e) Petaine Prantsusmaa kindral, kes juhtis kaitset Verdun'i lahingus f) Nivelle - 1916. aastal määrati läänerinde ülemjuhatajaks; otsustas läbi murda Saksa rindest; nn.Nivelle tapatalgud hukkus umbes veerand mln Entente'i sõdurit g) Foch - Läänerinde ülemjuhataja 1918-> Saksa liitlaste alistamine h) Wilson USA president, 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava i) Brussilov - 1916 a alguses määrati edela rinde juhatajaks Venemaal (luurelennud, ründekaevikud, üllatus rünnakud 8. Lahingud a) Marne 5. september 1914 o sakslaste pealetungi peatavad prantsuse põhiväed + 600 Pariisi taksoga kohale tulnud reservid o lahingu otsustas Briti abivägi, kes tungisid Saksa vägedele vahele o lahingus hukkus umbes 80 000 prantslast, 2000 inglast ning 15 000 sakslast langes vangi
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 12
liikumise. · 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. · Somme'i all võtsid inglased 15 septembril esimest korda kasutusele tankid. · Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega.
Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa.
liikumise. · 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. · Somme'i all võtsid inglased 15 septembril esimest korda kasutusele tankid. · Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega.
Vastaspool kandis suuri kaotusi. • Samuti ebaõnnestus ka Austria-Ungari pealetung Serbiasse. • Appi tuli Saksamaa, tõi 1914. a sügisel väed Idarindele. Koos alustati pealetungi Varssavile. • Algus oli paljutõotav, hiljem osutas vastupanu Venemaa. Vastased sunniti taanduma. • Olukord stabiliseerus, positsioonisõda jäi ära. • Saksa eeldas pärast 1915. a suurpealetungi Venemaa nõrkust, mis osutus valeks. • Venemaa kindral Brussilov planeeris uut pealetungi. • Aasta hiljem suutis Venemaa Austria-Ungari kaitseliini lõhestada & liiguti kilomeetreid edasi. • Vastaste väed nõrgenesid & Venemaa muutus murelikuks oma väe reservipuuduse tõttu ja pidurdas pealetungi. !2 • Rumeenia toetus tekitas Antandile rohkem kahju. Liitlane sai lüüa & Venemaa pidi rinnet pikendama.
Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme’i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata
väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme'i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata
*Kõik riigid, kes sõjas Sks ja ta liitlaste vastu *Sõjas erapooletud Oli Euroopa-keskne organisatsioon Isikud: F. Ferdinand A-Ungari troonipärija; temale tehtud atentaat sai sõja ajendiks G. Princip tappis F. Ferdinandi (alaealine, mõisteti eluaegseks) P. von Hindenburg kindral, Sks armee eesotsas E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V. E
Wilhelm II - viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Nikolai II - oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Alfred von Schliffen - oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana. Ta oli Saksa keisririigi kindralstaabi juht 1891–1906 Paul von Hindenburg - oli Saksamaa sõjaväelane kes juhtis sjas idarinnet ja võitsid selle sõja Philippe Pétain - oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) Aleksei Brussilov (ka Brusilov) – Vene kindral, juhtis vene vägesid läänemerel ja mõtles välja brusslovi taktika Robert Nivelle - oli prantsuse sõjaväelane. 1916. aasta mais anti Verduni lahingus tema juhtimise alla 2. armee ning tänu temale suruti sakslased sama aasta lõpus tagas Ferdinand Foch – Prantsuse armee liitlasvägede ülemmarssal, kes aitas välha mõelda compegnie vaherahu, lõi sakslased tagasi viimases lahingus pariisi külje all, marne lahingus. Woodrow Wilson - 8
Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu. Idarindel jätkusid lahingud ka 1914. aasta lõpul. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915 aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia Daugavpilsi Pinski Tsernovtsõ joonel. Aastal 1916 võtsid idarindel suurpealetungi ette Venemaa väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917 aasta Veebruarirevulutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917 aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul
