Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt
vallas- ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani) 1 7. Bretton Woods’i süsteemi olemus - peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana 8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus
Lisaks on WTO-l kohus üle vaadata rahvusvahelised kauplemispõhimõtted ja tagada kokkukuuluvus ning kauplemispoliitika läbipaistvus järelvalve läbi. Teine WTO prioriteet on tagada abi arengu-, kõige vähem arenenud ja väiksema sissetulekuga maadele, et kohaneda WTO reeglite ja korraga läbi tehniliste koostöö ja treeningu. WTO on ka keskus majandusuurimuste ja -analüüsideks. Viimaks WTO teeb tihedalt koostööd kahe teise Bretton Woods'i süsteemi osaga, Rahvusvahelise Valuuta Fondi (IMF) ja Maailma Pangaga. Kauplemise põhimõtted WTO rajas põhiraamid kauplemispõhimõtetele; see ei defineeri ega määratle tulemust. Viis põhimõtet on eraldiseisvalt tähtsad: · Ei mingit diskrimineerimist. Sellel on kaks suurt koostisosa: kõige enam eelistatud rahvuse (MFN) reegel ja rahvusvahelise käsitlemise poliis. · Vastastikkus. See peegeldub ihas teha mitte midagi ja saada sellest kasu, see
Lisaks on WTO-l kohus üle vaadata rahvusvahelised kauplemispõhimõtted ja tagada kokkukuuluvus ning kauplemispoliitika läbipaistvus järelvalve läbi. Teine WTO prioriteet on tagada abi arengu-, kõige vähem arenenud ja väiksema sissetulekuga maadele, et kohaneda WTO reeglite ja korraga läbi tehniliste koostöö ja treeningu. WTO on ka keskus majandusuurimuste ja -analüüsideks. Viimaks WTO teeb tihedalt koostööd kahe teise Bretton Woods'i süsteemi osaga, Rahvusvahelise Valuuta Fondi (IMF) ja Maailma Pangaga. Liikmed ja ülevaatajad WTO-l on 153 liiget. 27 Euroopa Liidu riiki on esindatud Euroopa Kommuunina. Selle liikmed ei pea olema täiesti iseseisvad riigid, vaid neil peab olema oma kommetega maa-ala. Hong Kong´ist sai GATTi lepingupool, Hiina Rahva Vabariik nõustus WTO-sse tulema täiesti laiendatud nimega "Eraldi tavadega Taiwani, Penghu, Kimneni ja Matshu territoorium" (Hiina Taipei). Need 28 riiki,
KOOL RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostaja: Juhendaja: 2010 Rahvusvaheline Valuutafond (RVF, inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliit...
13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Maastrichti kriteeriumid
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. 6. IMF Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
juunil 1919 Genfis 24 riiki. Alates 1946. aastast on Tööorganisatsioon ILO 1919 Korea, Tonga ja Vatikan. see ÜRO-le alluv spetsialiseeritud asutus' Valuutafondi loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Rahvusvaheline Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. rahvusvahelise Valuutafond IMF 1944 rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Rahvusvaheline
Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Hispaania. Kolm liikmesriiki Suurbritannia, Taani ja Rootsi ei ole eurot kasutusele võtnud. 11 liikmesriiki Küpros, Malta, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria - on eurole ülemineku eri etappidel ning loodavad eurotsooniga liituda lähima kümne aasta jooksul. Teise maailmasõja järel oli enamus tööstusriikide valuutasid tihedalt seotud dollariga vastavalt Bretton Woodsi süsteemile. Süsteem lõi aga kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt ning see pani Euroopa poliitikuid otsima tasakaalu ning majanduslikku ühtsust. Esimesed plaanid Euroopa ühisrahast said alguse 1969. aastal Barre raportiga, mis anti välja Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community, EEC) kuue tollase liikmesriigi poolt. Sellele järgnes samal
Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused o Indiviid o Ratsionaalsus o Kauplemine
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a. Toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta.
