Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
· Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega · Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele · Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (islam) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: · Religiooniga seotud käitumine kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse · Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk · Religioosne kuuluvus, usulahk islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt · Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud
See on pühendatud ajaloo, rahva ja oti kultuurile. Muuseum asub Kesk-Edinburghis Chamberi tänaval. See on osa oti Rahvus Muuseumist ja sissepääs on tasuta. Avati aastal 1998. Sisaldab oti Vanavara Muuseumi ja Kuningliku Muuseumi esemeid. http://en.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Scotland Usk, kombed Suur osa britannlastest on kristlased, neid on umbes 71%. Vabalt tegutsevad ka teised usundid sealhulgas Budism, Hinduism, Judaism, Islam ja sikhism. 23% inimestest ei järgi kindlat religiooni. Tähtpäevad: Uus aasta- 1.jaanuar Extra uusaasta riigipüha (Sotimaal)- 2. jaanuar Püha Patricku päev (Põhja-Iirimaal)- 17. märts Suur Reede- 10. aprill Ülestõusmispüha (Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) - 13. aprill Early May Bank Holiday- 4. mai Spring Bank Holiday- 25. mai Boyne lahingupäev (Põhja-Iirimaal)- 13. juuli Summer Bank Holiday (Sotimaal)- 3. August
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
str). Platonistlik filosoofia. Holistiline mõtlemine (holistic thinking). Iseloomustab keskendumine kontekstile kui tervikule. Esindab assotsiatiivset mõtteviisi, mis pöörab tähelepanu objektidevahelistele suhetele ning objektide ja neid ümbritseva konteksti vahelistele suhetele. Peab oluliseks kogemusliku teadmise rolli vrld kindlaksmääratud abstraktsetele reeglitele keskendumist. Konfutsiaanlus, taoism, budism. Juured eeldatakse paiknevat erinevates sotsiaalsetes kogemustes (erinevad minakontseptsioonid nt). Arvatakse ka, et holistlik mõtlemine on levinud üle kogu maailma ja analüütiline mõtlemine on omane vaid läänekultuuris formaalset kooliharidust saanud isenditele ie suhteliselt ebatavaline. Nt araablastel holistiline mõtlemine, töölisklass holistlikum kui keskklass (sama kultuuri sees). Holistiline mõtlemine ka seal levinud, kus on vähe psühholoogilisi uuringuid tehtud
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
Maailmast loobuvad religioonid (budism) inimesed peaksid ilmalikust maailmast kõrvale hoidma, tegelema kõrgemate teemadega. Konkreetsetest sotsioloogilistest uurimustest Inimese suhe religiooniga. Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine - kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse. Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk, islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väline (extrinsic) religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseeriunud. Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem)
Platoni kolm ühiskonnakihti (filosoofid-valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed). 8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita. 6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes tugevaimaks riigiks Magadha, pealinn Paliputra. 327 eKr Indiasse tunginud Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi.