Prantslased plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov enamlaste juht , Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret. Põrus. Wilson USA president, Lloyd George inglise peaminister, Clemenceau pr. peaminister
pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele
läänerindel. Sks valivad hoolikalt kohta, Ida Prants linnas Verdumis lahing veeb-dets (Verdumi hakklihamasin u 1 miljon inimelu) Antant annab löögi, et Sks press väheneks Verdumis. Somme'i lahing 1. juuli- nov 1916, ohvrite arv 1,3 milj. Kumbki pool loodetud edu ei saavutanud, rinne oli endiselt stabiilne. Inglased võtsid I korda tankid kasutusele. Liikumiskiirus 3 km/h, kasutati et kaitsest läbimurda. Idarindel pealetung Brussilov, võtavad ven ette A-U vastu. Ven edukas, haaravad Austria alad. 1917.a. Kogu maailma ajaloos pöördeline aasta! USA läheb sõtta, kuulutab Sks sõja. USA president I ms ajal oli Woodrow Wilson. Langetas otsuse, et peaks sekkuma Antanti poolel. Põhjused: a) Sks allveesõda kahjustas USA huve! b) Ameerika pangad olid Euroopa(antanti) riike rahastanud, kui sõja võidaks sks siis rha tagasi ei saaks. c) diplomaatiline dokument, mis lekkis USA kätte, Zimmermanni telegramm
vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida). Balkani rinne 1914. a. Austria-Ungari pealetung Serbiale. Mitu vastastikust pealetungi vahelduva eduga. Dets 1914 olid Austria-Ungari väed Serbiast välja löödud. Sõjategevus merel Peamiselt Põhjamerel.Helgolandi lahing augusti lõpus 1914. a. Sakslased kaotasid. Sakslased hakkasid kasutama allveelaevu. Kuulsamad U-21 ja U-9.
Saksa positsioonidest läbi murda, kuid see läks edutult. 15.sept.võtsid inglased esimest korda kasutusele tankid, millega löödi vastaste kaitseehitised puruks ning tekitati paanikat. Nad suutsid sakslaste kaitsest mitme km ulatuses läbi mruda,aga ei kasutanud edu õigel ajal ära. Mõlemad pooled kaotasid kokku 1,3 milj.inimest. Edu ei toonud see kummalegi poolele. Kui Saksamaa luges Venemaa juba sõjast välja lööduks, oli venelastel uus juht Brussilov. Tehti pealetung Galtsiitsias. Austria- Ungari rinne murti läbi, tekitades suuri kahjusid. Venelastel puudusid vägede revervid ning rünnak pidurdus. 1916 augustis astus Antatndi poolel sõtta ka Rumeenia. Keskriigid purustasid Rumeenia kiirelt ning Venemaal tuli liitlaste abistamiseks rinnet veel pikendada. Saksamaa said oma valdusse naftaväljad, msi lubas merel paremat varustust ning paranes Keskriikide varustamine toiduainetega.
raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi
raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga
positsioonid läbi, suurte kaotuste hinnaga õnnestus Musta mere ja Vahemere vahelisi Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- väinasid, saates Gallipoli poolsaarele Daugavpilsi-Pinski joonel stabiliseerida dessandi Saksamaal polnud õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada, kuid lüüasaamine nõrgestas Venemaad seestpoolt Uus rindejuhataja Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias, juunis murti läbi Austria-Ungari kaitseliin, paraku puudusid Vene vägedel reservid ja rünnak pidurdus Brussilovi läbimurre julgustas Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tekkis häda; Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada Saksamaa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, paranes Keskriikide varustamine toiduainetega
Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim
kaotustega tagasi. Esimest korda võeti kasutusele ka tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujaid ja tekitasid paanikat. Kokkuvõttes ei toonud see lahing kummagile poolele edu, sest mõlemad nii inglaseid, kui sakslased kaotasid lahingus väga palju mehi. Kuigi Saksamaa pidas 1915. aasta suurpealetungi järel Venemaad sõjaliselt lööduks, polnud see tegelikult nii. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsias. 1916. aasta juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusi. Paraku puudusid Vene vägedel reservid, et sama edukalt jätkata, ja rünnak pidurdus. Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Mõlemad pooled lootsid vastase välja kurnata ning vastupanust loobuma sundida. Inglismaa oli Saksamaa merelt
1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõj...
