dokumentide standardiseerimine. Varssavi konventsioon (Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon) - sarnane Montreali konvensiooniga. Varssavi konventsiooni täiendav, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Reguleerib lennuvedude seadusandlust. SMGS kokkulepe (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe mis on sõlmitud (SRÜ riikide, Baltimaade, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Hiina, Iraani, Korea, Mongoolia, Poola ja Vietnami) raudteevedusid haldavate organite poolt ja reguleerib kaubavedude korraldamist raudteel allakirjutanud riikide vahel. CIM konventsioon Rahvusvaheline raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud
11. Millal sõlmiti Compiegne'i rahuleping? 11.novembril 1918 12.Millal sõlmiti Versailles' rahuleping. Kelle vahel sõlmiti? Too välja tingimused. 28. juunil 1919. Saksamaa vahel solmiti. Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti moned alad Belgiale ja Taanile. 13. Nimeta rahulepingud, mis sõlmiti Saksamaa liitlastega. Milline riikkandis kõige suuremaid kaotusi. Analoogsed rahulepingud solmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Turgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Turgi, kes kaotasid suured territooriumid. 14. Mis rahvusvaheline organisatsioon loodi pärast I maailmasõda? Mis suurriik jäi sellest organisatsioonist kõrvale? Rahvasteliit. Ameerika Uhendriigid jäi sellest organisatsioonist korvale. 15. Too välja I maailmasõja positiivsed tagajärjed. Algas USA esiletous.
üldmobilisatsiooni. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Päev varem nõudis Saksa valitsus Belgialt, et too lubaks väed läbi oma territooriumi Belgia- Prantsuse piirile. Belgia keeldus, ja sakslased tungisid Belgiasse. 3.augustil nõudis Inglismaa, et Belgiat ei puututaks. Saksamaa jättis noodile vastamata. Umbes kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Sõdivad pooled: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. 4. Esimese maailmasõja vaherahu, rahu, tagajärjed (lk 63-66) 30. septembril palus vaherahu Bulgaaria, 30.oktoobril kapituleerus Türgi. 3.novembril kirjutas vaherahule alla Austria-Ungari valitsus. 11. novembril allkirjastati Compiegne`i vaherahu. 28.juuni 1919- esimese maailmasõja rahuleping Versailles. Selle sõlmimisest võtsid
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia, Bulgaaria. 1893 lähenemisleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel 1904 kuningas Edward II, läks Pariisi, võttis endale seisusevälise naise, hea vastuvõtt, sõlmiti "südamlik leping" andant cordiale 1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas 1907 - Venemaa liitus Antandiga. Kõik need lepingud olid mõeldud sõja vältimiseks. Blokkide kujunemine lõi eeldused maailmasõja puhkemiseks, iga riik oli endale vaenlase selgeks teinud, otsiti liitlased.
Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.) C) Austria-Ungari (3.nov.) Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB
Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule. Võib eristada kolm sotsialistlike riikide rühma- I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi
Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu- Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Naaberriike on neli: loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. 4. Andmeid 4.1. Pealinn: Ateena 4.2. Pindala: 131 940 km2 4.3. Rahvaarv: 11 305 118 inimest. 4.4. Rahvastiku tihedus: 85,3 in./km 4.5. Suuremad linnad: pealinn Ateena (3,7 mln in.), Thessaloniki (410 000 in.), Patrai (200 000 in.) 4.6. Linnastumine: Linnades elab 61% rahvastikust 4.7. Keel: Kreeka keel(Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. Kuid ta
LAT, POL, AUT, Kreeka, FRA, rumeenia, ESP, POR, Suisse, CZ, BEL, LUX, slovakkia, HUN, NED, Greece, DEN, FIN, BUL, Vichy NOR FRA, Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940. aaasta sügisel sõlmisid ITA-JPN-GER vastastikuse abistamise ja koostöö lepingu, mida hakati nimetama kolmikpaktiks, selle lepinguga ühinesid hiljem Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia. Lääneliitlaste poolt oli US and A. Inglismaa toetas lend-lease'i süsteemi kaudu(see amaeerika tööstus toodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimine), kuni Pearl Harbor ründamise 7. dets. 1941. 1941. aastal hakkas välja kujunema kolmikliidu vastu võitlevate riikide liit kuhu kuulus lõpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama Hitlerismi vastaseks koalitsiooniks, liit ei kujunenud välja mitte 1 lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. 3
Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist veel nõrgestatud. Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Oma võimalust nägi selles ka Venemaa, kes seda takka õhutas. 1912. a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi.
19. Kuidas on seotud ülemvõim merel ja kolooniate hõivamine I MS-s? - 20. Milline oli USA poliitiline kurss sõja esimestel aastatel? Miks see muutus? Wilsoni tegevus? - 21. Tähtsamad sündmused läänerindel 1918? - Bresti rahu Saksamaa ja Venemaa vahel, 11.nov. 1918 Compiegne'i vaherahu - Saksamaa alistub, ~10 milj. hukkunut, ~20 milj. haavatut, ~10 milj. suri haigustesse. 22. Millal ja millistel asjaoludel kapituleerus Saksamaa? - Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda. 23. Sõja tagajärjed
1949. a loodi NATO, algul 12 riiki: Brüsseli pakt + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 1952 liitusid Kreeka ja Türgi. Kõrgeim organ Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. Juhtorganid al 1996. a Brüsselis. Sots. leer 1949 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel, lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sots riikide majandust. Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl ja Ungari, hiljem liitusid veel teised riigid. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsioni riikide vahel, sest kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. Ehk VMN abil kontrollis Mosvka majandust. 1950-ndatel kuulub sotsialismileeri 13 riiki. Külma sõja ajal on neid riike 15. 1960ndatel teravnevad Hiina ja NSVL suhted. Võetakse kasutusele termin Sotsialistlik sõprusühendus, kuhu kuulusid 10 riiki. Tunnusjooned: 1. Võim Kommunistliku Partei käes.
inglasti kaitsest läbi tungida. 1915. Aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud veena varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. 1915. Aasta mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja, avades sellega Esimeses maailmasõjas uue rinde, s.t sakslasel-austerlastel tuli ka sinna saata osao ma jõude. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. 1915. Aastal hoogustus sõjategevus ka Türgi sõtta astumisel Kolmikliidu poolel. 1915. Aastal Üritasid inglased omad kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. 1916. Aastal olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. 1915. Aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2. Mail 1915
Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal
alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. POLIITILISED EESMÄRGID Põhja-Atlandi Liit kujutab endast transatlantilist partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende aluseks on ühine kaitseplaneerimine ja sõjaline koostöö ning
aastal loodi, siis julgesid vähesed eestlased taasiseseivumisestki rääkida ning ilmselt ka kõige suuremad optimistid unistada, et kunagi võib maailma võimsaima organisatsiooni liikmeks ka Eesti saada. Peale taasiseseivumist oli omariiklus taastatud, kuid NATO-ga liitumine näis endiselt suure unistusena. Ometi läks kõik lausa utoopiliselt hästi ja 13 aastaga suutis iseseisev Eesti enda ühe suurima välispoliitilise eesmärgi täita ning 29. aprillil võeti meid koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga allianssi vastu. Praegu oleks Eesti olukord ilma NATO-ta ilmselgelt nutune, eriti arvestades Venemaa praeguseid poliitilisi arengutendentse ja hiljutinähtud Gruusias. Hetkel oleme seisus, kus meie eest seisab ja on kohustatud seisma kõik teised 25 liikmesriiki. NATO on liit, mis on ennast juba tõestanud mõjuvõimsa organisatsiooniga, saavutades enda pikaajalise ja peamise eesmärgi: VLO kui ka NSVL-i lagunemise
ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel. Allakirjutamine toimus kindral Foch 'i salongvagunis. Sõjalised tegevused lõpetati, sest Saksamaa kurnatud väed ei suutnud enam vastu panna ja sõjast väljusid ka Saksamaa liitlased Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 9. *uute riikide teke Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa *kodanike eluolu muutumine (naised ja noored said tööle minna) *uued moestiilid ja ellusuhtumine, moraalireeglid (kasutusele tulid lühemad kleidid, seelikud, et oleks mugavam tööd teha) *muutused majanduses * uuendused sõjapidamises.
