RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal ...
Renessanss · Sündis Itaalias 15.sajandil(-16.) · Tuleneb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi · Itaalia oli tol ajal väga arenenud paik, kaubanduse sõlmpunkt. Samuti suurenes inimeste uskmatus, tõusis huvi maiste asjade vastu, humanism · Antiigi taasavastamine ja uuenduste loomine · Vara- ja kõrgrenessanss · Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Reness...
Reisijuhid jagavad linnasüdame neljaks osaks: Duomost põhja suunas Piazza San Marconi; Piazza della Signoria, Palazzo Vecchio ja Uffizi galerii juurest ida poole Piazza Santa Croceni; Mercato Nuovo juurest läänes Piazza Santa Maria Novellani; ning lõunas asuv Arno jõe vasakkallas Pitti palee ja Piazzale Michelangelo ümbruses. Tuntumad kunstnikud Firenze on Dante sünnilinn. Firenzes elasid kunstnikud Cimbaue, Giotto, Arnolfo, Andrea Pisano, Donatello, Brunelleschi, Masaccio, Filippo Lippi, Fra Angelico, Botticelli ja Paolo Uccello, kelle töid on säilinud Firenze arvukates muuseumites ja kirikutes tänaseni. Vana sild Vana sild on Firenze vanalinnas asuv üle Arno jõe ulatuv keskaegne sild, mis on täielikult säilinud oma algupärasel kujul. Silla peale on ehitatud majad, kus vanasti asusid kauplused, näiteks lihunikuärid. Tänapäeval müüakse sillal asuvates poodides ehteid ja suveniire. Raekoda
- Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit?
4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve. Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõpmatu arvu neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega
- Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit?
Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks. Üldpildis olid novellid lühikesed ja tiheda ning lihtsa sündmustikuga. Igas jutukeses oli vähe tegelasi, kellel igaühel oli oma tähtis roll. Midagi ei olnud kunagi ilmaasjata või üleliia. Iga novell lõppes üllatava kuid loogilise lõpu ehk püandiga. Näiteks üheksas novell. Kunagi oli tavaks, et tähtsad kodanikud said kokku ja moodustasid grupid. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi, kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele: ''Siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate.'' Keegi peale Betto ei saanud aru, mida see tähendas. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus
Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda bernini kuulsa baldahhiini jaoks Peetri kirikus, andes põhjust ütlusele: "Mida barbarid teha ei suutnud, tegi Barberini. " Keiserlik pärand Hadrianuse tempel on inspireerinud paljusid hilisemaid arhitekte. nende hulka kuuluvad nii itaallased Brunelleschi, Bramante, Palladio ja Bernini, kui ka inglane John Vanburgh, USA arhitektsit president Thomas Jefferson ja paljud teised. Panteon kujunes aegade jooksul autempliks ja puhkepaigaks paljudele kuulsatele itaallastele. Sinna on maetud 1520. a. surnud raffael, itaalia kuningaid jt.
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks
reeglitele toetudes. Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14.sajand eelrenessanss 15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B.Alberti?
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõ...
Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" Filippo Lippi (u.1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet"
kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse ...
kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared.
maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal;
võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud
iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum
Üks esimestest töödest Masacciol oli ka Madonna ja laps koos St. Annaga, mis valmis umbes 1424. aastal ning praegu asub teos Uffizi kunstimuuseumis, mis on üks kuulsamaid muuseume tänapäeval. Mõlemad maalid olid juba väga kõrge kvaliteediga. Teine maal oli koostöö ühe vanema ning juba tunnustatud meistriga, Masolino da Panicale'ga. Firenzes oli Masacciol võimalus õppida Giotto di Bondone pealt ning seal sai ta sõpradeks ka Alberti Partido, Brunelleschi ja Donatelloga. 1423. aastal reisis Masaccio koos Masolinoga Rooma: sellest alates oli ta vabastatud kõigist gooti ja bütsantsi kunsti mõjudest, mida võis veel näha tema altarimaali keskmises pildis, kus on Madonna lapsega, hetkel asub see maal Rahvusgaleriis Londonis. 1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe, Felice Brancacci, poolt tegema freskode tsüklit Santa Maria del Carmine kiriku
Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhidektidest tuntuim on Donato Bramante (1444-1514). Tema tegi Tempieto (Roomas). Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev äsjamöödunust. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaab areng. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad
Walton Wall. · Tsehhis Praha lõbuloss · Rootsis Kripsholmi loss · Eesti renes. ei ole väga palju säilinud. Tallinnasse ehitati väga vähe. Valitsesid madalmaade mõjud. Mustpeade maja fassaad. Skulptuur Olid tugevad antiigi mõjud, kuid ei olnud niivõrd kolossaalsed. Skulptuur muutus omaette kunstiliigiks. · Itaalia sünnikoht Firenze. GHIBERTI (1378-1455) osales Firenze toomkiriku pronksukse tegemise konkursil. Sõelale jäid Brunelleschi (kavand huvitavam) ja Ghiberti (kavand paremini ruumi komponeeritud, elegantsem). Uks koosnes erinevatest tahvlitest, mida ta teostas 12 aastat. Seejärel telliti talt ka bapisteeriumi pronksuksed e. paradiisiuksed. Need olid 10 plaati, mis kujutasid Vana Testamendi stseene. DONATELLO (1386-1466) oli realist, kohati naturalist. Oli äärmiselt jõuline. Varesemad tööd olid Firenze toomkiriku ja Or San Michele kiriku nissides olevad kujud (Püha Jüri). Populaarseim töö on Taaveti
Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit. Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 18711887. 1436. aastal pühitseti Santa Maria del Fiore katedraali sisse. Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik.
