KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake
Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 17
ida küsimus) (õpik 146-148). Sellest olid eriti huvitatud Venemaa. Austria-Ungari, Suurbritannia, Prantsusmaa ei soovinud Venemaa mõju Balkanil ja Mustal merel. Ida küsimuse pärast toimus Vene-Türgi sõda: 1853-56 Krimmi sõda 1877-78 Vene-Türgi sõda Lõina-Slaavi riikide/rahvaste teke Türgi võimu alt: 1866 Rumeenia (Doonau vürstiriikidest) 1867 Serbia iseseisvus 1878 tunnustas Türgi Rumeenia, Serbia ja Tsernogooria iseseisvust 1878 Bulgaaria vürstiriigi välja kuulutamine 1878 Austria-Ungari okupeeris Bosnia ja Hertsegoviina alad ning annuleeris need 1908 aastal
dessant Sitsiiliasse, vabastatakse Lõuna-It Jap suudab oma vallutusi hoida Sm okupeerib Põhja ja kesk itaalia Sm pommitamine 1944 NSVL tungib väljapoole oma piire, vallutab Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari Lõppeb Leningradi blokaad Dets Punaarmee jõuab Poolasse 06.06 Teise rinde avamine Normandia dessant (Põhja-Pr). Prantsusmaa vallutamine + Itaalia
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksemburg Läti Malta Portugal Prantsusmaa Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Euroopa Liidu 4 põhivabadust. Euroopa Liidu 4 vabadust: inimeste, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires. Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias.
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president.
3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne.
Egiptusest levis Vahemere maadesse (antiikajal viljelesid kreeklased ja roomlased). Keskajal levis slaavlastega asustatud aladele. Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eesti alalt esimesed kirjalikud teated 17. sajandi lõpust. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt. 9. Suurimad kurgitootjad maailmas. Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas suuremad kurgi tootjad: (ka eksportijad) Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria 10.Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi Hapendamissordid, marineerimissordid, salatisordid 11. Kurgi põhiliste toitainete sisaldus. C-vitamiini, B-vitamiini,väheselmääral karotiini 12. Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid. Kurgid peavad olema: - värsked, - puhtad, - ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata,
Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 (baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005) Riik/Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Euroopa Liit 1,0 1,02 1,00 1,00 1,00 0,98 1,00 1,06 1,06 1,02 1,02 (27 riiki) Euroala (18 1,0 1,02 1,00 1,00 0,98 0,96 0,98 1,06 1,06 1,04 1,02 riiki) Belgia 1,0 1,02 0,98 1,00 0,98 0,97 1,00 1,05 1,03 1,07 1,07 Bulgaaria 1,0 1,11 1,08 1,13 0,97 1,00 1,08 1,13 1,00 0,95 0,92 Tšehhi 1,0 0,98 0,90 0,90 0,92 0,88 0,88 0,94 0,94 0,96 0,94 Taani 1,0 1,00 0,99 0,95 0,91 0,87 0,90 1,04 1,05 1,01 1,03 Saksamaa 1,0 1,00 0,98 0,98 0,95 0,93 0,95 1,05 1,05 1,05 1,02 Eesti 1,0 0,96 0,93 0,88 0,88 0,87 0,99 1,04 0,99 0,93 0,94
Alguses kuulus ELi ainult kuus riiki: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. 2007. Aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. KOKKU on seega EUROOPA LIIDUS 27 RIIKI. Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur Euroopa Liit Üldsätted ja Euroopa Liidu eesmärgid Esimene sammas Teine sammas Kolmas sammas Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus ja siseasjades Euroopa Ühendus
Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel.Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine. Majanduslik- olla teistest parem. Sõjaline- tuumapommide ja tavarelvade tootmine. · Lääneriikide eesmärgid: Kommunismi tõrjumine. Saksamaa taasühendamine.
terrorist Saks. õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, V., kes pidas end slaavi kaitsjaks, kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksa nõuab selle peatamist, millest aga V. keeldub. 1.aug.1914.a kuulutas Saks. V.le sõja ning 3.aug.1914.a kuulutas Pr.le sõja ja Ing. kuulutab sõja Saks.le. 23.aug.1914.a asus Antandi poolel sõtta Jap. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a avas uued rinded: *Venemaal ja Türgil tekkis rinne Kaukaasias. *Bulgaaria sõtta astudes tekib Bulgaaria ja Serbia vahel rinne. SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaani nim krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Pr. sõjaplaani nim plaaniks 17. See nägi ette sissetungi Saks.le, kandvaks ideeks hoogne pealetung. Eesmärgiks Pr.-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Ing. sõjaplaan puudus. Koostöö Pr. vägedega. V
Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/A...