Ehitati 2000 kaevu veega varustamiseks. Kiiresti vallutati sakslaste esimene positsioon, osalt ka teine, kuid ei suudetud edasi tungida. 15. sept. 1916 läksid Somme'i lahingus esmakordselt käiku lääneliitlaste tankid. Tankid purustasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid paanikat. Saksa rinnet ei suudetud siiski läbi murda. Inimkaotused olid mõlemal poolel kokku umbes 1 300 000 meest. Idarindel 1916. Vene armee kindral oli Aleksei Brussilov. Ta otsustas rünnata 450 km pikkusel rindel mitmest kohast. 4. juunil alanud pealetungi käigus murti läbi Austria-Ungari rinne 70-80 km laiuselt. Vallutati Lutsk. Vene armee kandis suuri kaotusi, ilmes sõjavastane meeleolu, otsustavat edu ei saavutatud. Augustis 1916 astus Entente'i poolel sõtta Rumeenia. Keskriikidel õnnestus aga Rumeenia okupeerida ning sealt saadi väga vajalikku naftat, mis võimaldas laiendada allvee- ja õhusõda. Jüüti merelahing. 31
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 1.juulil 1916. alanud Somme´i lahing kergendas Verduni kaitsjate olukorda.Inglise-Prantsuse väed üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme´i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid. Mõlemad pooled kaotasid Somme´i lahingus 1,3mlj meest, selget edu ei toonud see kummagile poolele. VENEMAA VASTURÜNNAK IDARINDEL Venemaa uus rindejuht kindral Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias.1916.a.juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel edasi.Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus.Brussilov julgustas 1916.a.aug Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda.Keskriigid purustasid Rumeenia armee, Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abiga pikendada.Saksamaa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldas allvee-ja õhusõda.Kerskriikide varustamine
esimene tankilahing. See oli inglise armee pealetung läänerindel. Lahing algas ootamatu tankirünnakuga kolmes laines, kokku 476 tanki. Efekt oli suur, sakslased põgenesid paanikas. Kuid juba järgmisel päeval suutsid sakslased pealetungi peatada. IDARINNE. Täitmaks liitlaskohust ja kindlustamaks oma autoriteeti, otsustas Vene Ajutine Valitsus alustada 1917. a. suvel suurt pealetungi. Vene vägede ülemjuhatajaks oli määratud A. Brussilov. Pealetung algas Edelarindel, kus Vene 8. armee kindral L. Kornilovi juhtimisel murdis rindest läbi ja liikus edasi. Kuid see kestis lühikest aega. Augustis-septembris alustasid sakslased operatsiooni Riia vallutamiseks. Vene armee ei olnud linna enam suuteline kaitsma ja 3. IX 1917. a. langes Riia sakslaste kätte. Oktoobri algul jõudsid sakslased Eesti saartele (Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa). Pärast bolsevike võimuhaaramist 26. oktoobril (v.k.j.) lahkus Venemaa Brest-
1916 Kõige rängemad lahingud Läänerinne: Verduni lahing (verduni lossi juures, mis piiras Pariisi)- 10 kuud o P. Petain sai pr rahvuskangelaseks o Miljon hukkunut o Kumbki pool ei võitnud o Nö hakklihamasin. Somme’i lahing o Ingl+pr ründasid saksat o Ingl võtsid kasutusele tankid ründerelvana o 1.3mln in hukkus (kestis poole Verduni lahingu pealt lõpuni) Idarinne: kindral Brussilov valmistas ette pealtungi sügavale kesk-euroopasse ründasid Aus-Ung ja liikusid edasi suutsid teha suure pealetungi, kuid jätkata ei suudetud varustuse puudumise tõttu jõudsid Rumeeniani välja Brussilovi tehtu tõttu ühines ka Rumeenia ms’ga, kuid saksa vallutas R ruttu ära, sest neil oli naftat. Meresõda: Kurnamissõda – mõlemad pooled üritasid teist ära kurnata. Ingl blokeeris oma suure mereväega saksa täiesti ära
Sõtta astus ka Bulgaaria, purustati Serbia väed. Gorlice operatsioon. Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti. Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel. 1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit. Somme'i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel. Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov. Rumeenia astus sõtt Antanti poolel, kuid see oli vaid häda, sest nüüd pidi venemaa ka nende koha pealt ründama, sest nad olid kobad. Sõda merel. Allveelaevad, Meri inglismaa ja iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Saksa allveelaev uputas 1915. mais Inglise reisilaeva Lusitania. Inglased murdsid lahti Saksa mereväesiffri. Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, kuigi tegelt oli võit pigem inglaste poolel. Nivelle'i, Camrai, Caporetto lahingud.