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks. Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama
SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................3 1. Elu................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes.................................................3 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos............................................4 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes............................................................5 1.4 Tagasi Milanos............................................................................5 1.5 Kunstniku viimased eluaastad.........................................................6 2. Looming 2.1 Maalikunst..................................................................................6 2.1.1 ,,Maarja kuulutus"...............
I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt). Kirikus peegeldub gooti maailmapildi asendumine uue, teaduslikel ja esteetilistel otsingutel põhinevaga. Brunelleschi loominguline tippsaavutus määras Itaalia renesssansi põhisuunad, nihutades Itaalia taas õhtumaise kultuuriruumi keskmesse. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites
kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi
Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheo...
Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. Pisa toomkirik Itaalias; 14. gootika 1216saj. Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15. renessanss 1516saj iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Filippo Brunelleschi Firenze Toomkiriku kuppel; Masaccio ,,Paradiisist väljaajamine"; Donatello skulptuur ,,Taavet" ja maal ,,Herodese pidu". 16. manerism 16saj Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga
Itaalia gootika · Milano katedraal · Doodzide palee Kesksed - Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine · Krutsifiks - Kristus ristil · Pieta - Neitsi Maarja surnud Kristusega süles Renesanss: 14.saj eel-........................ 15.saj vara- RENESSANSS 16.saj kõrg-...................... Itaalia arhitektuur 15.saj, Õ lk 36-39 · Firenze - Tähtsaim Euroopa kunstikeskus (eelrenessanssil) Filippo Brunelleschi · Peatakse tsentraalprespektiivi leiutajaks Tsentraalprespektiivis kõik vaatesuunda tähistavad jooned näivad koonduvalt ühte tsentrumpunkti, mis asub vaataja silmade kõrgusel. · Arhitektuuri tunnused: Ümarkaared, antiigipärased sambad, kolmnurkne viil uste ja akente kohal, kuplid, kuldlõikelised jaotused, domineerib horisontaaljoon · Palazoo - jõukamehe elamu · 3 ehitist Firenzes: Palazzo Vehcchio, Santa Croce kirik, Uffizi galerii Sandro Botticelli
Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaega. 7.Renesanssi arengu perioodid. 1) 14.sajand-eelrenessanss 2)15.sajand-vararenessanss 3)16.ajand-kõrgrenessanss 8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas. 15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit,mis tegi ta kuulsaks arhitektina.Renessansslik hoone oli Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ?
Eelrenessanss; 15. sajand quattrocento e. Vararenessanss; 16. sajand cinquecento e. Kõrgrenessanss . 5. Vararenessanssi arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene.
millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega. II Kursus 35. Eelrenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss 36. Filipo Brunelleschi Firenze toomkiriku kuplit võib luua üheks esimeseks renessansi ajal. 37. Palazzo kolmekorruselised, nelinurksed, avatud siseõuega, lamekatusega, fassaad läheb alt üles alustades kõige suuremate kividega ja lõpetades peente kividega. 38. Rooma Peetri kirik oli Itaalia renessansi uhkeim ehitis Donato Bramante Michelangelo Buonarroti. Kõrguselt võrdne Cheopsi püramiidiga. 39. Kolme Renessansi ajastu suurtegijat: 1) Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ,,Püha Õhtusöömaaeg"
Kunstiajaloo kokkuvõte Renessansi teke 15.saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitööl...
NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale, antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal, kirik ja uuspaganlus. Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted. Renessansimaa Ehitised, skultuurid, maalikunst BRUNELLESCHI Firenze toomkiriku kuppel(punane); palazzod; DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd" MICHELANGELO Rooma Peetri kiriku Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,,Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek"
· Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR · Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab
kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze Renessansiaja kultuuri häll ja vararenessansi tähtsaim kunstikeskus oli Firenze. Siin valitses 1434. aastal rahva kaasabil võimule tõusnud Medicite suguvõsa, kelle esindajad on ajaloos tuntud kunsti soosijaina. Firenzes töötasid paljud kuulsad kunstnikud, nende hulgas arhitekt ja skulptor Filippo Brunelleschi, kelle kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitisele oli eeskujuks kõigile renessansiaja arhitektidele. Jõukas Firenze linnriik sünnitas mitmed renessansi säravaimad saavutused. Hoolimata poole elanikkonna hukkumisest 1340. ja 1348. aasta katkupuhangutes ning sõdade, rahvamässude ja vandenõude tormidest oli 15. sajandil Firenze õitseaeg. Linn, mida rikkad kaupmeheperekonnad ja tsunftid valitsesid sõltumatu kommuunina, oli
ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. · Renessansi periodiseering: 1) 14.sajand- trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand- quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand- cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.sajandil · Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze. · Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks
ülalpidamine Linnade kasv ja linnakodanike osatähtsuse kasv Renessanssi arhidektuur Gooti oli enne renessansi stiil.Püüd kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente (sambad, kuplid) Itaalia- Renessansi sünnimaa. Sünnilinn Firenze. Medicite perekond oli suur kunstisoosija, nad finantseerisid ehitisi jne. 1. Arhidekt Brunelleschi (1377-1446) Tegi Firenze toomkirikule kupli. esimene kuppelehitus. Tehtud gooti stiilis Teine ehitis- Leitud Lastekodu Firenzes Kolmas ehitis- San Lorenzo basiilika(kirikutüüp pikliku põhiplaaniga,jaguneb löövideks, osadeks) Firenzes Neljas ehitis- Santo Spirito kirik Firenzes Kirikus asus läänes, altariosa idas (ALLPOOL ON MARTA OMAST) Leon Battista Alberti (1404-1472) Santa Maria Novella kirik Firenzes. Võttis antiiki
isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Renessansi suurkujusid 4 Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Renessanss kirjanduses 5 Renessanssi ajal muutus sõna, nii kirjutatuks kui ka trükituks ja raamatulikuks. Tekisid rahvus
humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimeta renessaniaegne esimene suurmeister arhitektuuris? Millise matemaatilise mõiste ta lõi ja võttis arhitektuuris kasutusele? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiivi 7. Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15. sajandil? palazzo 8. 15. sajandi tuntud maalikunstnikud Itaalias. (nimeta kaks tuntumat teost ja autorit) Masaccio. Paradiisist väljaajamine Fra Filippo Lippi. Maarja lapsega Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil 9. Milliseks kujunes kunstniku positsioon Itaalias 16. sajandil? 16.saj. hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem
sammaskäiguga ümbritsetud siseõu. · Esimesed vararenessansslossid meenutasid pigem oma lihtsuse tõttu kindlusi: kolmekorruselise maja esimene korrus oli tahumata kividest ning selle väikesed aknad asetsesid kõrgel, ülemiste korruste aknad olid ümarakaarelised. · Renessansile kujunes iseloomulikuks ehisviilu ja dekoratiivse raamistikuga neljakandiline aken. · Kuulsaim arhitekt oli eespool mainitud toomkiriku kupli projekteerija Filippo Brunelleschi. · Firenzes asub ka Michelangelo suursaavutus Medicite hauakabel. · Losside välisilmele hakati üha rohkem rõhku panema. · Eriti kõrgel tasemel oli ehituskunst Vineetsias. · Seal 16. sajandi 2 poolel töötanud arhitekt Andrea Palladio looming ja teoreetilised vaated mõjutasid kogu Euroopa arhitektuur. · Renessansiajastu eelkäijaid võib leida juba 14.sajandist. Just siis rajas itaalia kunstnik Giotto renessanssmaali alused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