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
· Impeeriumi lagunemine. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · Positsiooni kaotamine rahvusvahelisel 1952 Beneluxi maad, Prantsusmaa, Saksamaa LV ja Itaalia areenil. · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. · Kaheparteisüsteemi säilimine. 1949 · Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1955 Prantsusmaa ja Saksamaa NL, Albaania, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungari, · Prantsusmaa Poola ja Rumeenia 1946-1954 IV vabariik Hiina kodusõda Kolooniate kadumine · 1946-1949. · Saksamaa 1949 Saksa Liiduvabariik · Rahvavabastusarmee.
Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Tugev isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema oli läbiv terves raamatus. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad silmaringi, aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Sellele vaatamata on "Keisri hull" üks Eesti tuntumaid romaane maailmas. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde. Raamatut ja näidendit on omavahel väga hea samastada, näidend annab veidi visuaalsema ja selle aja kohasema ettekujutuse, kuigi õhustik, mis Jaan Kross raamatus juba lugejale lõi on ka lavastajale jäänud samaks, sest mina tundsin näidendit vaadates suhteliselt sama õhustikku , mida raamatut lugedeski ja ka arvamus sellest teosest jäi üldraamides samaks.
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: -Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endi...
Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1917.aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll Venemaa liitlaskohustuste täitmist, kuid edudult. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Balkanil sõdisid AustriaUngari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel AustriaUngarile vallutati Campretto 1917ndal aastal. 1914ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. Sõda merel ja kolooniates Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks.
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati venemaa ajutine valitsus, vabastati polii...
Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939. 28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor. Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka varem sõjalise liidu loonud Saksamaa ja Itaalia. USA ei tahtnud enne otseselt sõjas
mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel abi vastu võtta sidus NSVL I-Euroopa majanduse enda külge. • Asutati jaanuaris 1949 6 idabloki riigi esindajate majandusnõupidamisel Moskva eestvedamisel. • Asutajaliikmed: NSVL, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria. Liitusid hiljem: SDV (1950), Mongoolis (1962), Kuuba (1972), Vietnam (1978). • Kaubandus käis läbi 2-poolsete lepingute: NL andis naftat, gaasi, kivisütt; vastu sai tarbekaupa, tööpinke, toiduaineid, ravimeid jm. • Põrnikas, kes ei suutnud lennata, aga tegi koledat häält! VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON (VLO) • Asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli
aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007).
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia , Eesti, Läti, Leedu. NATO: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Albaania ja Horvaatia. WTO: Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IFU:Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon. ASEAN: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine
üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõned sellised rühmad endale kõrbesse püsivaid elupaiku rajama. Nõnda tekkisid esimesed kloostrid. Kloostreisse kogunes nii mehi kui ka naisi. Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma
küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Luksemburg Riigid Malta Austria Holland Belgia Poola Bulgaaria Portugal Suurbritannia Rumeenia Ungari Slovakkia Saksamaa Sloveenia Taani Soome Kreeka Prantsusmaa Iirimaa Tsehhi
Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia. NATO kindral 3 ) NATO juhtorganid ja institutsioonid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. 4) NATO edasine laienemine Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
· Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks · Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid: Saksa keisririik Belgia Austria-Ungari Jaapan Osmanite riik Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving.
kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989
saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04.08 alistas Saksamaa sissetungi Belgiasse. Pealetung Varssavile Türgi astus sõtta Saksamaa poolel 21-25
kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989
on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria. Suuremad sadamad Musta mere ääres on Sevastoopol ja Odessa Ukrainas, Bathumi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad,
(gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas. 1
Teenetemärgid Maarjamaa Risti ordeni kett 2001 · Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001 · Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002 · Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003 · Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003 Kronoloogia · 14. august Arnold Rüütel esines Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks häält.