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suu...
Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulils 1916 alanud Somme'i lahing, mis kestis väiksemate vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Somme'i all võtsid inglased 15. septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad-tankid. Inglastel õnnestus sakslaste saavutatud kilomeetri ulatuses läbi murda kuid saavutatud edu ei suudetud õgel ajal ära kasutada. Selge edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Idarindel: Uus rindejuhataja Vene kindral Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias. Juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laiali rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusi. Paraku puudusid Vene vägedel reservid, et sama edukalt jätkata ja rünnak pidurdus. Balkani ja Itaalia rindel: Toimub viies lahing Isonzo all, samuti ka kuues ja seitsmes. Rumeenia astub sõtta, kui detsembris elimineeritakse Rumeenia Saksa, Austra ja Bulgaaria poolt.
· Saksamaa liitlaseks Bulgaaria( kes purustas serblaste väed) ja Türgi (kes tõrjus inglaste dessandi Gallipolis) · Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse (operatsioon Venemaa vastu). Vene väejuhatusel õnnestus septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-joonel stabiliseerida. Nikolai II koos Brussiloviga · Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov · 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati
impeeriumit. (saksa, vene, austria-ungasri ja türgi) Eestlasi võitles vene poolel u. 100.000 kellest u. 10.000 hukkus. Eestlastele oli Vene poolel osalemine kasulik I Maailmasõda on nimetatud ka Positsioonisõjaks, kuna kaitserelvad olid tugevamad kui ründerelvad Idarindel kaotasid venelased Tannebergi lahingu 1914. aastal. Peale seda on Saksa väed Venemaal ainult pealetungil 1915 a. jõuavad saksalased juna Riia linna alla 1916 a. Püüdis Brussilov vene vägesid vasturünnakule viia, kuid sõdurid tõrkusid- tugv märk sellest, et Venemaal oli midagi väga korrast ära okt. 1917 a. vallutasid sakslased Saaremaa ja Hiiumaa Eesti 1917. aastal Veebrurirevolutioon 1917 Selle tagajrjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja Venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud maad talupoegadele 1. Enamlased (juht Uljanov Lenin)
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus- ministriks sai Nekrassov, kes selle nimel kadettide parteist välja astus. välis-ministrina jätkas Terestsenko ja põllumajandusministrina Tsernov. Kerenski valitsus oli palju vasakpoolsem kui Lvovi oma. Juulis toimunud pealetungi ebaõnnestumise tõttu vahetati sõjaväe ülemjuhataja kohal kindral Aleksei Brussilov (1853-1926) välja kindral Lavr Kornilovi (1870-1918) vastu. Viimane asus augustis (septembris uue kalendri järgi) 1917 oma vägedega teele Petrogradi, üritades ilmselt seeläbi pealinnas tugevdada Ajutise Valitsuse võimu ja kord majja luua. Kerenski kuulutas selle aga mässuks ja vabastas Kornilovi sõjaväe ülemjuhataja ametist (ehkki on kindel, et Kornilov ei plaaninud Kerenskit kukutada ja pole võimatu, et esialgu oli Kerenski ise
Kumbki pool ei võitnud mõlemad kaotasid 1.3 lahkunud sõjast miljonit meest Lüüasaamisest tingitud pahameelelaine nõrgestas VMd seestpoolt 1915 veebruar SM alustas allveesõda Venelaste pealetung Galiitsias kindral Aleksei Meri IM ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, Brussilov juhtimisel kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused 1916 juunis murdsid venelased A-U kaitseliini 7. mai Saksa allveelaev uputas suure Inglise läbi ning liikusif laial rindel mitukümmend reisilaeva Lusitania -> sakslastele sai osaks kilomeetrit edasi, tekitades vastasele suuri ülemaailmne hukkamõist, kuigi väitsid, et laeva kaotusi
- Al 01.09.11 ka lõpetamiskohustusmenetlus – süüdistatav saab kaevata, kui asjast on pikk aeg möödas ja midgi ei toimu. - Uurimiskaebe menetlus (VIII ptk 5 jagu) – uurimisasutuse ja prokuröri tegevuse peale kohtueelses menetluses - Kohtukaebemenetlused: o Appellatsioonimenetlus o Kassatsioonimenetlus o Määruskaebe menetlus o Teistmismenetlus o A’la Brussilov (konverents 2013 märtsis). o Tinglikult: menetlus EIK-is o KrMS § 366 p 7 – menetlus pärast Strasbourg’i. - Mida teha „kuldkaebajatega“? 3% lisapunkte eksamiks – 5 kriminaalmenetluse alast valikvastustega küsimust oktoobri keskpaigaks. Tuleb eraldi juhis. Mõistlik menetlusaeg Nõue tuleneb EIK konventsioonist – art 6(1). Eesmärk – vältida inimese panekut kohtumenetlusest tuleneva pinge alla pikemaks ajaks kui hädavajalik. Neli kriteeriumi:
Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa.
