Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.
aastatel 1912 ja 1913. Neli Balkani riiki võitsid Osmanite riiki esimeses sõjas; üks neljast, Bulgaaria, sai kaotuse teises sõjas. Osmanite riik kaotas lõviosa oma territooriumist Euroopas. Austria-Ungari, kuigi mitte osaline, muutus suhteliselt nõrgemaks, kui oluliselt laienenud Serbia õhutas lõunaslaavi rahvaste liitu. Sõda lõi tingimused Balkani kriisile 1914. aastal ja oli seega "eelmänguks Esimesele maailmasõjale". 20. sajandi algul olid Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ja Serbia saavutanud Osmanite riigist sõltumatuse, kuid suur osa nende rahvuskaaslasi jäi Osmanite võimu alla. Aastal 1912 moodustasid need riigid Balkani liidu. Esimesel Balkani sõjal oli kolm peapõhjust: Osmanite riik ei suutnud ennast reformida, rahuldavalt valitseda või tegeleda kirju rahvastiku kasvava rahvuslusega. Suurriigid tülitsesid omavahel ja ei suutnud tagada, et Osmanid viiks vajalikud reformid läbi. See pani Balkani riigid oma lahendust kehtestama.
DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte. 4. Sõjaväekorraldusele oli iseloomulik: 7. saj alates talupoegade stratiootide maakaitsevägi, sõjaväeteenistuse eest anti sõduritele pärandatav jaosmaa. Hiljem sai oluliseks suurfeodaalide ratsavägi. 5. Kirikulõhe toimus 1054. aastal. Põhjusteks võib lugeda dogmaatilisi erinevusi, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisu slaavi maade, eriti Bulgaaria ristiusustamise pärast. Tulemuseks on Bütsantsi õigeusu kiriku erladumine LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult kogu kristlik maailm jagunes kahte vaenulikku leeri. 6. Bütsantsi keisririik langes 29. mail 1453 türklaste pealetungi ja sisevastuolude tõttu. 7. Bütsantsi kultuurile oli iseloomulik renessansskultuur.
Referaat õppeaines "Ökoloogia ja kekskonnakaitse" Tartu 2010 Meie rühma ostunädal Selle töö käigus pidime jälgima nädala jooksul rühma liikmete toitumisharjumusi ja mida need sisaldavad. Tulemus oli üllatus. See mida tarbisime oli enamjaolt küll eestimaine, aga isegi Eestist pärit toiduained sisaldavad väga palju E aineid. Peale eestimaise kauba, oli sellel nädala meie laual veel Itaalia, Läti, Poola, Bulgaaria, Tsehhi, Saksamaa ja Jamaika päritolu toitu. Toode Päritolumaa Hind E-ained Suitsuvorst Eesti 18,90 E450,E451,E300,E621, E575,E120,E250 Õnne sepik Eesti 6,50 E471,E322,E330, E480 Juust Eesti 22,90 Kaaliumnitraat, kaaliumkloriid Kalapulgad Eesti 13,90 E621 Makaronid Tsehhi 10,50
Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. vabaduse kehtesta-mist ja tsensuuri tühis-tamist. Sotsialismileer kartis, et sealsed NSV Liit, Poola, Ungari, Moskva kehtestas nn Breznevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sündmused levivad teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos Bulgaaria ja Saksa DV sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa DV vägedega Tsehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Afganistani Afganistani Rahva-demokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Nõukogude Liit vs. ÜRO vahendusel 1988 sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude pool oma väed välja. Peale
Tiskjevits G.Zõbina 16,53 M.Werner 15,61 16,59 NSV NSV Saksamaa 1960 T.Press 17,32 J.Hübner 16,61 E,Brown 16,42 NSV Saksamaa USA 1964 T.Press 18,14 R.Boy 17,61 G.Zõbina 17,45 NSV Saksamaa NSV 1968 M.Gummel M.Lange 18,78 N.Tsizova18,19 19,61 Saksamaa Saksamaa NSV 1972 N.Tsizova 21,03 M.Gummel I.Khristova NSV 20,22 Saksamaa 19,35 Bulgaaria 1976 I.Khristova N.Tsizova 20,96 H.Fibingerova 21,16 Bulgaaria NSV 20,67 Tsehhi 1980 I.Briesenick S.Kratsevskaja M.Pufe 21,20 22,41 Saksamaa 21,42 NSV Saksamaa 1984 C.Losch 20,49 M.Loghin 20,47 G.Martin 19,19 Saksamaa Rumeenia Austraalia 1988 N.Lissovskaja K.Neimke 21,07 L.Meisu 21,06 22,24 NSV Saksamaa Hiina 1992 S.Kriveljova H.Zhihong K.Neimke
Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda.
Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost · Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas. Balkani ,,püssirohukelder": · konfliktikolle Balkan: suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. · Balkani sõjad tugevdasid Serbiat
Venelased taganesid. · Kuigi Venemaa kaotused olid suured, jätkas ta sõda. 1917 · Sakslased vallutavad looderindel Riia, Saaremaa, Hiiumaa Teised rinded: 1915 · Antandi riigid suutsid veenda Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõdima lubades selle eesti Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. · Mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde. · Saksamaale tõi kergendust liitlase Bulgaaria sõttaastumine. · Bulgaaria ühinemine keskriikidega otsustas Serbia saatuse, Serbia väed purustati. · Türgi sõttaastumine Kolmikliidu poolel 1916 · Rumeenia astus Antandi poolel sõtta Sõja lõpp läänes. Versailles' rahuleping USA astumine maailmasõtta: USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning varustusega. Ühendriikide sõttaastumist soodustasid: seal levisid saksavastased meeleolud, kuuldused
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja Euroopas on rahu). 1939 Teraspakt (Saksamaa-Itaalia). 1939 23. august Molotov-Rippentropi pakt (Mittekallaletungi pakt, mille sõlmisid omavahel Saksamaa ja NSVL. Maailm jagati mõjupiirkondadeks). 1939, 1. september II maailmasõja algus Kolmikliit Enne I maailmasõda Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (astub hiljem välja). Nelikliit I maailmasõja osapool, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Antant Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaa vastu suunatud sõjalis-poliitiline blokk. Venemaa lahkus sõja ajal, USA liitus 1917. Itaalia ei kuulunud sinna,kuid sõdis siiski Antanti poolel. Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia (sõtta astudes võitles kohe Atandi poolel). Suur Nelik I maailmasõja võitjariigid, USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia.
viis USA kohaloleku sõjaks. suurenemiseni, sest kartis,et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. Praha Praha kevade reformid Tsehhoslovakkia vs. Tagandati mässulise kevad nägid ette ühiskonna NSV Liit, Poola, kommunistliku partei liberaliseerimist, Ungari, Bulgaaria ja juhtkond ning lõpetati sealhulgas sõna Saksa DV katsed reformida vabaduse kehtestamist sotsialismisüsteemi. ja tsensuuri tühistamist. Moskva kehtestas nn Sotsialismileer kartis, et Breznevi doktriini: NSV Liit
endisele läänerindele. Saksa sõdurite võitlusvaim oli murtud, USA sõdureid oli palju. Saksa sõdurid mõistsid, et nad ei suuda sõda võita. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29. septembril alustas Bulgaaria vaherahuläbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga. Türgi oli sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Lawrence ajas araablased türklaste vastu. 30. oktoobril kirjutas Türgi alla vaherahulepingule. Oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari, mis oli lagunemas. Sinna kuulunud rahvad saavutasid järjest iseseisvuse. Nii lagunes ka armee. Austria kapituleerus 3. novembril. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu
Natuke hiljem ründab Saksamaa Luksemburgi ning Belgiat. Prantsuse-Briti väed saavad lüüa. Sakslased hakkasid lähenema Pariisile ning Prantsusmaa pani viimased reservid Pariisi alla. Marne’i lahingus sakslased peatati. Prantsumaa ründab Venemaa loal Saksamaad. Austria- Ungari kandid raskeid kaotusi. Positsioonisõda Sakslased võtsid inglaste vastu kasutusele gaasimaskid, mis tõi alguses vastaspoolele suuri kahjusid, kuid peale maskide kasutusele võttu kahju vähenes. Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Itaalia astus Antandi poolele (lubati maid Austria-Ungarist), Itaalia ründab Austria-Ungarit. Kolmikliitu lisandus Bulgaaria, mis aitas purustada Serbia väed. Hiljem tuli Kolmikliidule appi ka Türgi. Somme’i lahing Inglased võtsid kasutusele tankid + kerge kaitserindest läbitungida (kuulipildujad jne) + vastaste seas paanika tekitamine -Suur ning lihtne tabada -Jäi kinniosades kohtades Sõda merel Allveelaevade kasutamine
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel) Sõjategevus soikus ja algas kummaline sõda, kus kumbki pool ei näidanud aktiivsust 9. aprill Taani okupeerimine Saksamaa poolt. Saksa pool väitis, et Taani okupeerimise vajaduse tingis brittide võimalik invasioon Norrasse.
aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid : Euroopa Parlament EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest. Euroopa Parlamendis on 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Ülemkogu EL-i tippkohtumine, millel on vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liikmesriikide riigi- või valitsus juhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president.
Holland, Luksemburg, Monaco, Liechtenstein Majanduse arengutase on kõrge. Seda piirkonda iseloomustab väljakujunenud teedevõrk ja hästi toimiv transport. Seal piirkonnas tegeletakse emergeetikaga, masina-, keemia-, tekstiilitööstusega, mäetõõstuse, masinatäästuse ning farmaatsiatööstusega. Prantsumaal kasvatatakse viinamarju ja muid lõunamaiseid puuvilju. Samuti on Hollandis, Belgias, Saksmaal, Austrias ja Sveitsis karjakasvatus ning tugev toiduainetööstus. Ida- Euroopa riigid- Bulgaaria, Moldova, Poola, rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa lääneosa Seda piirkonda iseloomustab madalam elutase ja hulgalisi sotsiaalseid probleeme. Nende riikide majanduslik tase on ebaühtlane. Tsehhi on nt rikkam riik, kuid Bulgaaria ja Moldova vaesed riigid. Neis riikides on suur osa põllumajandusel ning sellega seotud toiduainetööstusel. Mõndades riikides on maavarad, masinatööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus ning farmaatsiatööstus.
võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisatsioon-1955-Loodi NATO vastu,liikmesmaade sõjaline ühistegevus, NL väed Ida-Euroopas.Sõprusühendus-NL-ile kuulekad: Viet,Pol,Rum,SaksaDV, Tseh,Ung, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Sotsialismileer-NL võimu all olevad riigid-Rum,Bulg,Pol,Tseh,Jugo,Alb,Ung,I-Saks,Hiina Rahv,Mongol,P-Viet,P-Kor,Kuuba.Orientats-kaudse võimu all,NL toetas rahaliselt:L- Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia,Mosambiik,Angola,Afganistan jpt.ENSV- kompartei lähtus Moskva juhtnööridest,valitsus:kuni 1946 rahvakommissariaadi,siis ministeeriumid.Ülemnõukogu seadusandlik,polnud võimu.Karotamm(1944-50)-sõjajärgsed,keerulised
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb ...
! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! Bulgaaria sõttaastumisel kolmikliidu poolel aitas purustada serbia sõjaväe, Türgi astus ka sõtta kolmikliidu poolel, Kaukaasias venemaaga sõdis, Dardanelli väinade juures inglastega. 1915. aastal astus enne kolmikliitu kuulunud Itaalia sõtta Antandi poolel sõdides A-U vastu. 1916. aastal astus sõtta Antandi poolel Rumeenia, mis tõi kaasa neg
- riivituna või õhukeste viiludena salatites. Aurutatud maapirn sulab suus kui sulavõi ja nii eemaldub kergesti ka koor. Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste köögiviljamahladega 8. Kurgi päritolu ja levik. Pärineb troopilisest Ida-Indiast Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt. 9. Suurimad kurgitootjad maailmas. Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria. 10. Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi - hapendamissordid,- marineerimissordid, - salatisordid 1. Kurgi põhiliste toitainete sisaldus. - vett 95 96% - kuivainet 4 5% (sealhulgas suhkruid 2%) - valke 1%- rasvu 0,1%- kiudaineid 0,7%- tuhka 0,4% - vähesel määral karotiini (koores), - B1, B2- ja PP-vitamiini,- C-vitamiini 10 20 mg 2. Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid. Kurgid peavad olema: - värsked,
Venemaa (keiser Nikolai II 1894-1917) vilja väljaveole toetuv suurejooneline majandus- ja välispoliitika toimus rahva viletsuse arvel, suur laen oli saadud liitlaselt Prantsusmaalt (Pr-Vene leping 1893). Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores). Venemaa toetas Balkani slaavi rahvaste vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents ·
ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. e) Kaart 3. Sotsialismileeri kujunemine. Sotsialismileeri riigid. Sotsialismileeri riigid: Saksamaa DV Poola Tsehhoslovakkia Ungari Rumeenia Bulgaaria Jugoslaavia Albaania Sotsialismileeri kujunemine 1.Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2.Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3.1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Nimi Vanus Sugu Töökoht Kodumaa Tugevaim külg Karja Poiss 15 M Kool Soome Lamba karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala Mitte Mitt Arvamus puudub mõnevõrra väga üldse e
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo
kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv ● Integreerumine Läänega NATO ● 1999 Poola, Tšehhi, Ungari ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liit ● 1995 Soome, Rootsi ja Austria ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros
Sellega aga ta algatas uue Maroko kriisi. Rahvuslikud pinged suurenesid ja valmistuti sõjaks. Samal aastal sõlmiti siiski Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kokkuleppe, millega Saksamaa nõustus Prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega ja vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Kriisi kasutas ära Itaalia, kes tegi teoks oma ammuse vallutusplaani ja hõivas Triplotaania ja Kürenaika.1913.aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. 1912.aastal sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro Türgivastase liidu. Samal aastal puhkes esimene Balkani sõda, mille kaotas Türgi. Järgmisel aastal sõlmisid suurriigid Londonis rahu, millega Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa IdaTraakiast ning Albaania sai iseseisvuse. Balkani alade jagamisel puhkes uus sõda, millega Serbia positsioon tugevnes, kuid suhted pingestusid AustriaUngariga. Serbiat aitas Venemaa, AustriaUngarit Saksamaa. Balkani
BALKANI SÕJAD. Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu, et alustada sõda ning vabastada need alad Türgi võimu alt. Esimeses sõjas 1912. a. vallutasid Balkani riikide väed suurema osa Euroopa Türgist. 1913. a. Londoni rahu põhjal jäi Türgile Euroopa valdustest vaid pealinn Istanbul. Albaania sai iseseisvuse. Türgilt vabastatud alade jagamisel tekkis võitjate vahel aga tüli, mis viis teise Balkani sõjani 1913. a. Nüüd sõditi Bulgaaria vastu, kusjuures sõtta olid haaratud ka Kreeka ja
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
EL NATO Schengen Euro 12 Albaania - + - - 3 Andorra - - - - 20 Austria + - + + 25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - -
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8.Mis aastal ja millistel põhjustel astusid sõtta Ameerika Ühendriigid?(3p) USA asutus sõtta 6. aprill 1917, sest Saksamaa ründas ameeriklaste kauba- ja alvelaevu ning Usa-s oli üldine saksavastane meeleolu. 9.Mis riikide rühmitused tekkisid enne I Maailmasõda? Mis riigid neisse kuulusid?(5p)
Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaana sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Juba sõja ajal oli iseseisvunud seni Taanile kuulunud Island. NSV Liit võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sealhulgas Viiburi linna. Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed oma aladelt lahkuma ja mõnel pool põhjustas see vägivalda. 1947. aastal algatasid Ameerika Ühendriigid abiprogrammi , mille eesmärgiks oli aidata sõjas
Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul. · Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale. · Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan.
