Ta leiab, et pärast sajanditepikkust mõttetute religioonide nõuete rakkes olemit peaks igaüks lõpuks ometi tervitama võimalust olla inimene! Kui keegi nüüd arvab et lihalike himude eitamine aitab tal vältida keskpärasust, peaks ta uurima Idamaade müstitsismi, mis viimastel aastakümnetel paljudele suurt huvi on pakkunud. Kristlus on liiga kulunud. Seega on need, kes soovivad tema kammitsatest vabaneda, pöördunud niinimetatud valgustatud religioonide poole, nagu seda on näiteks budism. Kuigi kristlus on ära teeninud talle osaks saanud kriitika, võib olla, et talle on sellest osaks langenud liiga suur osa. Müstitsistlike usundite järgijad on oma väheses inimsõbralikkuses igal juhul sama palju süüdi, kui ,,eksiteele sattunud" kristlased. Nii kristlus, kui ka müstitsistlikud usundid tuginevad kulunud filosoofiale kuid müstitsistid väidavad end olevat valgustatud ja süütundest vabad, mis on tüüpiline just kristlastele. Kuigi Idamaade müstitsistid on veel
Tema surmaaeg vabastas ta ka Nõukogude võimuga otsesest suhtlemisest ning teda ei mõistetud NSV ajal hukka. NB! Lisaks Kalle konspekt. 3. ,,Juudit" Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste Keskaja mõiste suhtes ei ole täielikku üksmeelt. Euroopas arvatakse, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. sajandil) renessansi alguseni ( 15. sajandil). Keskajal hakkasid laiemalt levima tänapäeval maailmas valitsevad religioonid: kristlus, islam, budism. Suurim sotsiaalne liikumine keskajal oli suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid), aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine.
laiendada, ka see ise ei olnud jäägitult ühtne. Juba Peeter I ajast olid lahku löönud vanausulised, lisaks leidus Ukraina ja Valgevene läänepoolsetel aladel uniaadikiriku liikmeid- vormiliselt õigeusklikud, alluvad Rooma paavstile. Poola-Leedu alad täielikult katoliiklikud, Balti kubermangud luterlikud. Põhja-Kaukaasias islam, Taga-Kaukaasias iseseisvad Armeenia ja Gruusia kristlikud kirikud. Hiina piiri ääres levis laialdaselt budism. Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks
liselt seotud s¨
unon¨
uu¨mide esitamiseks, s¨
untaktilisi seoseid kirjeldab