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
ujuvale kursile. lepingute koostaja. Teises maailmasõjas kõik kordub taas. 1944 kui sõda veel käib, kui USA Kohtunikul on kaks kaasistujat, kohtuotsus on kollegiaalne ehk kohtunik peab väikelinna kogunesid juhtivate riikide juhtivad finantstegelased, lepiti kokku nendega arvestama. uue rahasüsteemi loomiseks, tuntakse Bretton Woodsi süsteemina selle linna HALDUS. Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse tasand. Kohalik tasand on linnad ja vallad. Kohaliku halduse tunnused: valitav aluseks dollari, mis oli väga stabiilne. Dollar muutus maailma rahaks, seda volikogu ja oma eelarve ja maksude kehtestamise õigus
rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE
rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE
Panga aktsia, mis raha emiteeris, tegi rikkaks paljud vaesed mehed (mõned teenijad muutusid rikkamaks kui need, keda nad teenisid). Aktsiatega alustati kauplemist 1717. aastal. 1720. aastal kukkus skeem kokku. 20.Bretton Woodsi rahvusvahelise rahandussüsteemi (RVF, Maailmapank, WTO) loomine II maailmasõja lõpus. Põhilised vaidlused. Rahvusvaheline Valuutafond tänapäeval, tema tegevus maailmamajanduse koordineerimisel. Bretton Woodsi institutsioonid moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 19441971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena. Rahandussüsteem sidus valuutad USA dollariga, mis omakorda seoti kullaga ( 35 dollarit 1 untsi kulla eest). Vahetuskursse sai süsteemis muuta vaid üksmeelse otsuse tulemusena. Rahandussüsteem kukkus 1971. aastal kokku
Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid: -fikseeritud vahetuskursid, -vabakaubandus -dollari kasutamine põhivaluutana. Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992
100 / 20 = 5 Correct Answer Unknown 10 Kas pangalaenude oluline intressimäära tõus suurendab elamuehituse kasvu? Vali üks: Correct Answer Unknown Tõene Väär 11 Mida tähendab mõiste spekulatiivne rahandus? Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital 12 Kas väide, et Bretton Woodsi kokkuleppega seoti kõik maailma valuutad USA dollariga on: Vali üks: Tõene Väär 13 Eelarve defitsiidiga võib kaasneda: Vali üks: a. töötuse kasv b. probleemid efektiivse monetaarpoliitika kasutamisel c. välisinvesteeringute väljatõrjumine d. kommertspankade laenude intressimäärade tõus 14 Heidutatud töötaja on: Vali üks: a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata b
Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss. Eesti panga bilanss 17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus
o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond: o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste
....12 Kokkuvõte .......................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................16 3 1. SISSEJUHATUS Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus.
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud majanduslike eesmärkide (hinnataseme stab, täieliku tööõive ning väliskaubanduse tasakaalu) optimaalse realiseerimise.
Majandus Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Rahandus * Raha tekkis selleks, et vahetada asju lihtsamalt. * Raha oli algselt vahetusväärtus ja see asi pidi olema piisavalt haruldane, et see oleks universaalne ja seda oleks piisavalt vähe, et selle väärtus püsiks. -) Inimese arengu käigus hakati rahana kasutama maavarasid (hõbedat, kulda, vaske), mis muutusid müntideks. -) Hiljem tuli kasutusele paberraha, mis aitas asja veelgi (muutes asja lihtsamaks ja kergemaks kaasas kandmisel). -) Kui asi arenes veelgi, siis väärismetallid jäid pangale/riigile ja nemad hakkasid jagama paberraha. Tekkis kullastandard, kus igaüks võis vahetada paberraha kulla vastu. -) Nii esimese, kui teise maailmasõja ajal vahepeal katkestati kullastandard, lõpuks lõpetati kullastandard kõikjal peale Ameerika kehtestati Bretton-Woodsi süsteem (1944a). ...