· 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria USA Türgi Itaalia Jaapan Belgia Serbia Rumeenia Sõjaplaanid: SAKSAMAA: · Schlifferi plaan ehk välksõja plaan. See nägi ette Saksamaa rünnakut läbi Belgia Prantsusmaale ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. · Enamus jõust koondati Prantsusmaa vastu
Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani
vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria- Ungarile 23. mail 1915 sõja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel. 14. oktoobril astus sõtta Bulgaaria, ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650000 meest ning vallutasid sügisel kogu Serbia. Mis Serbia armeest järele jäi, viidi Kerkyra saarele. Nähes Serbia kaotust, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Saloniki juures uue rinde. Aafrikas ründasid Antandi väed Saksa asumaid (vallutati Saksa võimu all olev Edela-Aafrika). Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat
Ajaloo kontrolltöö küsimused Esimene maailmasõda 1. Mis oli sõja ajendiks? 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja Saksamaa survel. 2. Millise sündmusega sõda algas? Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a
Nimisõnatuletus 1.Asju ja nähtusi märkivad tuletised 2.abstraktse tähendusega nimisõnad -us -lus -mus -ndus -lik+us = likkus 3.Isikunimetused : sööma sööja 4.Eset, looma, taime või muud sellist märkivad tuletised 5.Rühma ja kogu märkivad tuletise 6.Naissugu väljendavad tuletised 7.Suhtumist ja väiksuse mõõdet väjendavad tuletised -lane liide 1.Nimest moodustatud tuletised: Dehli = dehlilane, Muhu = muhulane 2.Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises: Rostock = rostocklane, Taiwan = taiwanlane Võib kasutada ka ülakoma : Bordeaux = bordeaux'lane 3.Sidekriipsuga nimest moodustatud üks sõna : Kohtla-Järve = kohtlajärvelane 4.Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna: Must meri...
NSVL koosseis: eesti, läti, leedu, osa soomet, ida-preisi, kalilingrad, ukraina, bessaraabia. NSVL mõjusfäär: poola, rumeenia, bulgaaria, ungari, tsehhoslovakkia, isa-saksa, albaania, hiina, põhja-vietnam. NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral
13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16. Poola Varssavi - 2004 17. Slovakkia Bratislava - 2004 18. Tsehhi Praha - 2004 19. Ungari Budapest - 2004 20. Eesti Tallinn - 2004 21. Läti Riia - 2004 22. Leedu Vilnius - 2004 23. Sloveenia Ljubljana - 2004 24. Küpros Nokosia - 2004 25. Malta - Valletta - 2004 Viimased 2 kandidaati : 26. Bulgaaria Sofia - 2007 27. Rumeenia Bukarest - 2007
Euroopa Liidu riigi lipud Daniil Pisartsik 4.B klass Belgia 1. jaanuar 1958 Saksamaa 1. jaanuar 1958 3. oktoober 1990 Prantsusmaa 1. jaanuar 1958 Itaalia 1. jaanuar 1958 Luksemburg 1. jaanuar 1958 Holland 1. jaanuar 1958 Taani 1. jaanuar 1973 Iirimaa 1. jaanuar 1958 Suurbritannia 1. jaanuar 1958 Kreeka 1. jaanuar 1981 Portugal 1. jaanuar 1986 Hispaania 1. jaanuar 1986 Soome 1. jaanuar 1995 Austria 1. jaanuar 1995 Rootsi 1. jaanuar 1995 Eesti 1. mai 2004 Läti 1. mai 2004 Leedu 1. mai 2004 Malta 1. mai 2004 Poola 1. mai 2004 Slovakkia 1. mai 2004 Sloveenia 1. mai 2004 Tsehhi 1. mai 2004 Ungari 1. mai 2004 Küpros 1. mai 2004 Bulgaaria 1. jaanuar 2007 Rumeenia 1. jaanuar 2007 Horvaatia 1. juuli 2013
KREEKA Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