H. Hess 1987 suri. Peale protsessi aktiveerus juutide organisatsioon Gwissentali selts - eesmärk otsida üles need, kes on süüdi juutide vastases genotsiidis. Genotsiid rahvuse teadlik hävitamine. Karl Linnas, Harry Männi. San Francosco 1945 Loodi ÜRO ühinenud rahvaste organisatsioon. Eesmärk riikidevaheliste probleemide rahumeelne lahendamine ja omavaheline koostöö. Pariisi rahukonverents 1945-1947 Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. 1951 teine San Francisco konverents Rahuleping Jaapaniga, sellele Jaapan alla ei kirjutanud, sest 6. aug 1945 ja 9. aug 1945 heitsid Jaapanlased Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. Tegelikult ei ole siiani sõlmitud II MS aegne rahuleping Saksamaaga. II MS lõpetamine. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. Sellega lõppes sõda Euroopas. 2. sep 1945 kapituleerus Jaapan. Sellega lõppes II MS. Sõjas sai kannatada kõige rohkem NSVL hukkunuid oli umbes
2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, 2) mõjupiirkondade ja asumaade pärast, 3) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt v...
90ndate alguses vabad valimised. Algasid läbirääkimised kahe ühinemiseks. 1. Juuli hakkas kehtima Saksa Liitvabariigi raha Algasid läbirääkimised (2+4 selle pidid kinnitama II ms võitnud riigid. 3.okt 1990 Kaks Saksamaad ühines ning kadus SDV. · Tsehhoslovakkia rahumeelselt (Sametrevolutsioon), samuti lahutus, s.t. läheb rahumeelselt. Rahulikult riigi jagunemine kaheks (Tsehhi ja Slovakkia). · Bulgaaria osa endisi kommunistide jäi võimu juurde, ümberkorraldused aeglasemalt kui teistes riikides · Rumeenia Väga verised ümberkorraldused · Hästi problemaatiliseks piirkonnaks kujunes Jugoslaavia. Rahvuslikud ja usulised (kristlased ja moslemid) vastuolud . · Serbia ei taha oma juhtpositsiooni kaotada (nn Balkan- püssirohukelder)
Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, tõmbuti palju elust tagasi, suhtuti ellu passiivselt. Inimesed oli pettunud sõjas ja see tõi kaasa pahameele valitsuse ning demaokraatliku riigikorra vastu, tänu millele hakkas levima totalitarism. 19. sajandil levinud sõja romantiseerimine kadus maailmasõja kaevikutes väga kiiresti. Kõige selgemad kaotajad militaarsest seisukohast olid loomulikult Keskriigid (Austria Ungari, Türgi, Bulgaaria ja Saksamaa). Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, seega kaotuse põhjused olid suures osas seotud Schlieffeni plaani läbikukkumisega Marne'i lahingu tagajärjel ning tänu sellele järgnenud kaheaastase positsioonisõjaga. Sõdimine kahel rindel läks Saksamaa jaoks liiga kurnavaks ning nõudis palju vaimseid, kui ka materaalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks voolama. Suurt rolli mängis ka liitlase Itaalia kaotamine
Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaas liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule. bolsevik enamlane, kommunist Venemaal. dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada) imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniad hõivata. industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Keskriigid I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel kommunism poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond. konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus.
b) ..................................................................................................................................................................................... 9. Millega on tegemist (ühesõnaline vastus): a) Tasu kaupade eest riigipiiri ületamisel. - tollimaks B) Riik, kus asub RVE tütarettevõte. - C) Ettevõtete koondumine lähestikku, kus kasutatakse sama infrastruktuuri.- 10. Neist 2 kõige enam globaliseerunud riiki on: Bulgaaria, Rumeenia, Holland, Leedu, Eesti, Valgevene, Ukraina. 11.Milliste tootmisprotsessidega (3) tegelevad globaalse tööjaotuse puhul alltöövõtjad: * ................................................................................................................................................................................. * .....................................................................................................................................................................
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