abistamiseks. Aastatel 1948-1952 said 17 riiki selle raames majanduslikku abi. Abiprogrammi teostamise põhiline eesmärk oli peatada sõjajärgset Euroopat ähvardav kommunistlik ekspansioon. USA tahtis samaga teha Euroopa riikidest endale võrdsed kaubanduspartnerid. Sotsialismileeri kujunemine Euroopas. Sõjajärgselt tulid kommunistid võimule järgmistes riikides: Saksa Demokraatlik Vabariik, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. See õnnestus neil kahel põhjusel: esiteks oli Punaarmee vabastamisel Saksamaa võimu alt pannud riigis võimule kommunistliku valitsuse (peamiseks eelduseks oligi NSVL-i kohalolek) ning teiseks polnud sõjajärgses majanduskaoses suurel osal elanikkonnast liberaal-demokraatlikesse põhimõtetesse usku, konfiskeerimine ja olemasolevate väheste materiaalsete hüvede jagamine tundus paljudele otstarbekohane ja õiglane.
2.augustil tungivad Saksa väed Luksemburgi, Saksamaa nõuab Belgialt oma vägede läbilaskmist. Belgia keeldub ja pöördub Suurbritannia poole. 3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa
Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7
Diktatuurid Lääne-euroopas. Itaalia ja · Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI, ta lubas taastada riigis korra,Itaalia võimsuse saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu · Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kiriku...
Aastal võimule Novgorodi linnas · Oleg?Rjuriku kaaskodlane, süürvürst, varjaagide pealik, kes 882. Aastal vallutas kiievi ning pani aluse vana-vene riigile · Vladimir?vürst, kes lasi 988. Aastal end koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. · Jaroslav Tark?vladimiri järglane, vürst, kes tegi paaaaaaaaaaaalju vallutusi ja ja vallutas ka 1030. Aastal Tartu, ,,Vene Õiguse" koostaja · Basileios II?bütsansti keiser, tema valitsusajal vallutati Bulgaaria riik ja Bütsants oli võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. Mõisted · Kaliif?valitseja araabia riigis(valitsejatiitel) · Kalifaat?araabia riik sellisel perioodil kui valitsejaks oli kaliif · Sunna?moslemite püha raamat nagu koraangi , juhindutakse seal kirjas olevast · Sariaat?islami seadus, lähtub koraanist, hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab, suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta
Germaani keeled Roomaani keeled Slaavi keeled Inglise Prantsuse Vene Saksa Itaalia Ukraina Hollandi Hispaania Valgevene Rootsi Portugali Poola Taani Rumeenia Tehhi Norra Slovaki Island Bulgaaria Välde Sõna on I vältes kui tema sisehäälikuteks on lühike vokaal + lühike konsonant Sõna on II vältes kui sisehäälikute hulgas on mõni pikk häälik või häälikuühend, kuid mitte ühtki häälikut ei häälda ülipikalt. Sõna on III vältes kui sõna on ühe silbiline või kui sisehäälikute hulgas on mõni ülipikk häälik või häälikuühend, sõna saab hääldada ülipikalt ilma et selle tähendus muutuks.
mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik) Keskriigid: Saksamaa (Hohenzollernite dünastia) Austria Ungari (Habsburgide dünastia) Türgi (Osmanid) Bulgaaria (Ferdinand I) Olulisemad muutused sõjapidamises 1) Võeti kasutusele sõjalennukid 2) Võeti kasutusele tankid (1916. aastal Somme´i lahingus) 3) Võeti kasutusele mürkgaas 4) Positsioonisõda ehk kaevikusõda 5) Propaganda kasutamine (tegelikult kasutati natuke ka varem) Olulisemad lahingud 1) 1914. aastal Tannenberg´i lahing 2) 1914. aastal septembris Marne´i lahing 3) 1916. aastal Somme´i lahing 4) 1916
Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Suur- Britannia ning lisaks Andorra, Venemaa ja Sloveenia. Asutaja Euroopa Nõukogu (seal hetkel kuulusid sinna: Belgia, Itaalia, Luxemburg,
saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks. Ligikaudu maailma kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas on suuremad kurgi tootjad ja ka eksportijad Madalmaad, Poola, Hispaania, Kreeka ja Bulgaaria. Ka Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Tänu impordile on värske kurk meil aastaringselt kättesaadav. Toiteväärtus Toite- ja energeetilise väärtuse poolest jääb kurk maha enamikust teistest köögiviljadest, kuid on väga kõrge dieetilise väärtusega ja hästi maitsev. Tehnilise küpsuse järgus on kurgi vili väga veerikas ja sisaldab vaid 4 5% kuivainet. Ka vitamiine sisaldab kurk vähe. C-vitamiini,
Versailles' süsteem- õiglane või ebaõiglane? Esimene maailmasõda, mis toimus aastail 1914-1918, puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel, kuid peapõhjuseks võis siiski arvata Saksamaa ning Suurbritannia võitlust liidrirolli üle maailmas. Avalöögiks saab siiski nimetada Slovakkias, Sarajevos toimunud atentaat Franz Ferdinandile, kes oli Austria-Ungari vürst. Keskriikide poolel olid Saksamaa, Austria-Ungari, pärast ka Türgi ja Bulgaaria. Itaalia, kes esialgu sõtta ei sekkunud ja Keskriikide poolel oli, astus 1915. aastal samuti Antandi riikide poolele, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa ning Suurbritannia. Ka Jaapan, Portugal, Kreeka ning Ameerika Ühendriigid astusid Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning sõjavägi, kuid tal nappis liitlasi. Saksamaa juhid mõistsid, et ainuke võimalus
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased.
hävituslennukid Spitfire'd ja radar. Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses peale. Nende poolel olid ka Poola, Tsehhi jt sakslaste anastatud maade lendurid. Luftwaffe sai suuri kaotusi ja Hitler lükkas dessandi Inglismaale edasi. Inglise Spitfire ja Saksa Luftwaffe Stuka Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Hitleri tähelepanu pöördus nüüd itta. Oktoobris 1940 oli Itaalia edudult tunginud Kreekasse. Hitles kaasas Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria ning sekkus. Hitler ründas ka oma liitlastega läänemeelse valitsusega Jugoslaaviat ning purustas selle. Sõjakäik kreeklaste ja nende toetajate inglase vägede vastu oli pikk ja kaotusterohke, kuid aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud. Edasi suudnus Hitler Vahemere poole inglastelt tuli vallutuda Malta ja Kreeta. Kreetas oli II MS suurim õhudessantoperatsioon ja inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Jugoslaavia alistub sakslastele
abielus Helga Roosiga,kellega sündis tal 1955.aastal tütar Kristiina Ross. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga, Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed.Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Kross on üks tuntumaid ja rohkemtõlgitumaid eesti kirjanikke paljudes välisriikides. Tema teoseid on tõlgitud bulgaaria, gruusia, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, jaapani, leedu, läti, norra, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, soome, taani, tsehhi, ukraina, ungari ja vene keelde. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd
Külmsõda, termin, millega iseloomustatakse pärast II maailmasõja lõppu tekkinud konfrotatsiooni kahe leeri USA juhitud kapitalistliku leeri (leeri kuulusid USA, kaitalistlikud lääneriigid, Jaapan) ja NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega
Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