• Arveldus- ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. • Kinkekaardid ja taaratšekid 7. Kullastandardi olemus. Valuutakomitee süsteem. Kullastandard – rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud vääringus kulla vastu vahetada). Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts. ’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning 1971. augustis loobus USA viimase riigina kulla- valuuta fikseeritud suhtest. Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem – keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. 8. Krediitraha
2 Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha. Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944.-1971 a. Bretton Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile. Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus. Maailmarahaks sai dollar. 15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha
aastatel, mil maailmas valitses majanduskriis ning mille tagajärjel maailma valuutasüsteem langes kokku. Valuutakursid muutusid väga kiiresti ja suures ulatuses, need olid ettearvamatud, mis tõi paratamatult kaasa selle, et riigid hakkasid piirama valuutavahetust. Kõik see pidurdas oluliselt maailma majandust aga eriliselt rahvusvahelist kaubavahetust. Asutamisel osales 43 riiki, kuid asutajaliikmeteks jäi 39. Asutati 1944 aastal USA-s Bretton Woodsis. Eesti ühines IMF’ga 1992. Peakorteri asukohaks jäi Washington, tööle rakendati 2200 ametnikku. IMF-ga liitumisel kohustuvad riigid mitte kasutama rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Selleks nad peavad koguaeg andma teistele riikidele infot valuutakursside määramisest ning kaotama piirangud, mis takistavad rahvusvaluuta vahetamist teiste valuutade vastu. Neil tuleb rakendada majanduspoliitikat, mis aitab kaasa riigi rikkuse suurendamisel
57.aastal loodi Euroopa Majandusühendus, millega nähti ette tollide ja kogusekitsenduste järk-järguline vähendamine, samuti kohustati liikmeid viima läbi sarnast poliitikat transpordis, sotsiaalaladel ja lubama kapitali ja tööjõu vaba liikumist. Ühendus sõlmis suhteid ka endiste kolooniatega ning 72.-73.aastal astusid ühendusse mh Ühendkuningriik, Taani, Iirimaa, Norra. 32. II maailmasõja järgne globaalse majanduse taassünd. 1944. Bretton Woodsi kokkulepped – riigid sidusid oma raha USDga, see omakorda seotud kullaga – eesmärgiks stabiilsed vääringud (USA autoriteet). Loodi Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, et soodustada Vaba Euroopa ülesehitamist. ’47 moodustati Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe soodustamaks rahvusvahelist kaubandust – 1995. loodud WTO eelkäija. USA huvides seekord ka Euroopa jalule aitamine – Marshalli plaaniga välistati kommunismi laienemine,
intressimäärad: a. langema, kuna ka töötusemäär kahaneb b. langema, kuna raha väärtus langeb c. tõusma, kuna raha väärtus langeb d. langema, kuna töötusemäär tõuseb e. olema suhteliselt püsivad 10. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: a. suurendades järsult importi b. piirates väliskapitali voolu Eestisse c. ühtlustades kaubanduspartneritega kaupade kvaliteedinõuded d. kehtestades eksporttollid 11. Bretton Woodsi kokkulepe: a. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga b. nõudis kõikidelt riikidelt oma väärismetalli varude avalikustamist c. sidus USA dollari kullaga d. keelustas laenude andmine arengumaadele 12. Maksebilanss iseloomustab: a. riigi üldist heaolu b. riigimaksete laekumist c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Kestis 1944-1971. 8. Raha ajalugu Eestis 1918 Eesti Mark. 1928 Eesti Kroon (vahepeal devalveeriti). 1940 Rubla. 1941 Saksa mark. 1944 Rubla. 1992 Eesti Kroon. 2011 Euro. 9. Rahasüsteemide liigitus Rahasüsteem on välja kujunenud ühiskondlikust kokkuleppest ning on reguleeritud
II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga 1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest - Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha
Tõene 9. Ponz’i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 – kursi režiimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods’i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9
Tõene 9. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 kursi reziimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9
See hõlmab kolme põhilist majandustegevust: 1. rahapoliitika elluviimine, mille eesmärgiks on hindade stabiilsus; 2. majanduspoliitika kooskõlastamine liikmesriikides; 3. ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine. Majandus- ja rahaliidu ajalugu Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu
o Raha peab olema kerge kaasas kanda o Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel o Raha peab olema jaotatav o Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid o Sularaha o Krediitraha o Jooksev konto o Lüh.ajalised volakirjad o Pik.ajalised volakirjad o Aktsiad o Kinnisvara (materjal) 6. Kullastandardi olemus o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle korval ka kasutusel rubla o 1928
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Nimetage rahanduse · finantsturu efektiivsuse küsimused, valdkonnad (5) · tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, · optsioonide hindamist · arbitraaziteooriat ...
Organisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 157 liikmesriiki ja 28 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (IMF - International Monetary Fund) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal. IMF loodi kokkuleppest 11 aasta pärast 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Nüüdseks on Valuutafondil 188 liikmesriiki ning organisatsiooni prioriteediks on praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: · IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist
Investeerijaks võib olla avalik-õiguslik isik või eraõiguslik isik. Välisinvesteeringute kaasamisest oma majanduse arendamisse on huvitatud eelkõige üleminekuriigid ja nõrga majandusega arengumaad. Majanduslik integratsioon - Väljendub rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses ning rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimises. Vt järgnevast! Bretton Woodsi süsteem - Süsteemile pandi alus 1944.a New Hampshire'i osariigis Bretton Woodsis (Ameerika Ühendriigid) toimunud rahvusvahelisel valuuta- ja finantsküsimustele pühendatud konverentsil, kus 44 riiki panid aluse Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga (EBRD) ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamisele. Loodi valuutade vahetuskursside järelevalvesüsteem, kavandati meetmed likviidsuse säilitamiseks ja maksebilansside tasakaalus hoidmiseks. Süsteemi käivitamise eelduseks peetakse
järgmises: riik võttis rohkem majandust enda kontrolli alla; majandusvabadus ei pea olema absoluutne, riigi käsi peab suunama ja ohjama. Selle taga oli majandusteadlane John Maynard Keynes keinsialism on kõrvalekalle puhta kapitlismi õpetusest, kõrvalekalle A. Smithist ,,turg reguleerib" mõttest. Temale vastandus Milton Friedman puhta kapitalismi looja. Ka Eesti lähtus friedmanismist. Bretton Woods'is lepitakse kokku organisatsioonide moodustamises: IMF, Maailmapank ja WTO on Bretton Woodsi institutsioonid. Nad on rohkem demokraatia kesksed, kuid raha otsustamine ei ole pigem demokraatlik. IMF kontrollib maailmarahandust, tal on hoiatav funktsioon. IMF ja MP kallutatus on ka see et nad on olnud friedmanismi mõju all ja suurem liberaliseerimine. On kaheldav, kas nad esindavad üldsegi riigi huve või hoopis kapitali huve? Bretton Woodsi institutsioon luuakse teise maailma sõja lõpul, pärast II Ms luuakse ka GATT.
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
Eksam A Start time: January 23, 2004 11:44 Time allowed: 120 minutes Number of questions: 75 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 1 (1 point) Inflatsioon vaikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on maaratud: *a. tooviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris b. hinnatousuga antud riigis c. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega d. tootuse suurenemisega antud riigis ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 2 (1 point) Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on naitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki toopuudust tootust *b. on suhteliselt sarnased nahtused ning seetottu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline c. on nahtused, mida polegi voimalik kindlaks teha d. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse valjaselgitamise pole mingeid...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc- estonia.ee) e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) - ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimisele maailmamajandusse, sh suurendada arengumaade kaubavahetust. Alates 1964. Aastast Genfis. 194 liikmesriiki. f. Maailmapank - Arengupank, mis asutati 1944 Bretton Woodsis samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Maailmapanga Grupp, sh – Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) IBRD laenab vaid arengu- või üleminekumajandusega riikidele, samal ajal kui IMF teenuseid ja ressursse saavad kasutada kõik liikmesriigid olenemata nende rikkusest/vaesusest. IFC laenab ka ettevõtetele g. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks ...
Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. (https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem - Valuutakursid: ** Kullastandard -> on olemas üks maailmavaluuta, erinevates kohtades nimetatakse erinevalt (kui kõikjal maailmas on kullaga seotud raha?) ** Bretton Woods -> ** Vabakurss -> nõudlus määrab ära valuuta väärtuse ● Finantssüsteem - Investeeringud ja rahavood -> Investeering kestab 22 sekundit. - Kriisid Dollar annab emissioonitulu USAle. USA võib endale raha juurde trükkida ilma, et sellest midagi väga juhtuks. Suurim inflatsioon on olnud Ungaris (4,19 x 10 astmel kuusteist) pärast teist maailmasõda (1946. aastal). Mõned majandusteadlased ütlevad, et kriisid on halbade poliitiliste otsuste süü, sest majandus
moraalilangus. Konfutsius leidis, et vastastikuse lugupidamisega on võimalik riiki paremaks muuta. Riik peab toetuma inimlikkusele, mitte vägivallale.(On kaheldud tema õpetuses, kui religioonis, kuna: puudub metafüüsiline alus, jumal puudub, on probleem, kas nõtgemat laget tuleb käsitleda inimesena või mitte) Konfutsiuse õpetus on moraalifilosoofia, aga ka hiinlaste jaoks usk. Pilet 14 1. Maailm 20.saj teisel poolel 1944. a kogunesid USA-s Bretton Woods’ is M. Keynes’i initsiatiivil majandus- ja rahandustegelased, et kokku leppida mõnedes rahanduspoliitilistes küsimustes. Selle kohtumise tulemusena loodi maailma pank(WB) ja rahvusvaheline valuutafond (IMF). Maailma rahaks kujunes USA dollar. Tagatis oli kuld ja kullale määrati konkreetne hind. Rahvusriikide ülesandeks oli oma valuuta kindlustamine ning selle konventeeritavus USA dollariga. Bretton Woods’i süsteem oli üheks tingimuseks, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
