Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see
Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Pallazod Firenxe patriitsiperekondade paleed. Kolmekorruselised, neljas tiivas nelinurkne siseõu. Katus nii madal, et tänavale ei paistnud. Kasutati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinuile. Neil on väljaspoolt selgelt eristatavad korrused. Pallazo oli just neile, kes ei tahtnud oma rikkust varjata.
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbr...
Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas
klass 1.Renessansliku maailmavaate aluseks oli humanism. Milline inimene on humanismi ideaaliks? Mille järgi teda hinnati? Renessansi humanism püüdis leida individuaalset ja vaba inimest. Ideaal oli Homo Universale. Teda hinnati iseväärtuse, mitmekülgse arengu, kultuuri, kui inimtegevuse kõrgeima ilmingu ja inimolemuse teostumise järgi tema parimal viisil. 2.Esimene suurmeister 15. saj. itaalia arhitektuuris oli Filippo Brunelleschi. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? · Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel. · Kuppel on sellepärast nii revolutsiooniline, et ta ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. Ülevalt ja alt tulevat rõhku tasakaalustades oli võimalik ehitada tavalisest suurem kuppel. Siis aga oleks tarvis olnud tugikonstruktsioone. Brunelleschi uus konstruktsioon neid enam ei
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet.
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid mai...
ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii
perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?- Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? –Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10
kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?-Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10
saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9)
Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes kavandas Firenze toomkiriku kupli mis oli tolle aja kohta uudne ja julge ülesehitusega. Brunelleschi leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada lastud palazzod, mille juures kasutati gooti päevil kehtinud proportsioonireeglitele vastanduvaid reegleid. Vertikaalse suuna asemel kasutati horisontaalseid suundi ning esimesed palazzod olid seetõttu üsnagi kohmaka välimusega.
1.lorenzo ghiberti (ida poolne uks) 2.põhja poolne 3.brunelleschi mingi kodu 4.Donatello Püha Jüri 5.Donatello Taavet 6.gattamelata ratsumonument 7. del Verrocchio Taavet 8. Del Verrocchio Colleoni monument
Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Dekameroni analüüs 6.päev 9 novell 1) Novelli tegelaste kirjeldus: · Betto Brunelleschi a) tähtis kodanik b) heade riietega käis kindlasti, viisakas, näha kohe et kõrgemast soost. c) tark ja arukas, mõistlik. Huumorisoonega. d) kõrgete väärtushinnangute, moraal oli see, et kõik mis esmapilgul tundub hea, ei pruugi alati üldse nii hea olla. · Guido a) härra poeg, parim mõtleja, oivaline loodusfilosoof, suurepärane jutumees, rikas
1 variant 1. Renesanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi 2. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Itaalia Renesanss a. 14. sajand – trecento e. eelrenessanss b. 15. sajand – quattrocento e. vararenessanss c. 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet", Colleoni ratsanik" Maalikunst: 1) Masaccio 2) Fra Angelico 3) Andrea Montegna 4) Sandra Botticelli
Renessanss 1. Kust tuleb ja mida tähendab renessanss? 15.saj Itaaliast ja tähendab taassündi. 2.Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3.Perioodid Vara- ja kõrgrenessanss 4.Nimeta renessansi aegne esimene suurmeister arhitekt. Millise matemaatilise mõiste tõi ja võttis kasutusse? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiiv 5.Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15.saj. Palazzo 6.Kõrgrenessanss 16.saj suurim rajatis Roomas. Selle arhitektid. Püha Peetruse kirik Roomas. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Bramante, Raffael ning Michelangelo. 7.Nimeta kõrgrenessansi suurmeistreid ja nende suuremahulisemaid töid. Raffael – Sixtuse Madonna Michelangelo – Sixtuse kabeli laemaal Leoandro Da Vinci – Mona Lisa
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli
palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes.
palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes.
Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatonism- 15.sajandil taas tugevnenud Platoni filosoofia. Selle järgi on meelelise maailma ,,taga" ideede maailm. Tähtsaks peeti mõistust ja reegleid, seaduspärasusi, mis kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Tsentraalperspektiiv- selle leiutas Brunelleschi, kes arvas, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid. Pildi pinda kujutati aknana. Palazzo- paleed, mis olid kolmekordsed, madala katusega. Laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega, seetõttu mõjuvad kohmakatena. Vertikaalse suuna asemel valitseb horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivsusega. Aknad olid suured ja avanesid tänava poole (nt: Palazzo Medici-Ricardi Firenzes) Palladionism- A
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Donatellopüha Fifth level jüri Kuulsamad skulptorid: Michelangelo Leonardo da Vinci Raffael Lorenzo Ghiberti Donatello Kuulsamad arhitektid: Filippo Brunelleschi Leon Battista Alberti Kokkuvõte: Renessanss sai alguse Itaaliast, täpsemalt Firenzest umbes 1400. aastal Aitäh!
saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed
Usk kirikuainuautoriteeti lõi kõikuma Sai alguse reformatsioon 1517 1445 leiutati trükikunst (Gutenberg), raamatuid palju rohkem, teadmiste laiem levik Renessanssi arhidektuur: Püük kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente sambaid ja kupleid Itaalia oli renessanssi sünnimaa, linn Firenze, perekond Medici kunstisoosijad, finantseerijad 1377-1446 F. Brunelleschi tegi Firenze toomkirikule kupli Teine tema oluline ehitus oli Leidud Laste Kodu Firenzes (Brunelleschi) Renessanssi ajal hakkas plahvatuslikult kasvama hüljatud laste hulk. Suuremates linnades hakkas kasvama prostituutide hulk laps takistas ametipidamist. San Lorenzo basiilika kirikutüüp pikliku põhiplaaniga, mis jaguneb lööbideks pealööbid ja külglööbid - Firenzes (Brunelleschi poolt) Sissepääs asus läänes, altar idas
· · Pazzi kabel · Leidlaste Kodu (autor Brunelleschi) · Palazzo Rucellai Palazzo juures kasutati erilist tehnikat · Fresko · Sfumato · Rustika Sageli kujutati tegelaskujude paari · Aabel ja Kain · Zeus ja Danae · Taavet ja Koljat Kujutatud on · Kirjandustegelane Juudit · Mütoloogiategelane Mercurius · Piiblitegelane Taavet · Verrocchio · Donatello · Brunelleschi Renessanss võttis alastifiguuri kujutamisel eeskuju · Gooti skulptuurist · Egiptuse monumentaalskulptuurist · Antiikkultuurist Vararenessansi maalikunstis kadus · Tsentraalperspektiivi kasutamine · Lineaarne kujutamisviis · Kolmnurkne kompositsioon · San Romano lahing (Paolo Ucello) · San Marino lahing (Fra Angelico) · San Romano lahing (Andrea Mantegna) · Raffael "Ateena kool" · Michelangelo "sixtuse kabeli laemaal" · Paolo Perugino "Viimne kohtupäev"
Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925. aastal reisis noorpaar Itaaliasse. ,,Fassaadil siin seal medasjonikaunistused, majoolika (glasuuritud terrakota) või liivakivi", kirjutas Aalto Pärnu supelhoone fassaadide kohta. Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal kloostriõue rahu ja itaalia aia kodusus", kirjutas Aalto projekti fragmentaarselt säilinud seletuskirjas. Skitsidelt leiame Brunelleschi Capella Pazzi kujutise. Brunelleschi oli Aalto kõige enam hinnatud renessansiajastu arhitekt. ,,Ma olen Brunelleschi!" on ta uhkelt ühwl peojärgsel varahommikul oma sõpradele teadustanud. Alvar Aalto projekti ei teostatud. Lõpuks moodustati ühisbüroo Wolffeldt, Nürnberg & Siinmaa, kelle ühistööna supelasutus lõpuka ka ehitati. 7 Professor Tammekannu villa Tartus (1932)
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´...
tulid domineerima horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist leillevanikud). Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid.