aastal, mil jõustati Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber Euroopa Liiduks (European Union - eestikeelne lühend EL). Sellest hetkest alustas Euroopa Liit, tuginedes aktiivset koostöölepingute sõlmimist teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu EFTA, UNIDO jt. Laienemise eesmärkidel hakkas EL värbama endale nn. ,,assotseerunud liikmeid" selleks soovi avaldanud riikide hulgast. 1994.aastal said EL-i liikmeks Poola ja Ungari, 1995.aastal aga Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja ka Eesti. Kui EL-i moodustumise hetkeks oli EL-i täisliikmetest liikmesriike 12, siis 1995.aastaga kasvas nende arv 15-le (lisandusid Austria, Rootsi ja Soome). Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli täisliikmeks saamine. Selle tingimuseks seati Maastrichti lepingu nõuete ja Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega. Tänases on EL-is 27 riiki. Viimase liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi
15. Slovakkia, Bratislava 60. Iraan Teheran 16. Ungari, Budapest 61. Jaapan Tokyo 17. Sloveenia, Ljubljana 62. Jeemen San'a 63. Jordaania Amman 18. Horvaatia, Zagreb 64. Kasahstan Astana 19. Bosnia-Hertsogov, Sarajevo 65. Kambodza Phnom Penh 20. Serbia, Belgrad 66. Katar Ad Dawhah 21. Rumeenia, Bukarest 67. Kuveit Al Kuwait 22. Bulgaaria, Sofia 68. Kõrgõztan Biskek 23. Makedoonia, Skopie 69. Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70. Laos Viangchan 71. Liibanon Beirut 25. Montenegro, Podgorica 72. Lõuna-Korea Soul 26. Andorra, Andorra la Vella 73. Malaisia Kuala Lumpur 27. Kreeka, Ateena 74. Maldiivid Male 28. Ukarina, Kiiev 75. Mongoolia Ulaanbaatar
julgeolekupoliitika vallas Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa laienemine Enne 2000. aastat Pärast 2000. aastat 1973 Taani, 2004 Eesti, Läti, Leedu, Suurbritannia ja Iirimaa Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta 1981 Kreeka ja Küpros 1986 Portugal ja 2007 Rumeenia ja Hispaania Bulgaaria 1990 laienes EMÜ Euroopa Liidu Saksa DV aladele kanditaatriikideks on Türgi, 1995 Austria, Soome ja Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro Rootsi EURO Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusule 1. jaanuaril pankades ja ettevõtetes 1. jaanuar 2002 tuli euro ringlusesse ka sularahana, mida kontrollib Euroopa Keskpank Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasi, sest
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia
Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu Idas kaitselahingud Prantsusmaale tuleb tungida läbi Belgia Peale Prantsusmaa vallutamist tuli rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased
Liitvabariik võeti NATO koosseisu. b) Suessi kriis Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisrael pidid väed Egiptusest välja viima; Suessi kanal jäääb Egiptuse riigi omandisse; Egiptuses võimul Nasser c) Ungari ülestõus - I.Nagy kukutati võimult ja poodi üles; ülestõus suruti maha relva jõul; kommunistlik reziim Ungaris jäi püsima 3. Millised riigid kuulusid idabloki maade hulka 1950ndate aastate algul? NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia 4. Millised ühised jooned iseloomustavad idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda? * võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. * kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone * tohutu võim oli julgeolekuorganeil
Gyögry Ligeti Suure osa Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tšellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux...
KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupa...
germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel) slaavi keeled - u 265 milj kõnelejat. 3 alarühma: idaslaavi (vene, ukraina ja valgevene), lääneslaavi (poola, tsehhi, slovaki ja sorbi) ning lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel). iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud
lepingu 6 Euroopa riiki: Esimene laienemisperiood Suurbritannia, Iirimaa ja Taani (koos Gröönimaaga). (1973); Kreeka (1981); (1973- 1986) Hispaania ja Portugal (1986); Teine laienemisperiood Saksa (DV) (1990); Austria,Soome ja Rootsi (1995); 2004.a. Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Rumeenia ja Bulgaaria (2007); Horvaatia (2013) EL kandidaatriikid Türgi, Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia ; Läbirääkimised käivad ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos. Vabakaubanduslepingu alad Ukraina, Gruusia (Georgia) ja Moldova (2014) Euroopa Liidu piires on liikmesriikidel õigus /võimalus vabalt liikuda kodanikel (tööle, õppima,....) , kaupadel, teenustel ja kapitalil (rahal)...