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimese elus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; Ekskluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, kristlus, budism, sikhism, hinduism. 102. Mis on religioossus, selle viis tasandit? Selgitus ja näited. Religioossus viitab religiooni tähtsusele indiviidi isiklikus elus Charles Glock (1959, 1962) viitab viiele dimensioonile: Kogemuslik religioossus isiku emotsionaalne side religiooniga Rituaalne religioossus kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms Ideoloogiline religioossus indiviidi uskumus religioossetesse doktriinidesse
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult
sajandi Keskmise riigi aedadest, koos huvi tõusuga hiina tarbekunsti vastu arenes ka huvi arhitektuuri ja aianduse vastu. Ka inglise maastikulise stiili rajajad toetusid William Chambers'i avaldatud uurimusele "On Oriental Gardening". Hiina filosoofiat on oluline tunda selleks, et mõista nende aedu. Traditsioonilises Hiinas mängis filosoofia väga tähtsat rolli, eriti isiksuse moraalses kasvatuses. Vanas Hiinas on esinenud kolm põhilist usundit: taoism, konfutsionism ja budism, mis kõik on teatud määral mõjutanud hiina kultuuri ja filosoofiat, sellega koos ka suhtumist maastikku ja aiakujundusse. Muistses Hiinas valitses õpetus maailma kõiksusest. Maailm koosnes kahest poolest, mis moodustasid kokku terviku: need olid yin (must, naiselik, öine, külm, passiivne, salajane) ja yang (valge, mehelik, soe, loov, jõuline) (neist tuleb aedade kontekstis hiljem veel juttu): . Kõik, mis maailmas on olemas, tekkis yin'i ja yang'i koostöös
............................................................................................................................................................. 50 49.50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 52
Kuujumal sirp käes Äikesejumal vibu/nooled Marduk sõnn/härg Surma kehastus skorpion Tarkus madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav Nergan tiivuline lõvi inimpeaga Enki härg, inimesepeaga Koldewey IV loeng 27. Veebruar 2012 India vanimad tsivilisatsioonid U 3000 e.m.a. tänapäev India paljude religioonide häll: hinduism, budism, dzainism... Hinduism on eurooplaste loodud termin, mida indialased ei kasuta Hindu tuleb sõnast Sindhu (Induse jõe indiapärane nimetus), mille ümber on kujunenud India vanim tsivilisatsioon. Hindu sotsiaalne- geograafiline tähendus Indialased ei viitsi vaeva näha, mehed peavad palagani
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, säilitamine transpordiprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56
elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, säilitamine transpordiprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
Kolm põhirassi nahavärvi järgi : valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass, must ehk negriidne rass. Rassism - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Suurimad religioonid Kristlus Budism Islam Judaism Hinduism Religioon, mille Indias, 6-5 saj. Tekkis 7. Saj Juudirahva India rajajaks E.m.a tekkinud Koraani nime all religioon ja traditsiooniline peetakse 1. Saj. usulis- tuntud kultuur, selle usund. Elanud juuti filosoofiline religioossest uskumused ja Jeesus Kristust õpetus, rajaja tekstist, mis ajalugu on
religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimeseelus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; Eksluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, ristlus, budism, sikhism, hinduism. 102. Mis on religioossus, selle viis tasandit? Selgitus ja näited. Religioossus on sotsioloogiline mõiste, mida kasutatakse eelkõige siis, kui juttu on kas rahvaste, gruppide või üksikisiku religiooni määrast. Samas võib seda kasutada ka usuliste õpetuste, tegevuste ja pühendumise eripäradest rääkides. Jaotatakse viieks tasandiks: 1) kogemuslik - inimese emotsionaalne side religiooniga. Nt.millist rolli mängib usk sinu otsuste tegemisel.
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
majanduslikud ja elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, sotsiaalsed probleemid Linnastumisega Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, kaasnevad säilitamine transpordiprobleemid keskkonnaprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism,islam, hinduism, budism ja konfutsionism levikut ja sümbileid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; X. oskab selgitada globaliseerumise olemust ja tuua näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele:
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
miljonit inimest (100 000 elaniku kohta 726 vangi, seega oluliselt enam kui Lääne- Euroopas). Kahekümnendates aastates USA mustanahalistest veedab aega vanglas 16,2%, latiinodest 3,6% ja valgetest 1,7%. Kaks kolmandikku vangidest satub kolme aasta jooksul pärast vabanemist uue kuriteo tõttu kongi. Keskmiselt maksab ühe inimese aastane vangis hoidmine 22 000 dollarit, aastas kulutab USA vangide peale 57 miljardit dollarit. Erinevate kultuuride (vene õigeusk, islam, budism jne; vene, tatari, baškiiri, kaukaasia- ja põhjarahvaste jne) koostööga on tõsiseid probleeme ka Venemaal, kus 2007. aasta juunis oli vangide arv üle 890 tuhande. Euroopas – rääkimata juba üksikutest Euroopa riikidest – valitseb ikkagi teatav konsensus, kuidas käituda, mis on lubatud ja mis mitte. On olemas rahvuslik või ajalooline arusaam sellest, mis on õige ja mis on vale, mis on hea ja mis on halb. Aga USA-s on eri maailma piirkondadest-
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
Et hindud ei tee suuremalt jaolt vahet Australia'l ja Estonia'l, siis soovitan rahumeeli vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui reisid kauem kui paari kuud, siis hakkabki see pikapeale nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi. Tervituseks ikka namaste või namasgar. 47. Tsivilisatsioon ja religioonid (Judaism, kristlus, islam, budism ja Hinduism) Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonid: budism, hinduism, judaism, isalm, kristlus. Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis "kodanikesse puutuv, kasulik".
Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimese elus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; · Eksluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, kristlus, budism, sikhism, hinduism. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia põhineb eeldusel, et uskumused on sotsiaalsed produktid ja kultuuri oluline osa, mille sisu varieerub erinevas ajas ja ruumis. Uskumused arenevad spetsiifilises sotsiaalses kontekstis, nad peegeldavad võimusuhteid, sõltuvad uskujate usust ja neid ei saa valeks tunnistada. Sotsioloogid saavad küsida, miks inimesed usuvad seda, mida nad usuvad ja mis sellest tulenevalt juhtub.
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU....
propageeritakse ealist hilist abiellumist ja ühelapselist perekonda (sundabordid, steriliseerimine ja maksustamine). Sellest tulenevalt on märgatav ka loomuliku iibe langus. 2000.a. moodustasid hiinlased 91,5% rahvastikust: hiinlased maailma suurim rahvus ja hiina keel räägitavaim keel. Ametlikult tunnistatakse 55 vähemusrahvust ning naad moodustavad elanikkonnast 8,44%. 52% täiskasvanutest ei tunnista ühtegi usku, levinumad on budism, taoism, konfutsianism. Keskmine asustustihedus on 138in/km2 ja rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedaim on asustus Ida-Hiina provintsides ja Hongkongi erihalduspiirkonnas on asustustihedus 6390in/km2. Kõrgmäestikud ja kuiva kliimaga Sise-Aasia alad moodustavad 55% riigi territooriumist aga seal elab 5% rahvastikust. Üle 1/3 rahvastikust elab linnades ja nende arv kasvab pidevalt. Hiina piirneb Vaikse ookeani Kollase, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredega. Ainus suur
Lõpuks hakkab Toynbee leiutama universaalkirikule vajalikke palveid19 . 1.8.1 Kriitika Tsivilisatsiooni mõiste on tegelikult täpsemalt määratlemata, ebamäärane. Ka ürgühiskond areneb ju. . . vastasel korral ei oleks saanud sealt kuidagi tsivilisatsiooni tekkidagi. Isoleeritus. . . erinevate kirikute kontaktid on ju väikesed küll, aga tege- likult nad ikkagi eksisteerisid. Tsivilisatsioonid kauplesid, sõdisid, suhtlesid. Isegi usk liikus. Näiteks budism. Kogu kontseptsioon jääb ikkagi piisavalt ähmaseks — millega meil ikkagi tegemist on tsivilisatsiooni puhul? Väljakutse. . . Pieter Geyl hakkas põhimõtteliselt uurima Põhja-Ameerika näidet. Inglise laevastik oli lihtsalt teistest üle. Nemad dikteerisid, kes mere- del sõitis, kes mitte. Ei Prantslastel, Hollandlastel ega Hispaanlastel ei olnud 19 “Hee-hee-hee. . . kujutage ette, vanasti oli mul mõni selline meeles. . . seal pöördutakse