Saksalaste 125-st 50. 01.06.1916-18.11.1916 Somme'i lahing. Inglased tungisid peale. 15.09.1916 kasutasid inglased esimest korda maailma ajaloos tanke. Neid oli 10 tükki. Tank - inglise keelest paak. 2,5m kõrge, 8m pikk, 4m lai. Suurim kiirus 4km/h. Tanki sees tõusis temperatuur 70°C. Hoolimata oma kohmakusest olid nad väga efektiivsed jalaväe toetajatena, kuid lahingus saavutatud edu oli lokaalne. 2.7.2 IDA-RINNE. Vene armee peastaap viid Mogiljovi. Ülemjuhatajaks oli kindral Brussilov - kavanadas Venemaa pealteungi plaani ida-rindel - "Brussilovi läbimurre." Brussilovit on peetud üheks Venemaa andekamaks kindraliks I maailmasõja ajal. Tema plaaniks oli pealetungid mitmes koha korraga, pealöök aga anda Galiitsias. Pealetungi tulemusena liikus rinne 35km lääne poole. Kuid pealetung takkistus, sest õigeks ajaks ei saadud uut varustust. Augusti lõpp - Antante'i poolel astus sõtta Rumeenia. Venelased pidid nüüd ka Rumeeniat kaitsma,
maareformi projekti, aga see jäi toppama. Venima jäi AK kokku kutsumine, töötati välja AK valimisseadus, aga valimisteni ei jõutud, autoriteet hakkas järjest langema. Vasakpoolsed, kes olid õhutanud sõja peatset lõpetamist, mõistsid, et see pole siiski nii lihtne. Uus sõjamin hakkas ette valmistama uut pealetungi- tuleb anda keskriikidele sedavõrd tugev sõjaline riik, et nad oleks ise sunnitud sõjast väljuma ja rahulepingu sõlmima. Aleksei Brussilov, üks tuntumaid väejuhte, valmistas pealetungi ette, pidi aset leidma Galiitsias, kus oli vägede kokkupuutepunkt. Koondati tohutu jõudude ülekaal inimestes ja sõjatehnikas, enne pealetungi alustamist sõitsid rinde läbi kõikvõimalikud AV esindajad, ministrid, ka Kerenski käis pealetungi ees väeosades ja kutsus võitlema. 1917 juunis olevat vägede võitlusvaim tõusnud pea sama kõrgele kui 1914 sõja puhkedes, oli revol vaimustus. Pealetung algas 18
alamastme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskaebe süsteem kriminaalasjades nn süüdistuskohustusmenetlus (KrMS 207-208) (al 1.09.11 ka lõpetamiskohustusmenetlus) nn uurimiskaebe menetlus (VII ptk 5.jagu). Kaebamine kohtueelses menetluses. kohtukaebemenetlused: - apellatsioonimenetlus - kassatsioonimenetlus - määruskaebe menetlus - teistmismenetlus - "A la Brussilov (NB! Konverents märtsis 2013) - tinglikult: menetlus EIK-s - KrMS 366 p 7 menetlus pärast Strausbourg'i Mida teha "kuldkaebajatega"? Süüdistuskohtumenetlus (KrMS 207-208) Selle kaebemenetluse eesmärk on ühiskonna poolt kuriteos kannatanule teatud lepituse pakkumine talle võimaluse andmisega kaevata kriminaalmenetluse alustamata jätmise või selle lõpetamise peale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
