririigile omane haldusjaotus, armee, võimu ja religiooni süsteem, mis omakorda oli Bütsantsis kasutusel kuni Thema ajastuni ning ka palju hiljem tunduvalt mõjutas Romeade riiki. Täpsemalt tasub võtta lähima vaatluse alla III-IV saj p.Kr.
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja riigivalitsemine, vallutati tagasi palju vahepeal kaotatud alad 5. Millised olulised sündmused Bütsantsi ajaloos toimusid aastatel 1204 ja 1453? 1204-ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli ja rüüstasid linna 1453-Bütsantsi ajaloo lõpp 6. Nimeta Bütsantsi ühiskonnakihid!
asutas ta pindalalt suure, kuid mitte kauakestva impeeriumi, mis ulatus Väike-Kaukaasiast kuni Palestiina piirini. Armeenia Tigran Suure valitsemiseajal Armeenia kiire laienemine kuningas Tigran Suure valitsemiseajal näitas selgelt, kui suur strateegiline tähtsus oli Armeenia mägismaal. Seetõttu sai Armeeniast palju hilisematel ajajärkudel tüliõun naaberriikide ja impeeriumite vahelises võitluses. (Rooma ja Sparta, Rooma ja Pärsia, Bütsants ja Pärsia, Bütsants ja araablased, Bütsants ja türklased-seldzukid, Ajubidamid ja Gruusia, Osmani impeerium ja Pärsia, Pärsia ja Venemaa, Venemaa ja Osmani impeerium.) Aastal 387 jagasid Rooma ja Pärsia omavahel Suure Armeenia. Pärsia aladel säilitas Armeenia riigisisese omavalitsuse. Seejärel tungisid sisse araablased aastal 640 ja purustasid Pärsia impeeriumi ja muutsid Armeenia vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad. Keskaeg
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused
saj. põhjamaades kauem. 3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand. Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus.
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