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Tegeles kroonikate koostamisega nagu ka teiste dünastiate ajal. Riigi eksamisüsteem taastati 40 aastat pärast mongolite võimule tulekut. Taastati kujul kus hiina kandidaate ei soositud, pidid kõvasti pingutama. Kuna mongolid kontrollisid suurema osa siiditeest muutus kaubavahetus lihtsalt. Esimest korda toimus otse, ei olnud vahendajat. Usutunnistuselt olid mongolid Tiibeti budismi pooldajad. Üks tiibeti munk hiina patriarhiks. Kui Songi ajal budismi roll vähenes, siis mongolite ajal budism jälle parandas oma positsiooni. Muidugi tekkis see L-Hiina haritlaste seas pingeid. Ei eitanud seda aga ei arvanud, et see peaks riigi asjades olulisel kohal olema. Konfutsianismi mongolid ei soosinud. Hubilai ei osanud hiina keelt ja ei saanud tekstidest aru, ei tahtnud või ei osanud hiina keelde tõlkida. Konfutsianistidel parem oskus riikliku süsteemi üles ehitada. Mongolid ise tahtsid oma algupärast šamanistliku usku hoida, aga ei levitanud seda hiinlaste seas
metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele. Nukrus, üksindus, kannatamine, kodutunde puudumine. Maailmavaade: panteistlik, teosoofia: lääne filosoofia + budism + taoism; Maeterlincki mõju. Kirjanduses olid autoriteedid Kreutzwald, Bornhöhe, Sööt, Liiv, Rilke. „Uued luuletused” (1909): igatsuslaulud – igatsus oli loomuomane, pidas seda hinge tungimiseks jumaliku algkodu poole; vabavärsiline rütm; teosoofia+loodus; ballaadid liituvad luulekogu kannatuste ja igatsuse teemaga. Meeleolu on “kuldvidevikuline”. Tume fataalsus, usk inimesse. Taassünni filosoofia.
ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart „Tänapäevane Eesti köök“. 2. Rühmatöö. Koostage ideekaart „Eesti köök 2015“. 295 11. ERINEVATE RAHVASTE TOIDUKULTUUR Eesmärk: 1. Õppida tundma erinevate rahvaste toidukultuuride omapära. 2. Õppida tundma tuntumaid rahvuskööke. Alapeatükid: 11.1. Usundid ja toitumiskultuur 11.1.1. Hinduism 11.1.2. Budism 11.1.3. Judaism 11.1.4. Islam 11.1.5. Kristlus 11.2. Tuntumad rahvusköögid 11.2.1. Prantsuse köök 11.2.2. Hiina köök 11.2.3. Itaalia köök 296 11.2.4.mehhiko köök 11.2.5.Vene köök 11.1. Usundid ja toitumiskultuur 11.1.1. Hinduism Hindude toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja kaunviljad, madalasordilisest jahust tehtud käkid, köögiviljad.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
Kino, 39ndal tuleval värvifilmid, laiekraan tuleb. Ameerika vabaaja kultuur levib teistesse maadesse. Võib hakata rääkima lääne heaoluühiskonnast. 60ndad kuni tänapäevani. Samas võib öelda, et selles heaoluühiskonnas tõstab pead üks väga võimas liikumine hipid. Eelkõige alustavad tudengid mäss vanemate maailma vastu. Otsitakse alternatiivseid eluviise. Elasid kommuunides, seksuaalrevolutsioon, propageeriti vabu suhteid. Sellele revolutsioonile pani lõpu aids. Budism läks moodi, idamaade õpetused. Maailma püütakse tajuda ka narkootikumidega, neid tarbitakse ikka hulgi. Sõltuvus ja ohud ei tule kõne allagi. Selle vastu hakkab võitlema greenpeace. Loomulikult rockmuusika väljendab mässumeelsust, aga ka biitltide revolutiooniline muusika. Kirjanduses vihjed, kasutatakse alustekste. Mati Undil alustekstiks elektriõpetuse õpik. Feminism on enidselt moes, naised hakkavad ka poliitiliselt väga aktiivseks. Inim- ja kodanikuõigused, eriti USAS tegutsevad
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud.
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