Venemaa majandus oli täiesti hävinenud ning tal olid suured territoriaalsed kahjud. Märkisväärset kahju sai ka Austria-Ungari ja Türgi. Sõja lõpupoolel hakkas impeerium lagunema ning selle tulemusena ka kogu armee. Austria-Ungari pidi loovutama suuri alasid ning maksma sõjakahjusid. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari jaTsehhoslovakkia. Türgi kaotas kõik kolooniad, samuti Bulgaaria. Saksamaale oli kaotus siiski kõige kibedam, kuna prantslased hakkasid sakslasi mõnitama ja alandama ning see oli ka üks põhjustest, miks Teine maailmasõda alguse sai. Kokkuvõtvalt võin öelda, et I maailmasõja kaotused olid katastroofiliselt rängad ning see annab alust kahelda, kas võitjariigid tundsid end ikka võitjatena. Minu arvates ei lahendatud Esimeses maailmasõjas koflikte ega vastuolusid, mille pärast sõda üldse algas, vaid see andis tõuke Teise maailmasõja pidamiseks
Miks said endistest liitlastest vaenlased? Arutlus Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks: sotsialismileeri maad (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa), riigid (Jugoslaavia, Albaania) kes raudse eesriide taha ei kuulunud, kuid olid kommunistliku valitsemiskorraga, ning riigid, kus valitses demokraatia. Demokraatliku Lääne-Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam koostöö, kuna kardeti järjepanu suurenenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama
Igal kohalikul turul on oma kirjastus. Üldist Ajakirja on üks kord välja antud ka nendes riikides, kuid enam ei avaldata: Taani, Gruusia, Iisrael, Jaapan, Kenya, Norra ja Rootsi. Iga kuu loeb ajakirja umbes 70 miljonit inimest üle maailma. Ajalugu Esimest korda anti välja aastal 1886 Ameerikas (ajakiri perenaisele,perele ja isegi lastele) Alles 1960 kujunes ainult naiste ajakirjaks Riigid, kus Cosmopolitani välja antakse Argentina, Armeenia, Austraalia, Aserbaidzaan, Brasiilia, Bulgaaria, Kesk-Ameerika, Tsiili, Hiina, Kolumbia, Horvaatia, Küpros, Tsehhi Vabariik, Ecuador, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Hong Kong, Ungari, India, Indoneesia, Itaalia , Kasahstan, Korea, Läti, Leedu, Malaisia, Mehhiko, Mongoolia, Holland, Peruu, Filipiinid, Poola, Portugal, Puerto Rico, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Singapur, Sloveenia, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Taiwan, Tai, Türgi, Ameerika Suurbritannia, USA, Ukraina, Venezuela ja Vietnam. Ajakirja ülesehitus
ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Sõda ise puhkes aga seetõttu, et tekkisid erinevad vastuolud ja erimeelsused suurriikide vahel. Kuna Saksamaa oli sõjaks juba end mõnda aega ette valmistanud, siis oli tal ka kindel sõjaplaan ja tema eesmärgiks oli saada
liiderkandidaadi vahel. Enamasti toimub see paar nädalat hiljem. Välja on pakutud ka lihtenamuse ja täisenamuse reegli aritmeetilise keskmise kasutamist. Selle kohaselt piisab võitmiseks, kui teiseks tulnud kandidaadil jääb täisenamusest puudu kaks korda rohkem kui esimeseks tulnud. Kui täisenamust ei saavutata, aga ühe kandidaadi edu teiste ees on ikkagi suur, piisab ühest voorust. Mõningates kohtades rakendatakse otsevalimistel kvoorumi nõuet. Bulgaaria ja Makedoonia puhul tähendab see seda, et valimistel peavad osalema vähemalt pooled hääleõiguslikest kodanikest, kuid Leedus on asi märksa keerulisem. Kui valimistel osaleb 50% hääleõiguslikest kodanikest, siis võitmiseks on vaja hääletanute täisenamust. Kui osalejaid on vähem, võidab enim hääli saanud kandidaat, kui see ainult eeldusel, et kogutud on vähemalt kolmandik toetusest. Vajadusel korraldatakse ka teine voor
hertsogovinal. Algas verine võitlus, millesse nato sekkus 1995 · 1998 kuulutas serbia sõja kossovole, kasutades etnilise puhastuse meetodit. · 1999 kevadel alustasid nato väed serbia pommitamist, suvel jõudsid sinna ka üro sinikiivrid · 2000 konflikt lõpetati Kes ja ida euroopa riikide areng · 1993 tsehhi ja slovaki eraldumine · 1999 natoga ühinesid poola, ungari ja tsehhi · 2004 natoga ühinseid eesti, läti, leedu, bulgaaria, rumeenia Euroopa 20 saj lõpp ja 21 saj algus · 1997 tulid võimule leboristid, nad tõid endaga kaasa sotsiaal demokraatliku ideoloogia, kuid 19 saj lõpp ja 20 saj algus nad nõudsid lisaks sotsiaal demokraatiale silmas pidada ka konservatiivseid seisukohti. Seetõttu hakati Blairi poliitikat nim kolmanda tee poliitikaks. · Inglismaa sõbralikud suhted USAga. Kui alags teine iraagi sõda oli inglismaa kohe usa liitlane, nato sellesse ei sekkunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