iseseisvalt ja edukalt. Rüütlimoraal ja renessansiinimesed olid erinevad rüütlimoraal:oluline oli kuidas ja milliste vahenditega eesmärk saavutatakse. Renessansiinimese moraal:oluline oli saavutada eesmärk olenemata viisist ja vahenditest. Kui keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste tsunftidesse ja gildidesse, siis renessanss tõstis nad poeetide ja teadlaste hulka. Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride
Renessanss ja Jan van Eycki Anna-Stina, Liisi , Anette-Rosabel, Alexander Jegard 10P Renessanssi üldiseloomustus • Sai alguse 14ndal sajandil Itaalias • Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt • Hakkas levima humanism • Leonardo da Vinci ja Michelangelo • Huvi tunti antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu • Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck
Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u
enam tellimusi ilmalike hoonete loomiseks. Selle ala kõige suuremad saavutused jäid seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud üksikasjad. Rikkamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista
lihtsamaks. Kui parimad inka ehitised olid tehtud väga hästi vormitud kiviblokkidest, siis parimatel koloniaalehitistel olid suurepäraste valmistajate poolt tehtud kivist katted. · Kuppel Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssiarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist ja teostas seda Firenze toomkiriku nelitise kuplis. Suurim ja tuntuim kuppelehitis oli renessansi ajal Püha Peetruse kirik. · Pilaster on lame püstine seinasammas (piilar). See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud
Tema asetas esimesena inimesed 3 nurka. Keskne kuju oli keskel ja ülejäänud 2 pool astme võrra madalamal. N: " Sixtuse madonna" "Ateena kool". Michelangelo maalis Sixtuse katedraali ida seina. Samuti olid kunstnikud Zizan ja Giorgione. VARARENESSANSSI MUUD VORMID ITAALIAS Arhitektuur: Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Filippo Brunelleschi tegi esimesena Santa Maria del Fiore katedraali kuppli. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Skulptuur: 15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Relieef:
Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks oli kasutada ära klassikaline ehitusstiil uue ja ilusa harmooniliseks koosluseks. 11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14
unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. * Hakkati rohkem kirjutama teoseid, komöödiaid, draama näidendeid jpm. Suurkujud * Giovanni Boccaccio (1313–1373) * Alessandro Botticelli (1444–1510) * Dante Alighieri (1265–1321) * Leonardo da Vinci (1452–1519) * Filippo Brunelleschi (1377–1446) * Albrecht Dürer (1471–1528) * Michelangelo (1475–1564) * Raffael (Raffaello Santi1483–1520) * Niccolò Machiavelli (1469–1527) Tuntum looming ja teosed * “Dekameron” * “Jumalik Komöödia” * “Püha õhtusöömaaeg” * “Hamlet” * “Romeo ja Julia” * “Kolm graatsiat” * “Naine looriga” Pildid Aitäh, et kuulasid minu ennekannet !
Arhitektuur: Firenze toomkirik Brunelleschi. Leidlaste kodu Brunelleschi.Pazzide perekonna Firenzes kabel Benedetto da Maiano
Skeptiline ja pessimistlik Kirjandus Pierre Corneille Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus Seinamaali kõrval tahvelmaal lõuendil või puutahvlil Maastiku ja olustikuelemendid Domineerib religioosne ainestik Antiikmütoloogilised elurõõmsad teosed Monumendid, skulptuurid Moodi tuleb taas portreekunst Kunst Püha Helena Baroki kunst Hoog, kirg, tunded, ülepaisutused ja liialdused
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6
Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus
Sellised teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised
Renessanss jaguneb kolmeks suuremaks perioodiks: 1.) vararenessanss 14.-15.sajand 2.) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli
Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli. See oli eeskujuks kõigile selle ajastu arhitektidele. Pazzi perekonna kabel . Leidlaste Kodu Firenzes. Skulptuur Taastas iseseisva kunsti liigi õigused. Antiikkunsti mõjud. Süvenes looduslähedus. Rõhutati inimese individuaalsust. DONATELLO : tuntuim töö on ´´ Püha Jüri ´´ (marmorist) ´´Taavet´´ , Gattamelata ratsamonument VERROCCHIO: tuntuim töö on ´´Taavet´´ , väepealik Colleoni ratsamonument Maalikunst
Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand
''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera
Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo paleed, 3korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared
Sakraalarhitektuuris - silindervõlv ja ümarkaar, dekoratiivsete vormide rikkus, palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontalsete simsside, petikakende ja nissidega. Seinapindu dekoreeritakse väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit. Väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem osa suhtub tervikusse. 9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki
) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühalik meeleolu ja puhtad värvid. 8. Kunstiteoste signeerimine on autori nime teosele kirjutamine. 9. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab see, et loobuti kõigest gootilikust. Moodi tuli kuppel , kaks madal ja lame ümarkaar sambad, pilastrid ja muud Rooma ajal õpitud üksikasjad. 10. Filippo Brunelleschi on arhitektuurikunstnik. 11. Pallazzo on 3 korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu.Korruste vahesid rõhutati karniisiga. 12. Rustika- suured tahumatud kivid müüris. 13. Kõrgrenessansi kunstikeskuseks sai Rooma. 14. Kõige suurejoonelisem kirikuehitus on Rooma Peetri kirik, mille autoriteks on Donato Bramante ja Michelangelo Buonarotti. 15. Kõrgrenessansi Itaalia suurmeistrid: Leonardo da Vinci Michelangelo Buonarotti Raffael 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
