Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"bukoviina" - 72 õppematerjali

thumbnail
10
ppt

II maailmasõda

september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe n...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II maailmasõda - õppematerjal

· Pariisi rahukonverents (29. juuli 1946 ­ 15. okt 1946) => ei sõlmitud üldist rahulepingut vaid arutati erinevaid rahulepingute projekte Sks ja tema liitlastega. Liitlased pidid samuti maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (Itaalialt Aafrika kolooniad; Vahemere äärsed alad, Transilvaania ühendati Rumeeinaga (võeti ära Ungarilt), Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad, NL sai Bessaraabia ja Bukoviina Rumeenialt ja Karjala Soomelt). Sks-ga ei sõlmitud rahulepingut. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NL) rahulepingu 8. sept 1951. · Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem 2) II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL) 3) NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo eksami kordamismaterjal

I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli) Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest

Saksamaa rünnak NSV Liidule MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina , mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning hakkas senini Inglismaa vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda Nõukogude Liiduga. Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

2. maailmasõda

1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. 24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina , Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II MS

sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpakt­lõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu ­ valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II ms. järgne maailm

Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise pakti...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teine maailmasõda

02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks *Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse *võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria *Rumeenialt võttis NSVL Bessaraabia ja Bukoviina , Soomelt Karjala ning Petsamo *Saksaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone, võeti kogu Ida- Preisimaa ning teisi alasid *Jaapaniga rahu 8.09.51 NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia Tagajärjed *purustused ja suured kaotused (kokku hukkus ~60miljonit inimest, enamus tsiviilisikud) *Balti riigid NSVL võimu all, tema kontrolli all Kesk- ja Ida- Euroopa *Euroopa ja kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Teine maailmasõda - slaidid

3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina . KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 nädalaga. NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks Isamaasõjaks. 1941...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma liikumine uue sõja(2.maailmasõja) poole

Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõjasündmused 1941-1944

Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSV Liidust vaenlased? MRBga lubasid Saksamaa ja NSV Liit teineteist mitte rünnata. NSV Liit plaanis ära oodata, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes üksteist nõrgestanud ning siis astuda Saksamaa vastu. Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. a kevadsuvel Bukoviina (paarisaja km kaugusel Saksamaa naftavarudest), avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa kavandama sõda Nõukogude Liidu vastu. 1940. a lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mille eesmärgiks oli Punaarmee piiramine ja purustamine. 1941. a suveks oli Punaarmee koondunud riigi läänepiirile suured jõud, et õhurünnakute saatel Saksa väed sisse piirata ja purustada. 22...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus: Teise maailmasõja puhkemise põhjused

Sõda algas 1.septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa ning lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Viimane sündmus jättis maailma valitsema kahel suurriigil: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Osa II maailmasõja konflikte jätkus kodusõdade ja vastupanuliikumistena.Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi.Näiteks Vilniuse kri...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi ­ Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b...

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
8
txt

I maailmasõda Kokkuvõte

Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindeligul kaitseve 100 000 mehest 420 000 meheni ning see tkestas sakslaste edasiliikumise. Maikuus alustas Vene vejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille kigus pealetungi alustasid Venemaa Phjarinde, Lnerinde ja Edelarinde ved nn Brussilovi lbimurre. 22. mail alanud pealetungi kigus vallutasid Aleksei Brussilovi juhitud ved Ida-Galiitsia ja Bukoviina ning rindejoon liikus 550 km lne suunas. Pealetungi trjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nrgendama oma kaitset Lnerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel stta Rumeenia. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti ved Somme'i je res vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased rnkade kaotuste hinnaga...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome ­ loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia ­ Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia ­ Ruteenia Bulgaaria ­ 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

Heß vangistati. MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina , mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning hakkas senini Suurbritannia vastu kavandatud sõja plaanimise asemel kavandama sõda Nõukogude Liiduga. Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa ­ Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. 22...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

II maailmasõda

Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda lään...

Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun